…täna tuleb paljusid samamoodi arvuti tagant õue ajada“. Johannes Sikk’u teab Elva valla spordirahvas suuresti tippsportlaste Kuldar ja Johannes (juunior) Siku isana ning lause kõlas vastuseks küsimusele, kuidas tema poistest tuntud spordimehed said. Tema teab, et toas sportlasi ei kasvatata. Malka, Johannest tundes, muidugi mängus ei olnud.
Johannes-seenior Siku suvekodu on Võrtsjärve ääres Rannakülas. Siin ta veedab suvesid juba 27 aastat. Ja talvepäevi ka. Niipea, kui jää autot kandma hakkab, on Johannes kohe rallirada maha, täpsemini jääle panemas.
Küsin aasides, kas jää on kunagi rajal auto all ka järele andnud?
„Ei ole“, vastab kogenud mees, „Minu all küll, kui olen jääkatte paksust mõõtnud.“
Kas Johannes ka praegu jääpaksust mõõtmas käib?
„Ikka. Praegu on jääd 3 sentimeetrit ja sedagi kanalis. Järv on alles lahti. Mullu sain autoga jääle 31.detsembril. Esimene üritus toimus siis Rannaküla meistrivõitlustena soomekelkudel. Ise sain auhinnalise teise koha.
Soomekelkudega ja rallit?
„Oli juhus. Mis teha, kui talved muutuvad üha lühemaks. Ma muide märgin talvede kestvuse üles. Üks pikemaid on seni olnud 100 päeva. Tunamullu oli talve kuu aega, mullu kaks kuud. Loen neid päevi, kui jääle sai sõita. Mis soomekelkudesse puutub, siis ära arva, et ainult Renaultidega mu jäärajal sõitma peab. Renaultidel kimatakse lastesarjas. Käiku on läinud juba mõnda aega ATVd, tsiklid ja quadracerid. Uus nähtus on bagid, mis arendavad jää peal kiirust kuni 180 kilomeetrit tunnis. Harrastussportlased tulevad reeglina oma sõiduriistadega. Ega ma ainult ühte jäärada tee. Kõik saavad omad rajad – tänavasõitjad ja rallijad. Ja erinevate sõiduriistade kasutajad. Siis ei jää keegi kellelegi jalgu“.
20 aastat jäärallisid korraldada on pikk aeg. Küllap on Johannes siin nii mõnegi hilisema spordikuulsuse, tulevase ralliässa vastu võtnud.
„Olen küll. Siin on kihutanud Martin Kangur, Karl Kruuda, Sander Pärn, Richard Toots, Ott Tänak, Raul Jeets ja paljud teised. Väga palju neidki, kelle nimed nii särama pole läinud. Mitmed neist tulid siia ju lausa poisikestena. Ööd veetsime Vehendis ja päevad Võrtsu jääl. Ega kohe pole ma neid rooli taha lasknud. Samas neli aastat kestnud sari „Noored Roolis“ on kinnitanud minu veendumust, et paljud lapsed on suutelised autot juhtima juba mõne tunniga. Alustada tuleks ikka jääl. Sarja tahan jätkata kahe-kolmepäevaste talvelaagritena ka algaval aastal.
Olen kuulnud, et sinu jääradadel on ka Eesti meistrivõistlusi peetud.
„On küll. Sel talvel jätan ära. Proovigu teised ka“
Mainisid tänavasõitjaid. Kas need on kõige tavalisemad roolikeerajad?
„Harrastajad. Aga minu jääraja baasil on peetud ka firmapäevi ja oskuste proov jääl on käinud kava sisse. Siis on jääl olnud tõesti tavasohvrid. On väga põnev olnud“.
Mis sellest, et talv käes. Kiikame korra ka tagasi suvesse. Nii palju kui sind tunnen, mäletan ka sinu suviseid huvisõite päramootoritega saunaparvel. Olen ka ise kaasa sõitnud. Ühe nimi oli „Orgia“.
„See parv on müüdud“.
Kas koos nimega?
„Ei, nimi jäi koju. Päästerõngale, mis mul toas ripub. Uuele omanikule „Orgia“-nimi ei kõlba, sellega sõidutatakse nüüd soojal ajal lapsi“
Kas on plaan uus parv ehitada?
