Esimene arengu- ja planeeringukomisjon (A&P komisjon) peale viimaseid, 2021 KOV valimisi kogunes arutama nelja päevakorrapunkti möödunud neljapäeval, 13. jaanuaril 2022. aastal. Arutlusteemadeks olid järgnevad temaatikad.
Üldine ülevaade detailplaneeringutest
Teema kandsid ette abivallavanem Kertu Vuks ja planeeringuspetsialist Maarika Uprus. Elva valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on koostamisel ning protsess peaks hinnanguliselt lõpuni jõudma augustis 2022, kuid see võib muutuda, kui tekib arutelusid ning kooskõlastamine võtab aega. Endiselt on võimalik lisada ettepanekuid. Täpsemalt saab protsessiga tutvuda eraldi blogis: https://uldplaneering.elva.ee/
Muutlike energiahindade valguses arutatakse ka tuuleenergiaga seonduvat, kuid otsustatakse seda teemat arutada tulevastes komisjonides eraldi teemana.
Algatatud detailplaneeringud Elva linnas ja vallas
Elva linnas algatatud detailplaneeringud.
- Käärdi tee 5 kinnistu kaheks krundiks jagamine, kahe ridaelamu (3 boksi) ehitusõiguse määramine;
- Kulbilohu 5 krundile ehitusõiguse määramine kuni kolme äri ja tootmishoone püstitamiseks;
- Jaani 4 krundile kahe korterelamu ehitusõiguse määramine;
- Jaani 5a kinnistu kolmeks krundiks jagamine, kolme korterelamu (kuni 4 korrust) ehitusõiguse määramine;
- Tähe 2e krundile ehitusõiguse määramine ühe ridaelamu püstitamiseks;
- Pikk 2 ja 4 – Pikk 2 kinnistu jagamine kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine korterelamu püstitamiseks. Pikk 4 krundile täiendav ehitusõigus korterelamu püstitamiseks. Detailplaneering on avalikul väljapanekul 17. jaanuarist kuni 1. veebruarini.
Rõngu piirkonnas algatatud detailplaneeringud.
- Käo küla Vana-Angaste – elamukruntide moodustamine (ca 33), ehitusõiguse määramine üksikelamute püstitamiseks;
- Käärdi alevik Mesika 8a ja Karro – elamukruntide moodustamine (ca 37), ehitusõiguse määramine üksikelamute püstitamiseks.
Need kaks viimast detailplaneeringut puudutavad alasid vahetult Elva linna piirialadel. Komisjoniliikmetel oli sellega seoses küsimusi.
Ain Pedak: Rõngu piirkonna planeeringuna käsitletud Vana-Angaste ja Käärdi piirkonna planeering – kas üldplaneeringuga linnapiiri nihutatakse nii palju, et neid võib käsitleda Elva linna osana? Maarika Uprus: üldplaneeringuga linnapiire ei muudeta, see käib eraldi protsessiga, kuid me oleme selle ettepaneku teinud et need piirkonnad Elva linna alla liita.
Are Altraja: Rõngu piirkonna detailplaneeringu osas oleks hea näha suuremat pilti, säilitades linna miljööväärtuslikkust. Selleks oleks vaja välja töötada arhitektuurilised tingimused, millega arendaja peab arvestama arendusel. Maarika Uprus: antud detailplaneeringute kohta ei ole ühtegi eskiisi veel esitatud, küll aga on valla poolt kehtestatud erinevad tingimused, nii arhitektuursed kui kinnistute ehitusjoon.
Tehti ettepanek: Elva vald töötab välja arhitektuurinõuded, mida komisjonile samuti esitada, millega tulevikus arendamisel aluseks võtta ruumi planeerimisel.
Aivo Johanson: teeks ettepaneku, et algatatud detailplaneeringud, kus kinnistuid on 10 või rohkem, tuuakse see komisonile tutvumiseks.
Puhja piirkonnas algatatud detailplaneeringud
- Puhja alevik Õhtu 3 kahe elamukrundi moodustamine, kruntidele ehitusõiguse määramine üksikelamute püstitamiseks;
- Rämsi küla Tiidriku tee 5 ja 7 elamukruntide (3 krunti) moodustamine, ehitusõiguse määramine üksikelamute püstitamiseks.
