“Kui neil seal Elvas tõesti hädasti spordijuhtimist vaja on, no siis ma lähengi!” ütles Richard Anton, kui tuli Elva kooli kehalise kasvatuse õpetajaks 1949. aastal.
Raudne spordihing, kes seisis sirgeselgselt Elva spordi arengu eest.
Esimese uisuraja ajas sisse hilisem andekas kiiruisutaja Viktor Orlovski Vaiksele järvele, kus poistega uisutamist harjutati.
1951. aastal alustas Elva “Jääkuningas” täismõõtmetes (333,33 m) uisuraja rajamist Arbi järvele, kasutades Phytagorase teoreemi õigete nurkade välja arvutamisel ning põhjalikku õpetust ajakirjast “Kehakultuur” (1945).
Liuväli korrastati koos õpilastega, kes ei kartnud rasket tööd, kehalise kasvatuse tundides koos tolleaegse kehalise kasvatuse õpetaja Arno Otsaga. Uisuraja kastmiseks kaubeldi algselt tuletõrjujate käest vana käsiprits. Kõige tähtsam oli õige valamine.
Suurim uisuraja korrashoiu “süü” langes muidugi vanale Antonile, isegi meie olümpiavõitja Ants Antson ei pidanud paljuks olla raja puhastamisel abiks. Eesti kiiruisutamise koondise treeninglaagrid peeti just Elvas, eesotsas Ants Antsoniga, kes tuli 1964. aastal Innsbruckis olümpiavõitjaks. Elva rahvas pidas teda kui oma poisiks.
Elva Arbi järve uisurada kujunes alates 50-ndate teisest poolest Eestis põhiliselt ainsaks kiiruisurajaks. Arbi järvel viidi läbi kiiruisutamine sõpruskohtumisi Eesti ja Läti koondiste vahel ning ka kõik Eesti meistrivõistlused. Anton korraldas ise ka väikestele lasteaialastele uisukursusi, laenutades neile väikesi uiske nn “pantse”.
1953. aastal peeti Elvas esimest korda Eesti kiiruisutamise meistrivõistlused. Ants Antson püstitas rekordeid Arbi järvel uisutades ööselgi, sest siis oli jää kõige sõidetavam.
1961. aastal valmis 400 m uisurada.
1971. aastal toimus uisutamisvõistlus “20 aastat Elva uisurada”. Startis ka olümpiavõitja Ants Antson.
1981. aastal oli uisuüritus “30 aastat Elva kiiruisurada”.
1983. aastal pidi rada loodusele alla vanduma, sest järvele ei saanud lihtsalt rada teha. Seega rajati see Elva staadionile. Kohale tulid ka iluuisutajad Tallinnast demonstreerima oma oskusi.
Uisurada läks “Jääkuningale” maksma palju higi, närvipinget ja unetuid öid.
2002. aastal lahkus Elva raudne spordihing, “Jääkuningas” ja Elva linna aukodanik Richard Anton taevastele uisuradadele.
2021. aastal sai Elva uisurada 70-aastaseks.
Elva Arbi järve uisurada on uiskudel suureks kasvatanud lapsi põlvkondade kaupa.
Elva Karikas 1968 kiiruisutamise – lippu heiskab Vello Kalamees
Foto: muis.eeElva Uisurada 30. aastapäeva üritus Arbi järvel -21.02.1981. Avadefilee. Foto: muis.ee Elva Uisurada 30. aastapäeva üritus Arbi järvel – 21.02.1981 Foto: muis.ee Ants Antson -60-ndad.
Foto: internetElva Karikas 1968 kiiruisutamises- Vello Volmer (kauaaegne Elva lasketiiru direktor)
Foto: muis.eeElva Karikas 1968 kiiruisutamise- Aleksander Keerov
Foto: muis.eeElva Uisurada 30. aastapäeva üritus Arbi järvel -21.02.1981
Foto: muis.eeElva Uisurada 30. aastapäeva üritus Arbi järvel -21.02.1981
Foto: muis.eeElva Uisurada 30. aastapäeva üritus Arbi järvel -21.02.1981
Foto: muis.eeKarvamütsiga (vasakul) Ants Antson Elva Karikas 1968 kiiruisutamises -avadefilee. Foto: muis.ee
Jõudu kõigile, kes Elvas uisurajad sisse ajavad ja ka nende eest hoolt püüavad kanda.
Sest teadke, et vana Anton on alati nendega, kes teevad seda hingega!
Teksti koostanud raamatu “Elva raudne spordihing” /V.Sonn/ ja Jüri Kalmus meenutuste põhjal Inna-Inga Kalmus.