Algus oli ilus nagu ikka romantilises faasis. Rääkisime Isamaa valimisnimekirjas, kuidas me seisame kõigi Elva elanike huvide eest ja räägime läbi ja otsime ühisosa kõigi poliitiliste jõududega jne. Nagu ikka rasketest asjadest nagu kuidas n.n. „Karunahka“ jagada ja mis saab peale valimisi väga ei räägitud. Juhani Jaeger oli esinumber ja see vist oli kõik mida tavaliikmed Isamaa liidus teadsid.
Esinumbrid tegid tõesti palju tööd valimistel, eriti välitööd. Praktiliselt kõik siiani teadaolevad võtted nagu – pannkoogid, õhupallid, tikutoosid, meepurgid viidi valijale lausa koduuksele kätte ära, et hääled kindlalt koju tuua. Järgiti töötavat loogikat – valija soovib end kord nelja aasta tagant tähtsana tunda ja saada poputatud.
Peale võitu toimus loogiliselt fraktsiooni teatav eraldumine kuna läks kiireks läbirääkimiseks. Mingi hetk tekkis arusaamine, et läbi räägitakse sisuliselt ainult EKRE-ga. Reformierakonna ja Valimisliidu juhtfiguurid olid selgelt persona non grata staatuses. Seda vihkamise tuld oli ennem valimisi paistnud selgelt ainult paari liikme poolt, kes soovisid Elvas kehtestada mingeid imelikke uusi reegleid(vallaametnike depolitiseerimine ja reaalne elukoha eeldus kandideerimiseks) , mis kumbki pole sellisel kujul ei Isamaa erakonna seisukoht ega oma toetavat regulatsiooni seadusandluses. Peale valimis selgus, et selline lähenemine ja selge vastandumine ja hukkamõist oli kogu Isamaa valimisliidu juhtkonnas maad võtnud.
Tegin ettepaneku moodustada laiapõhjaline koalitsioon Elvas ja lõpetada see pikemat aega kestnud kahe võrdse jõu vastandumine. Samuti pakkusin välja idee korraldada Vallavanema valimised elanike poolt. Kumbki ettepanek ei leidnud mingit vastukaja ega sisulist arutelu liidus, otsustasin eemalduda.
Koalitsioonilepingu ettevalmistamine läks ka väikese seltskonna kätte ja kogu fraktsiooni liikmed said selle kätte suhteliselt ennem allkirjastamist. Üllatus oli suur, kuna Isamaa valimisliidu lubadused olid proportsionaalselt oluliselt kahanenud ja asendunud koalitsioonipartnerite omadega kuigi valimisvõit oleks eeldanud enamat. Osadele fraktsiooni liikmetele tundus see iga hinna eest kiire lepingu saamine liiga suurte ohverdustega ja sellega oli raske nõustuda.
Ehk tegelikult olid põhjused, miks Isamaa Elvas pragunes , väga proosalised – suure vastandumise tähe all iga hinna eest valitsusse ei olnud kõigile vastuvõetav.
Väga loodan, et uus koalitsioon annab endale aru, et sisuliselt oli neil ikkagi valmiskaotus ja igal juhul on arukas ja põhjust ka sisuliselt jagada võimu vallas.
Roland Kasela
