Eelmises Toimetaja veerus oli juttu suviste telesaadete sisukusest. Lugejaid
kogunes ligi 130. Aitäh neile huvi eest loo ja teema vastu! Võeti kontaktigi ja teatati näiteks, et Eesti operaatorfirmade pakutud satisaated on kõige nirumad, mis taevast leida on. Isegi sama nimetuse all
olevat satelliidilt võtta hoopis tuumakama sisuga kanaleid. See saavat selgeks,
kui ise neid alla laadima hakata.
Nenditi, et teleekraanil pole enam märgetki, et saade on korduses. Et
ekraaninurgas puudub tiiter, millal film või saade tegelikult toodetud sai.
Tänagem jumalat, et meie paberpress suvel vanu artikleid ei müü.
Teeme uudiseid ise. Tõsiseid uudiseid on suvel vähe. Elavama hooaja meie vallas avab ilmselt
27.augustil toimuv vallavolikogu istung.
Lusti on see-eest palju, nagu suvel olema peab. Reedel, 10.augustil läheme
Verevi-äärsele festivalile elamusi ammutama. Laiemas kaares teeb meil uudist näiteks mõni minister.
Urve Palo viskas heast
peast ministriportfelli nurka, saatis erakonna pikalt ja kolis puhkavasse
Riigikokku. Kuigi valijate hääled, mis teda sinna määrasid, olid kogutud just
erakonnale.
Umbes samal teemal kirjutas 4.augusti Eesti Päevalehes Andrus Kivirähk
(Vargamäe Buratinod): „Olen selle üle alati imestanud, et kõik need ministrid,
kes valitsusest kinga saavad ja seega ametlikult ebapädevaks kuulutatakse,
maanduvad rahulikult parlamendis nagu see oleks mingi kodutute öömaja,
kust leiab alati peavarju, kui just jokkis ei ole“.
Palo lahkus ise, kuid lubas ju ärisse minna. See pole Toompeal istumise
kõrval kuigi hästi mõistetav.
Peame kuue kuu pärast taaskord sellesse kodutute öömajja klientuuri valima.
Jätaks vast ritsikad, kes sinna-tänna hüppavad, seekord mängust välja.
Ühe ootamatu uudise tegi oma laupäevases numbris Postimees. Reporter
Johannes Voltri teatas, et „riik soovib…“ (riik on peavoolumeedias
keskvalitsus) „…kaasata kriisiolukorras avaliku korra kaitsesse ka välisriikide
relvajõude“.
Lehemees viitab infoallikana riigiametnik Margit Grossile ning kaasaja
kasakatena Tapal asuvale 1000 taani ja inglise sõjamehele.
Paar veekahurit on siseminn vist juba varasemalt ära ostnud.
Väidetavalt teadis KGB juba 1979.aastal, et Balti rahvaid vennalikus peres
kaua kinni ei pea. Kas nüüd on meil oma oraakel, keegi revolutsionääride
soost, kes suuri rahvarahutusi ette näeb? Ehk elektritasude ülepaisutamise
puhul? Vaatan värsket arvet. Elektrienergia eest, mida ma ju ostangi,
küsitakse 13 eurot, kokku aga nõutakse 39 eurot ehk kolm korda rohkem.
Talvel paisutatakse see summa nelja-viiekordseks.
Mõni aeg tagasi tulid poliitikud mõttele kuulutada ka Eestis välja Rinnaga
toitmise nädal. Kahjuks on selle ürituse taustal, saate isegi aru, kõigil
poliitikutel keeruline poseerida. Promo jäeti soiku.
Sedalaadi ettevõtmised meenutavad väga nõuka-aegseid ohutu liikluse
dekaade. Siis irvitasid kõik ajakirjanikest kolleegid, et kümne päeva pärast
saab jälle ohtlikult sõita.
Samas ei tehta mõnest uudisteemast üldse juttu.
Seda, et EKRE reitinguredelil aina edasi pürib, jäeti peavoolumeedias
enesekriitiliselt uurimata. Erakonnale on lihtsalt püsitempel selga löödud, et
seal ollakse üle mõistuse laial liinil – Kremli poolt ja samas natsid.