Rannu, Konguta ja Palupera piirkonnas algatatud detailplaneeringud
- Tamme küla Männituka kehtivas detailplaneeringus määratud ehitisealuse pinna ja kõrguse suurendamine, ehitusõiguse määramine üksikelamu püstitamiseks;
- Annikoru küla Helekotka elamukruntide (3 krunti) moodustamine, ehitusõiguse määramine üksikelamute püstitamiseks;
- Palupera küla Külaotsa kinnistule täiendava ehitusõiguse määramine üksikelamu püstitamiseks.
Algatatud detailplaneeringutega saab täpsemalt tutvuda: https://www.elva.ee/et/planeeringud.
Arendusprojektid Elva vallas
- Kentsi paisjärve arendus II etapi väljaehitamine
- Elva Gümnaasiumi Puiestee tänava hoone rekonstrueerimine (sellest kandis hiljem täpsemalt ette valla arendusjuht)
- Rõngu kogukonnakeskus
- Konguta rahvamaja rekonstrueerimine
Rahastustaotlusest sõltuvad arendusprojektid
- Elva spordi ja puhkepargi arendus
- Reku sadamaala arendus
Elva Postipoiste maja tulevikuplaanid
Teema kandsid ette Toomas Laatsit ja Aivo Johanson, kes on ühtlasi ka MTÜ Elva Elama juhatuse liikmed.
Hoone hetkeseis. Elva linna vanimat hoonet – endine postipoiste elamu – ootab ees lammutamine. Hoone on eraomandis.
MTÜ Elva Elama on tulnud välja ideega, et osta hoone tagasi, rekonstrueerida ning anda see Elva Gümnaasiumi haldusalasse. Hoones on kaks korterit, üks kuulus varem omavalitsusele, kui müüdi ära. Tagasiostuks kuluks 82 000 eurot ning sellest 32 000 tuleks Elva valla eelarvest, mis saadi korteri müügist. Ülejäänu kokku saamiseks plaanitakse korraldada annetuskampaania, sarnaselt linna purskkaevule Elva raudteejaama juures. Rekonstrueerimisel võiks võtta eeskuju Viljandi Pärimusmuusika Aidast, suurendades hoone ruumipinda poole võrra. Hoonesse tuleks kodulooklass, krundile valgusküllane väliõppeklass ja kooliaed.
Hoone praegune omanik on nõus müüma tingimusel, et see antakse avalikku kasutusse. Kogu projekti hinnanguline maksumus on 190 000 eurot, mille rahastamiseks otsitakse võimalusi ja vahendeid. MTÜ-del on lihtsam taotleda projektitoetusi, kui omavalitsusel, mis peaks aitama projekti realiseerimisele kaasa.
Enamus komisjonist toetas MTÜ Elva Elama ideed endise Postipoiste elamu arendamise osas, suunitlusega anda see avalikku kasutusse. Erapooletuks jäi üks komisjoni liige.
Elva Gümnaasiumi Puiestee tn hoone rekonstruktsiooni ja Elva Ujula arenduse hetkeseisud
Teema kandis ette vallavalitsuse arendusjuht Margus Ivask.
Üks suuremaid investeeringuprojekte, mis ees ootab, on Elva Gümnaasiumi Puiestee hoone renoveerimine. Projekti kogumaksumuseks on 3 miljonit eurot, millest 1,5 tuleb 2022. aasta eelarvest ja 1,5 2023. aasta eelarvest.
Korrastatud hoone on plaanis avada 2023. aastal ning ehitustööde algus on planeeritud 2022. ausgustisse. Hetkel on projekteerimine pooleli, millega tegeleb P.P. Projekt ning Ten Arhitektid. Plaanis on muuta hoone sisemist ruumijaotust ja -loogikat, juurdeehitusi ei tule, ümberprojekteerimisele läheb ka keldrikorrus ning plaanis on ümber kujundada ka õueala.
Võib tulla olukord, kus maksumus ületab eelarve ning sellisel juhul tuleb töid teostada etapiti, kuid eelkõige on plaanis teha siseruumid ja seejärel õu.
Küsimused-vastused seoses teemaga.
