AS Emajõe Veevärk otsib lahendust Elva reoveepuhasti lõhnaprobleemile
AS Emajõe Veevärk otsib lahendusi Elva reoveepuhasti kompostimisprotsessi kõrvalproduktina tekkiva lõhna leviku tõkestamiseks, kaalumisel on nii kompostimisplatsi varjualusele seinte ehitamine kui aunasegajale spetsiaalse, aunadele automaatse kattelaotamise rullikute süsteemi lisamine.
AS Emajõe Veevärk tootmisjuht Rainer Spuuli sõnul on reoveesette komposteerimine Eestis kõige levinum sette stabiliseerimise meetod ning enne 2023. aastat pole Elva elanikel reoveesette komposteerimisega kaasneva lõhna osas kaebusi olnud. “Käitlemise peamine eesmärk on stabiliseerida sete ehk lagundada orgaaniline aine ja hävitada patogeensed organismid. Seoses nii reovee kui ka reoveesette koguste suurenemisega viimastel aastatel Elva reoveepuhastis, võttis AS Emajõe Veevärk 2023. aaasta kevadel kasutusele suurema aunasegaja, mis omakorda tähendab ka suuremaid reoveesette kompostimise aunasid,” ütles Spuul, kelle sõnul on just koguste suurenemine ja suurema aunasegaja kasutuselevõtt tinginud ka tuntava käärimisprotsessi lõhna levimise Elva linna Kaseküla, Laane ja Ääre tänava elanikeni.
2023. aastal konsulteeriti ebameeldiva lõhna teemal ka Eesti Maaülikooli professor Mait Kriipsaluga, kellega koos jõuti samuti järeldusele, et ebameeldiva lõhna tekkepõhjus tulenebki komposteerimistehnika ning -aunade suurendamisest. “Kompostimisaunad on nüüd mahult ja ristlõikelt ligi kaks korda suuremad võrreldes paari aasta taguste aunadega ning tekkinud on olukord, kus tavapäraseks protsessiks ei pääse settele ligi piisavas koguses hapnikku, mistõttu keskkond muutub anaeroobseks – sete hakkab käärima ning eraldama ebameeldivat lõhna,” ütles Spuul.
Üheks juba kasutusele võetud leevendusmeetmeks on senisest tihedam sette segamine. “Kui eelnevatel aastatel segas Elva reoveepuhasti operaator setet kahel päeval nädalas, siis alates eelmise aasta suvest segab operator aunade suurema hapnikusisalduse tagamiseks setet igapäevaselt.”
Samuti pihustab AS Emajõe Veevärk alates selle aasta kevadest aunadele segamisprotsessi ajal bakterisegu “Farmodor C”, mille eesmärk on lagundada ammoniaaki ja väävli ühendeid, vähendamaks ammoniaagi teravat lõhna ning pärssimaks patogeensete bakterite kasvu. Reoveesette kompostimise jaoks lisatakse sette hulka tugimaterjali (põhk, turvas, puukoored), mis muudab kompostitava reoveesette poorsemaks ning parandab õhu liikumist, aidates kaasa kasulike mikroobide elule. Spuuli sõnul suurendati tugimaterjali osakaalu kompostimises, et soodustada aeroobse keskkonna teket. “Selle aasta juunist kasutatakse tugiainena lisaks põhule ka puukoort, mis lisab veelgi poorsust ning parandab süsinikusisaldust.”
Lisaks senistele meetmetele kaalub ettevõte olemasolevale kompostimisplatsi varjualusele seinte ehitamist, mis lisaks eeldab ka kogu varjualuse väga korralikku ventileerimist ning seejärel õhu filtreerimist. Spuuli sõnul on olemasoleva varjualuse projekt projekteerijate käes selle tugevusarvutuste ja kandevõimete kalkuleerimiseks.
Samuti võib kõne alla tulla aunasegajale spetsiaalse, aunadele automaatse kattelaotamise rullikute süsteemi lisamine. “Aunad on peaaegu 100 meetrit pikad ning neid võib platsil olla ligi kümme, seega peab katmine toimuma automaatselt segamise protsessi järgselt. Aunasegaja maaletoojale on saadetud päring lahenduste pakkumiseks,” ütles Spuul.
Reoveesete on reovee puhastamisel tekkiv kõrvalsaadus, mis liigitatakse selle päriolu, reoainesisalduse ja toime tõttu jäätmeks. Reoveesete sisaldab palju kasulikke aineid ja ühendeid, mis lubab seda pidada heaks orgaaniliseks väetiseks.
Lisatud foto: Reoveesette komposteerimisaun, kus peal näha tugiaineks kasutatavat puukoort ja taustal põhupalle (Foto: AS Emajõe Veevärk)
