Lugejakiri Tallinnast: Elva Kohvikute Päev- 7.juuli 2018

 NB! Elva abivallavanema Mikk Järve teatel avatakse Elvas Kohvikute päeva puhul avatakse linnasisene rongiliiklus. Tulge kaema ja sõitma!

KIRI TALLINNAST

Elva Kohvikutepäeva korraldaja Marek Pihlak saatis meie toimetusele edasi südamliku kirja, mille ta sai mullu ühelt Elvas kodukohvikut korraldanud perelt.

 „Olime õega juba mitu aastat oodanud, et Elval oleks oma kohvikutepäev. Elame ise küll Tallinnas, aga vanemate koduaed Elvas sobib suurepäraselt selleks, et kokata ja kohvikut pidada. Külalisi vastu võtta on meile alati meeldinud.

Kui kolm aastat tagasi kuulsime, et Marek korraldab Elvas kohvikutepäeva, olime esimesed, kes oma kohviku tutvustuse ära saatsid ja nime kirja panid.

Kohvikute Päeval oli elevus suur. Siis ei osanud me arvatagi, kui palju tööd sellega tegelikult kaasneb. Ei osanud ka ette kujutada, millise hulga positiivset energiat see annab.

Kuna oleme ise suured Prantsusmaa fännid, siis oli kohe selge, et teeme väikese armsa prantsusepärase kodukohviku ja nimeks paneme “Kirss tordil”.

Prantsuse kohvikule omaselt on meie söögid olnud alati lihtsad. Oleme kasutanud, nii palju kui võimalik, oma aiast saadavat toorainet. Menüüs on olnud salateid, suppe, võileibu ning erinevaid desserte – kõik meie endi poolt armastusega valmistatud.

Meie kohvikutepäeva tiim on alati olnud üsna väike, lisaks neljale oma pere inimesele on iga kord abis olnud vaid kuus-seitse sõpra.

Kuna meie vanemad kasvatavad köögivilju, siis on meil igal aastal, lisaks kohvikule, olnud avatud ka oma köögiviljaturg. Eelmisel suvel oli meie aias eraldi väike lett ka ameeriklastest naabrilastel. Nemad müüsid tõelisi kodus valmistatud Ameerika maiustusi.

Mäletame hästi, kui esimesel aastal kell 16.00 oma kohviku avasime ja kuidas üks minut enne seda peatusid maja ees kümned autod ning rahvamassid meie aia poole tulema hakkasid. Tekkis isegi väike hirm, et kuidas me küll hakkama saame!

Esimesel aastal panime kõik kohviku külastajad kirja. Selgus, et meie aiast käis läbi ligi 700 inimest.

2016.aasta oligi meil tõeline rekordite aasta: 87 istekohta, 18 lauda, umbes 900 kohvikukülastajat, 275 pokaali magustoitu, 150 croissant´i, 75 pokaalitäit salatit, 20 liitrit suppi. Need on vaid mõned numbrid, millega seda päeva saame kirjeldada.

Eelmisel aastal võis külastajaid olla aga lausa üle 900.

Elva Kohvikute Päev on ainult ühel päeval aastas, aga tegelikult käime ka kõik ülejäänud 364 päeva aastast silmad lahti. Otsime ideid, mida põnevat järgmisel korral süüa pakkuda või milliseid dekoratsioone teha. Oleme ise käinud uudistamas Keila, Kuressaare ja Kalamaja kodukohvikuid. Ühel talvel avasime sõpradele oma aias ka Kodukohviku „Kirss Tordil“ talvekohviku. Ühel sügisel pakkisime söögid, kohvikudekoratsioonid ning nõud autosse ja sõitsime sõpradega Saaremaale, et osa võtta Kuressaare tänavapiknikust.

Olles kord juba oma kodukohvikut pidanud, tahaks seda teha ikka ja jälle, aina paremini ja paremini.

Juba esimesel aastal saime aru, et taoline kohviku pidamine ei tähenda ainult paari koogi küpsetamist ja mõnusat päeva aias oma sõprade ja tuttavatega. Selline päev annab võimaluse kogeda kohvikupidamise tõelist võlu ja valu. Kodukohvikut avades on võimalus kokku puutuda kõigega, mis kaasneb ka päriskohviku pidamisega. Tuleb ise välja mõelda kohviku stiil ja menüü, olla varustaja rollis, koostada hinnakalkulatsioone, leida personal, teha talle kiirkorras koolitus ning motiveerida tegema pingelist tööd. Ega me tänavalt personali otsi, ikka peame sõpradest ja pereliikmetest seltskonna selleks üheks päevaks ühtse tiimina toimima saama. Neile tuleb hankida ühtne vormiriietus, muretseda rinda nimesildid. Peame tegema nii, et nad juba varakult ise oma kohvikut reklaamiks, toidukoguseid planeeriks, kohviku dekoratsioone ning hinna- ja reklaamsilte meisterdaks, rohket kokkamist ja küpsetamist harjutaks. Meeskonnatöö on ka kohvikumuusika playlisti kokkupanek ning kümnete ja kümnete laudlinade triikimine. Sel tähtsal päeval on vaja õhinaga nõusid pesta ning laudu koristada. Meie ise ei tohi unustada oma abivalmis tiimiliikmeid pika väsitava päeva lõpus tänamast. Peame seda tegema nii, et nad ka järgmisel aastal oleksid heameelega valmis appi tulema.

Meil endilgi tekib küsimus, et miks me seda kõike teeme? Me ei ole ühelgi aastal kohvikut pidanud, et kasu saada . Õnneks ei ole me ühelgi aastal ka miinusesse jäänud, veidi isegi plussis olnud. Kõigil kolmel aastal on meid soosinud suurepärane ilm, inimesed on olnud positiivsed ja sõbralikud.

Äraütlemata tore on, kui külastajad juba mitu nädalat varem soovivad meie kodukohvikus kohti broneerida. See tekitab tunde, nagu meil oleks tegemist mõne Eesti tipprestoraniga!

Meile antakse teada ka seda, miks tullakse. Keegi tunneb huvi supi retsepti vastu, keegi tahab tulla kindla roa pärast, kellelegi meeldivad meie kohviku mööbel või dekoratsioonid nii väga, et tahetakse lausa ära osta. On juhtunud ka nii, et keegi tellis järgmiseks aastaks ette viis purki samasid marineeritud kurke, mida talle kohvikus pakkusime…

Meie meelest väärivad tunnustust kõik need tublid eestvedajad ja projektijuhid, tänu kellele nii paljud linnad, külad ja linnaosad kodukohvikute päevi korraldavad. Uskumatult tore on näha ka neid ettevõtlikke inimesi, kes rõõm südames ja sära silmis oma koduõued on avanud ning külalisi omavalmistatud hõrgutistega lahkelt vastu võtavad. Meie arust on see suurepärane võimalus kodukandi inimestega natuke rohkem tuttavaks saada ja ka inimestesse endisse rohkem ettevõtlikkust süstida“.