Ain Pedak: Hoonele on tehtud suur hulk investeeringuid, kas nendega arvestatakse? Margus Ivask: Püüame arvestada nii palju kui võimalik, saavutades eesmärgi.
Toomas Laatsit: Miks suuremaid ruume vaja on? Margus Ivask: õppetöö vormid on ajas muutunud ja sellest lähtuvalt ka ruumivajadus, mis nõuab ümberkorraldamist, toetamaks õppetööd.
Ain Pedak: Kui palju ruutmeetreid tuleb? Margus Ivask: Peab üle täpsustama, peast ei oska öelda, hinnanguliselt 2000-3000 ruutmeetrit.
Elva ujula arendus
Ujula kohta on valminud põhjalik asukoha valikute analüüs, millega oli kõigil komisjoniliikmetel võimalik tutvuda. Margus Ivask: “Töötame praegu kahe variandi kallal – erakapitali kaasamine, kellega on kohtumine planeeritud veebruari. Teine variant on ehitada hoone valmis kohaliku omavalitsuse vahenditega ning leida operaator.
Praegune asukohavalik on Elva Gümnaasiumi algkoolimaja ümbrus, kus kolm erinevat võimalikku asukohta. Selleks on vaja teostada puurimised geoloogilise aluse uurimiseks, mis on plaanis ära teha veebruaris. Idee kohaselt on plaanis rajada sportujula, kus on 8 rajaga 25 m pikkune bassein ja tribüünid, mis võimaldab võõrustada kohalikke kui ka rahvusvahelisi ujumisvõistlusi.”.
Ivask jätkas: “Parim variant oleks ühendus spordihoonega, mis võimaldaks kokku hoida ruumidelt nagu jõusaal jms, mis käivad ujulaga koos. Plaanis on külastada kahte sarnast ujulat, et saada parem ülevaade eelistest ja puudustest. Hoone oletatav suurus võiks olla 1500-1600 ruutu ning orienteeruv maksumus sarnaste rajatiste osas on olnud 3,2 kuni 4 miljonit eurot.”.
Ain Pedak: Siiani on olnud hirm puurvaiade osas ning kaalutud Pika tänava krunti – kumb tuleks otstarbekam ja odavam – kas kasutada puurvaia või osta uus krunt? Margus Ivask: Tegelikkuses ei ole kardetud puurvaia ning Pika tänava krundi osas on plaanis omanikega kohtuda, kuid soovitud summa on ääretult kõrge.
Indrek Jaal: Mille järgi lõpuks otsustatakse asukoht? Margus Ivask: Otsus tuleb lähtuvalt eskiisist ning heakskiidust, mis läbi komisjonide ning Elva Vallavolikogu. See peab olema ka meelepärane kohalikele elanikele.
Elva valla 2022. a eelarve arutelu ja eelarvetrendid
Fred Koppel on ette valmistanud ülevaate, kuidas eelarve on aastate lõikes muutunud. Selgus, et põhitegevuskulud on viimaste aastate lõikes kasvanud ning investeeringud vähenenud. Selline suund on murettekitav ning me peaksime siiski hoidma või kasvatama investeeringute osa, selle asemel et suurendada põhitegevuskulusid.
Kertu Vuks: Mitmed investeeringud on tehtud läbi allasutuste, kas need on arvesse võetud? Paratamatult tekivad investeeringutega ka põhitegevuskulud. 2019. aastal on tehtud suured investeeringud ning paratamatult tuleb kohustused tasuda järgmistel aastatel, seega vähem investeerida, et saaks jälle koguda ning suuremaid investeeringuid teha. Fred Koppel: Jah, võtsin arvesse kogu eelarve ulatuse.
Toomas Laatsit: Kas on veel ettepanekuid eelarve eelnõu osas? Ain Pedak: tänavavalgustus sai just renoveeritud ja eelarves taaskord 23% suurenemine? Kas siit on võimalik eelarvet ümber jaotada, kui selleks peaks olema vajadus? Ülesanne: üle täpsustada, kas summa on fikseeritud või saab muuta.
Toomas Laatsit
Arengu- ja planeeringukomisjoni esimees
Elva Vallavolikogu liige
