Kolmanda novembri õhtul kella 18-ks oli kogunenud Puhja Seltsimajja saalitäis rahvast, sealhulgas Elva Vallavalitsuse ja Volikogu esindajad.
Puhja hariduselu dateeritud alguseks on aasta 1686. Hariduse andmine sealsele kogukonnale toimus mitmes varasemas majas. Aastal 1935 tellisid kohalike talude peremehed omade kuludega Hugo Laurilt Puhja koolimaja projekti. Sellele kinnitas vabakutseline arhitekt Nikolai Kusmin, kellel oli projekti kinnitamiseks vajalik allkirjaõigus. Maja ehitamiseks vajalikud ehitusmaterjalid ja tööjõud tulid samuti kohalike peremeeste poolt.
Elva Vallavalitsuse seisukohad seoses Puhja vana koolimajaga
Vana koolimaja (1100 ruutmeetrit pinda) ei toeta uut koolimaja. 2011. a võttis Päästeamet kasutusloa sellelt hoonelt ära, kuna sellel polnud vajalikke vaheseinu, tuletõkke uksi ega tuletõrjesignalisatsiooni.
Vana koolimaja remont maksaks vallavalitsuse esindaja Heiki Hanseni sõnul ligikaudu 1.2 miljonit eurot, aastane hoone ülalpidamine suurusjärgus 50 000 €. Kuna rahvastik koondub enamjaolt Tallinna ja selle lähiümbrusesse, vähemal määral Tartusse, siis muudes piirkondades toimub rahvastiku vähenemine.
Sestap on vaja planeerida ka “väärikat kahanemist” silmas pidades. Puhja piirkonnas elas 1922. a 3055 inimest, 2015. a oli 2306 elanikku. Viimastel aastatel on kaotanud piirkond 120 inimest. Valla planeeringuspetsialist ütleb, et seisvad ja lagunevad hooned demoraliseerivad kogukonda, üheksa aastat pole maja sisuliselt vaja olnud. Vallavalittsuse poolt küsiti rahva käest: kas tänane põlvkond peab paratamatult leppima vana majaga?
Kogukonna nägemus ja seisukohad seoses Puhja vana koolimajaga
Sõna võtsid mitmed Puhja kooli vilistlased ja kogukonnaliikmed.
Anu Pärnpuu sõnas – läbi aegade on olnud eestlastel kaks pühakoda: koolimaja ja kirik. Neid pole rahuajal kunagi lammutatud! Kas järgmisena plaanime lammutada Puhja kiriku?
Puhja maanaiste seltsi esinaine ütles, et neil on 5 ruutmeetrit pinda seltsil kasutada ja see on ka kasutusel laopinnana. Oma tegevusi viiakse läbi koridoris. Teise seltsi esindaja märkis, et neil pole ka seda viit ruutmeetrit seltsi tegevuseks kasutada.
Sõna sai ka Puhja Aja Mälu MTÜ liige Urmas Salo: maja väärtus tuleks esmalt selgeks teha. Konsulteeritud on ka prof. Mart Kalmuga (EKA rektor), kes peab 1930-datel ehitatud koolimajasid väga väärtuslikeks. Muinsuskaitseametis on menetluses ajutine hoone kaitse alla võtmine. Selle peale kõlas seltsimaja saalis rahva poolne aplaus! Salo arvas, et hoonel võiks olla mitmeid funktsioone: mitmed seltsid saaksid omale tegevuspinna ja ka näiteks saaks kogukonna ajalugu mingis hoone osas presenteerida.
Kogukonnaesindajate ühine seisukoht rahvamaja saalis oli: Puhja vana koolimaja tuleb säilitada!
Abivallavanem Heiki Hansen ütles Puhja seltsimajas ühemõtteliselt: hoone lammutamise otsust Elva Vallavalitsus teinud ei ole.
«Koosolek oli kokku kutsutud saamaks indikatsioon, mis selle maja saatus võiks olla ja eks koosoleku tulemusel saab ainult ühte moodi seda öelda: lammutamine ei ole praegusel hetkel teema,» ütles Hansen. “Vallavalitsus kindlasti lammutamise ettevalmistusega edasi ei lähe ja siinkohal jääb see asi seisma” (Tartu Postimees 05.11.2020)
Täpsema ülevaate kohaletulnute sõnavõttudest saab alljärgnevast kahe- ja pooletunnisest videoülevaatest.