Press pühendas päevi Zimbabve presidendivalimistele. Vaevalt et seal
kunagi meie presidendivalimistest juttu tehakse.
Sealset esitegelast näidati teles koos ühe naljaka atribuudiga. Tal on keset
kuuma suve kaelas mitmetriibuline villane sall.
Kas tuleb tuttav ette?
Edevusest.
Küllap tuleb kohe meelde üks mees, kes kannab aasta ringi pealael
päikeseprille.
Mul pole Indreku vastu midagi. Oleme isiklikult tuttavad. Kui oskas nii palju
hääli koguda, et kaks hooaega meie kaasmaalastele kättesaadavuselt ühe kõige
suurema palga peale jõuda, siis au talle.
Arusaamatu on vaid see, et tõeline shõumees, saatejuht ja muidu hea jutuga
inimene ei räägi oma valijatele peaaegu midagi sellest, mis ta oma rahva
heaks seal Brüsselis teeb. Ise tahab veel presidendiks saada.
Kui 2005.aastal sain võimaluse Europarlamenti külastada ja vestelda näiteks
Suurbritannia esindajaga, ladus too kohe välja suure hulga iseenda olulisi
tegemisi, mis olid otseselt tema valijate huvides. Mees kuulus Briti
Tööparteisse.
Just praegu oleks eurosaadikutel sobilik aeg tulla oma väikese kodumaa
asulatesse, kasvõi Elvasse, et leevendada uudistepõuda, kohtuda oma
valijatega ning anda seletust, mida Eesti rahva heaks enne valimisperioodi
viimast sessiooni ära tehtud on.
Meil siin liituks auditooriumiga ka suur hulk puhkajaid.
Eks uue aasta mais näeme igasuguseid kandidaate taas. Ja ehk seekord annaks
hääle mitte mõnele atribuudile, vaid inimesele, kellel on tahet oma valija
juurde tulla ja oma tööst ka aru anda.
Tuleme Brüsselist maa, st. Eestimaa peale tagasi.
Paneb heldima, kui eluhoidlikud on meie prominendid, kes käivad ehitiste
nulltsükleid avamas.
Kunagi oli heaks tavaks tähistada uusehitisele nurgakivi panekut. Kivi pandi
sõna otseses mõttes.
Kust tont see kapsli toppimine hoone nulltsüklisse kombeks sai, ei oska
arvatagi. Kas tõesti ajast, kui sinna idamaadel mingi ohver suruti? Neid
ehitusaktide koopiaid, sama päeva ajalehti ja natuke käibel olevat raha ei
hakka ju keegi kunagi otsima. Neist pole abi ei arheoloogile ega ühelegi
teisele loogile.
Kõikidel asjameestel on kapsli panekul lumivalged kiivrid peas. Kuigi peade
kohal kraanasid ja ohtlikke esemeid nende nokkade küljes ei ole.
Asjamehed kiivri kui tegeliku ehitaja tunnusega on just kiivri tõttu lihtsalt
naljakad. Soomlasest sõber, kes oli värskelt Iisraelis käinud ja mul siin Elvas
teleuudiseid vaatas, esitas järjekordse kapslipaneku puhul täiesti ootamatu
küsimuse: „Kas ka teil siin palestiinlased kive pilluvad?“.
Paraku on nurgakivi paneku nime all kapsli poetamine tulevase hoone
alusnurka üsna vana silmapaistmise võte. Näiteks 1937.aastal pani
riigihoidja, kes tahtis presidendiks saada, samamoodi „nurgakivi“ Tallinna
tuletõrjemajale ja Kadrioru valitsushoonele. Kiivrit küll panijal peas ei olnud.
Ning need olid väga üksikud ja väga tähtsad objektid.
Valjusti koputab uksele vajadus sisse viia uued toredad tavad, mis nii
halenaljakad ei oleks. Ja paigutada olulistele ametikohtadele neid inimesi, kel
edevuse kõrval ka vastutustunne ja konkreetne eriala on. Et oskaks, kui
näiteks ehitusega tegemist, professionaalselt ühe tellisegi paika panna. Veel
parem, kui isegi tuhaploki.
Kalju Hook
