Kohal oli üle paarikümne inimese kõigist Peedu vöönditest ning kutsutud külalisena Uue-Peedu (Nõo vald) üks arendajatest – Rasmus Sütt. Pärast tutvumisringi said osalejad esitada oma ootusi Peedu tuleviku osas, tuua välja probleeme ning pakkuda neile lahendusi. Peedu korraldusseltsi juhatuse liige Ain Kaare sõnastas oma visiooni Peedust, kui aedlinliku rahuliku miljööga elupiirkonnast, kus hoolitakse looduskeskkonnast, säilivad parkmetsad ja jõe kaldanõlvad ning arendused on vajaduspõhised ja jäävad mõistlikesse piiridesse (nt kõnni- ja kergliiklusteede rajamine). Rasmus Sütt jagas oma teadmisi kehtivatest Elva valla- ja maanteeameti arendusplaanidest. Nii Peedu kui Uue-Peedu elanikele teeb muret kasvanud liikluskoormus Peedu ja Uuta teel ning kõnniteede puudumine, mis on seal liikumise muutnud ohtlikuks jalakäijatele. Ühine mure on ka Kikkaniidu silla seisund, mis ähvardab lähiajal varisema hakata.
Otustati kahe asumi seltside poolt koostada ühispöördumine Elva ja Nõo vallavalitsustele teeolude ohutuks muutmiseks ja veokitele koormuspiirangute kehtestamiseks. Pakuti välja, et KOV esindajad võiks kutsuda Peedule oludega tutvumisjalutuskäigule ja tutvustama kohalikele elanikele valla plaane.
Ain Kaare kutsus kokkutulnuid üles hääletama Elva valla kaasava eelarve taotlusvooru esitatud idee poolt sadakond aastat vana kaseallee uuendamiseks.
Annereet Paatsi tõstatas Peedu Raudteejaama ootepaviljoni atraktiivsemaks muutmise teema. Vaja on mõõtudelt sobivaid ja tugeva konstruktsiooniga riiuleid annetatud raamatute paigutamiseks ning tagumine sein täita kohalikku ajalugu tutvustava näitusega, mis on valmimisjärgus.
Villu Röös tõi esile veskitammi automaatika tõrked, mistõttu veetase sageli langeb ning kaldad kipuvad varisema. Annereet Paatsi väljendas muret võsastuvate jõeluhtade pärast, mida piisavalt ei hooldata ja kus on hävimisohus luhale omane elurikkus. Sama teemaga haakus ka arutelu parkmetsade üle. Ain Kaare tutvustas Elva Vallavalitsuselt saadud luba kohalikke parkmetsi kodanikualgatuse korras hooldada, vajadusel uuendada ja rääkis, mida ta juba teinud on ning edasistest tegevusplaanidest.
Peedulastel on kahju, et üks kohalikke sümboleid – Nuti veski on omaniku hooletuse tõttu kokku kukkunud, risustab ümbruskonda, on lähenejatele ohtlik ning tuleks lammutada ja eemaldada muinsuskaitsealuste objektide nimekirjast. Elanike korduvad pöördumised hoone seisundi parandamiseks ja kaldamaastiku muutmise peatamiseks pole andnud tulemust, kuna eraomand on püha ja puutumatu. Selliste olukordade vältimiseks edaspidi tuli ettepanek taotleda miljööväärtuslikule piirkonnale ehitustingimuste kehtestamiseks.
Rõõmu teeb, et korda tehakse Peedu bussipeatuse läheduses kaua tühjana seisnud ajalooline August Turpi maja, kuigi algsega võrreldes mitte päris autentselt.
Mõtteõhtu lõpetamisel korrati üle kokkulepped, kes kuidas Peedu eluolu arendamisse lähiajal panustab ning sooviti, et sarnaseid vabas vormis kokkusaamisi toimuks sagedamini. Allakirjutanu arvates tuleks korraldada elanike kriisikoolitus ning tutvustada naabrivalve põhimõtteid, samuti uuendada lootusetult aegunud Peedu arengusuundade dokument, millele saaks viidata projektide kirjutamisel.
Ülle Särg
Peedu Korraldusseltsi liige
