Hiljuti avaldatud repliigis “Fiktiivsed sissekirjutused tühjendavad elvalaste rahakotti” püstitatakse terav küsimus, mis puudutab otseselt paljusid peresid. Kui volikogu liige Fred Koppel hoiatab, et fiktiivsed sissekirjutused tühjendavad Elva maksumaksjate rahakotti, siis tegelikkus on märksa nüansirikkam.
Elan Uue-Peedu elamurajoonis, mis juriidiliselt asub Nõo vallas, kuid on Elva linnaga tihedalt kokku kasvanud. Olles üles kasvanud Elvas, pärast lühiajalist Tartus elamist naasime siia pere loomiseks. Seitsme kuu vanuse poja isana seisan aga silmitsi praktilise reaalsusega – lähim ja logistiliselt mõistlikum lasteaed asub Elva vallas.
On ilmselge vastuolu: elame Nõo vallas, kuid meie igapäevaelu toimub Elvas. Selleks, et lapsele lasteaiakoht tagada, on mu naine koos lapsega sisse kirjutatud Elvas asuvasse vanaema korterisse. Kas see teeb meist teadlikud süsteemi kuritarvitajad, kes “tühjendavad elvalaste rahakotti”?
Repliigi autor seob elukohaandmete küsimuse ennekõike nn poliitturismiga, mis on muutunud Elvas tuliseks teemaks. Kuid lastel ja peredel pole selle poliitilise võitlusega midagi pistmist. Tundub, et halduspiiride loogika ja perede tegelik eluolu on sattunud vastuollu, ning nüüd püütakse “fiktiivsete sissekirjutuste” vastu võideldes ühe hoobiga lahendada nii poliitiline kui ka lasteaiakohti puudutav küsimus.
Väide massilisest sünnitoetuste ärakasutamisest tundub samuti liialdatud. Elva sünnitoetus on 550 eurot, millest esimene osa 330 eurot makstakse lapse sündimisel ja teine osa alles siis, kui laps saab 1-aastaseks. See eeldab vähemalt aastast sissekirjutust. On väheusutav, et pered registreerivad end mujale vaid selle summa pärast – motivaatoriks on ikka lasteaiakoht ja selle logistiline mugavus pere igapäevaelus. Lisaks võib see olukord kesta aastaid, kui sünnib järgmine laps. Statistiliselt ei erine see tavalisest elukoha vahetusest.
Probleem pole mitte ambitsioonikates lastevanemates, vaid halduslikus absurdis, kus linnaga kokku kasvanud piirkonna elanikud peavad elama omavalitsuste piiride ebamugavate tagajärgedega. Peedu ja Uue-Peedu elanikud pole kuidagi ise “süüdi”, et nende piirkond on halduslikult lõhestatud.
Repliigis esitatud mõtteviis, et elanikud peaksid teenima omavalitsuse huve, mitte vastupidi, on fundamentaalselt ekslik. Omavalitsused on loodud inimeste teenimiseks, mitte vastupidi. Ei saa eeldada, et lapsevanemad viiksid oma lapsed kaugemale lasteaeda või algataksid keerulise halduspiiride muutmise protsessi lihtsalt selleks, et järgida kunstlikke piire.
Kui vald muretseb rahalise poole pärast, oleks mõistlikum otsida konstruktiivseid lahendusi. Tavaliselt on just isad need, kes jäävad “õigesse” koduvalda sisse kirjutatuks, mis tähendab, et nende tulumaks laekub ikkagi elukohajärgsesse omavalitsusse. Seega võiks Elva vald hoopis kaaluda initsiatiivi võtmist halduspiiride muutmiseks, millega võidaksid nii pered kui ka vald ise.
Tegelik lahendus peitub mõistlikus koostöös omavalitsuste vahel ja halduspiiride korrigeerimisel, mitte perede süüdistamises, kes püüavad lihtsalt oma lastele parimat pakkuda. On aeg lõpetada perede süüdistamine ja seada fookus kohaliku kogukonna tegelikele vajadustele.
Karli Juhkam
(Peaaegu) Elva elanik