„Plaan on, aga ma ei kiirusta. Võrtsjärvega on midagi üsna tõsist lahti. Selle ajaga, mis ma järve ääres elan, on pilliroopiir kaugenenud oma 400 meetrit! Ja kahjuks ei saa järvel enam mõnusat lustisõitu teha. Mootorivindi tõmbab ruttu vesiheina täis. Sügisel sõites tunned, et oled heinamaale sattunud. Suvel sõidad nagu slaalomit – kogu järv on mõrdu täis. Olen kuulnud, et kõik polegi kohalike meeste püünised, ligi pooled olevat linnavurlede omad. Varsti saab järvel ainult veel kanuuga sõita“.
Läheme teisele teemale üle. Mida Johannes arvab väitest, et ainult siis tekivad tippsportlased, kui juba nende vanemad on kas spordiveteranid või pidevalt lapsele hoogu andvad fanaatikud?
„Olen nõus. Proovisin selle ise ära. Kuldar oli mul ise hakkaja. Tänaseks on ta läbi sõitnud peaaegu sada MM rallit. Järelikult see, millega ta tegeleb, talle meeldib. See, kui saad meeldivat asja teha, ongi elu kõige suurem võlu. Johannes-juunioriga aga võtsin nõuks, et pühendan ennast vahetult tema sportlikule arengule. Aegu tagasi jätsin aktiivse ettevõtluse ja sain ka enam-vähem terveks pärast rasket avariid 1996.aastal .Toona puuriti mul luid ja pandi 7,5-kiloseid raskusi. Aasta käisin karkudega. Siis sündis Juss ja otsustasingi, et aitan pojal edukaks sportlaseks saada. Maast madalast“.
Loodan, et sa ei surunud ennast peale nagu mõni mamma oma klaverimänguga?
„Muusikaga panid kümnesse. Juss käis tõesti trummikoolis ja õppis ka kitarri. Kuid sport sai võimust. Rohkem surusin iseendale peale. Võtsin lipukirjaks, et hullude päralt on taevariik! Suhtlesin Jussiga kui täiskasvanuga. Motospordi aastatel püüdsin talle päris algusest selgeks teha, et selle alaga võib ka haiget saada. Ta oli siis 6-aastane. Temal traumasid ei juhtunudki! Nagu Kuldarigi puhul, oli kõigepealt olemas ikka noore inimese enda soov ja muidugi nauditud võidurõõm“.
Kas ka sinu pojad kuulusid nende hulka, keda pidi õuest tuppa ajama, nagu sa jutu algul mainisid?
„Just nimelt! Värske õhk ja mänguline kehaline koormus, selleta ei saa“.
Pühendame meie loo lõpuread sinu kunagisele äritegevusele. Olen aastaid näinud sind pidevalt kuhugi kiirustamas ja asju ajamas.
„Avasin kooperatiivide ajal Elvas komisjonipoe, siis rentisin Verevi rannas baari. Olen aastaid olnud tegev aktsiaseltsis Reinsalu Auto“.
Ütle ausalt, kas raha meelitas?
„Kui ausalt, siis mitte. Kooperaatorina sai uhke oldud selle üle, et olin maakonnas teine selline ettevõtja. Verevi rannas olin uhke, et tegin baaris korraliku remondi ja sinna oli meeldiv sisse astuda. Reinsalu Autos võlus konkurents – see ülev tunne, kui teravas konkurentsis antakse just sulle üks tore tellimus!“
Mis puudutab Verevi randa, siis kuidas vaatad selle praegusele seisukorrale?
„Eks see troostitu ole. Mõtlen, et Elva tegusamad inimesed võiksid korraldada vallavalitsuses ümarlaua ja ühisel kokkuleppel rannaga asjad korda ajada. Vankrit parandatakse või vähemasti parandamisplaani peetakse just nimelt talvel. Kui muidugi häid plaane ei riku mürkroheliste karvane käsi.“
—
Kuldar Sikk (sündinud 1979.aastal) on Eesti autosportlane. Olnud Urma Aava, Ott Tänaku, Martin Kangru, Raul Jeetsi ja mitmete teiste rallisõitjate kaardilugeja. Tuli 2017.aastal koos noore andeka rallisõitja Ken Torniga Eesti meistriks.
Johannes Sikk (sündinud 1999). Sõitnud viis aastat krossi, teinud legendaarse Rein Pedaja käe all laskesuusatamist, olnud FC Elva jalpallur. Täna on ta triatleet ja sel alal mitmekordne Eesti meister oma vanusegrupis.
Usutles Kalju Hook
