Meie kogukonnaühinguga Elva Elama võttis 2018. a kevadel ühendust elvalane Liis Kruuse ja küsis:
mida arvan mina Elvasse koerte treenimiseks ja vaba aja veetmiseks vajaminevast koerteaedikust?
Mõned päevad ennem oli Liis püstitanud FB Elva gruppi küsimuse selgitamaks välja: kas korralikule
linnale kohaselt oleks Elvasse vaja korralikku koerteaeda?
Olin samuti kuulnud, et Elva linna peal korjatakse kahe aktiivse linnakodaniku poolt allkirju
koerteaediku vajaduse väljaselgitamiseks Elva linnas. Need aktiivsed linnakodanikud olid
koeraomanikest Liis Kruuse ja Sandra Hütsi.
Siinkirjutajal endal on olnud varasemal ajal aktiivsemat sorti krapsakas koer ning on praeguseni hästi
meeles koera tahtmised vabalt joosta , sotsialiseeruda ja mängida. Tean, et ei olnud siis Elvas
koerteaedikut, mis seda kõike võimaldaks, ega ole kahjuks ka praegu!
Seega vajadus Elvas koerteaediku järele on kestnud üle aastate. Mõned aastad tagasi oli see teema
aruteluks üleval FB Elva grupis, samuti esitati idee rajada koerte treeningväljak Elva linna 2014. a
kaasava eelarve ettepanekute hulka, tollel korral kogus see üksnes 14 toetushäält (seevastu
linnastaadioni tribüünide võiduidee 126 häält).
Eks kaasava eelarve ettepanekutest on enamik sellised asjad või objektid, millega „põleb“ ja mis
tahaksid (igal aastal) kohest finantseerimist või vähemalt kiiret reageerimist. Aga võitjaid saab olla
üks ja ainuke!
Kõike seda taustalugu mõistes oli minu isiklik koerteaediku rajamise poolthääl Liisile olemas!
Tutuvustasin eestvedajate Liisi ja Sandra ideed MTÜ Elva Elama juhatusele. Otsustasime ühinguga
minna eestvedajatele nõu ja jõuga koerteaediku rajamise projektile appi!
Projekti realiseerimiseks on eestvedajad küsinud hinnapakkumisi, nad on kohtunud mitmetel
läbirääkimistel Elva Vallavalitsuse esindajatega, käinud kohalikku omaalgatuse programmi (KOP)
koolituspäeval ja konsultatsioonil ning koostanud eelprojekti. See teeb kokku väga palju tunde
vabatahtlikku tööd!
Samuti on oma toetust ideele avaldanud tänaseks ka Elva Vallavalitsus, mis on korraldanud selle
projekti osas suhtluse ja kooskõlastuse Keskkonnaametiga , pakkunud välja täiendavad
rahastusallikad ning kaasanud projekti visioneerimiseks vallavalitsuse spetsialistid. Aitäh neile selle
eest!
Plaan on rajada koerteaedik kahes jaos, esmalt aed kui selline ja hiljem kõik muu vajalik. Aga las
Sandra ja Liis räägivad veelkord kõigest ise lähemalt.
Kust ja kuidas sai idee alguse ning miks oleks koerteaedikut Elvasse vaja?
Sandra. Idee koerteaediku rajamiseks tuli sellest, et igal koeraomanikul oleks võimalus stressivabalt
oma koera õpetada, sotsialiseerida ja vabalt jooksutada nii, et see ei tekitaks ka mittekoeraomanikes
stressi. Siis saaksid kõik tunda end paremini. Rõõmsamad koerad, nende omanikud ja
kaaskodanikud. Koerteaedik on väga kaasaegne idee , mis on ellu viidud juba Eesti erinevates
paikades. Lähim paik meie jaoks on Tartu, paraku sinna ei saa kõik koeraomanikud minna. Meie
arvates oleks väga hea mõte teha ka Elva vald kaasaegseks ja siia rajada koerteaedik.
Koerteaedik oleks eriti vajalik inimeste jaoks, kes elavad korterites ja ei oma aeda. See on hea koht
koertel uute elamuste saamiseks, mängukaaslaste leidmiseks, samuti koerte õpetamiseks, et nad
oskaksid ka kodust väljaspool ennast ilusti üleval pidada ja inimeste ühiskonnas käituda teiste koerte
ja võõraste inimeste juuresolekul. Tänu sellele saaksid ka mittekoeraomanikud liikuda tänaval ilma,
et peaksid muretsema, et iga vastu tulev koer on murdja või agressiivne. Loodetavasti, kui inimesed
hakkavad käima koertega koerteaedikus, siis kaovad tänavalt ära ka koerad, kes oleks rihmastamata,
otsiks seiklusi ja vabalt jooksmist keset linna, vaid saaksid enda energia välja elada aedikus
mängimisega või seal sotsialiseerumisega.
Koerteaedik meie kaasaegsesse valda on vajalik kõigi elanike jaoks.
Liis. Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest oktoobriõhtust, mil kolisin Elva
korterisse…
Minu perega tuli kaasa suur kutsikaohtu Pontu, kes oli oma senise elu saanud möllata taluõuel ja –
metsas. Korraga olin fakti ees, et pean koeraga jalutama ja mängima ainult rihmastatult. Loomulikult
ei suuda ma inimesena liikuda nii palju kui noorel loomal vaja ja mängimine rihma otsas on ahistav.
Jalutasime Pontuga Elvas ringi ja tutvusime teiste koeraomanikega, kel oli sama mure, et tahaks oma
lemmikul lasta vabalt liikuda. Vähe sellest, et seadus ei luba avalikus kohas koera rihmast lahti lasta,
on see ohtlik (nii loomale kui inimestele) või lihtsalt kaaslinlasi häiriv.
Koerteaediku mõte tekkis mõistmisest, et Elvas on ammu vajadus selle järele. Mitmel pool Eestimaal
on need juba olemas. Kultuurses paigas kasvatatakse kultuurselt koeri, see tähendab, et koerad
saavad vabalt liikuda, mängida, sotsialiseeruda. Nii saame stressivabamad ja ohutumad koerad. Ja
inimesed! 🙂
Üks positiivne mõte tekkis veel – koerte sotsialiseerimise käigus sotsialiseeruvad ka koeraomanikud.
Usun, et seal koerteaedikus hakkab tasapisi kasvama kogukonnatunne, mis võib anda uusi häid
mõtteid, mida Elvas ellu viia!
Kuidas läks kevadsuvine toetusallkirjade kampaania?
Sandra. Lõpuks tegi selle algatuse Liis, postitades Facebooki Elva gruppi küsimuse, et mida inimesed
sellest ideest arvaks, koheselt tuli selle ideega kaasa Sandra. Võeti sammud vallamaja poole ja hakati
asja uurima. Mitu käiku vallamajas ja hakkasime omaalgatusel koguma allkirju. Sellega aitas meid
Hando Ivask, kes lubas koguda allkirju Elva Konsumis. Allkirju aitasid ka koguda Elva loomakliinikud,
Kesklinna apteek ja raamatupood. Kokku saime me üle 600 allkirja ehk siis üle 600 inimese andis
enda nõusoleku, et see idee on väärt. Võisime oma tulemusega rahule jääda.
Liis. 15. märtsil postitasin Elva FB gruppi küsimuse, mida inimesed koerteaediku ideest arvavad?
Ja siis see juhtus! Leidsin Sandra – kõige tulihingelisema idee pooldaja!
Sandra algatusel tegime aprillis ideele toetusallkirjade kogumise. Siinkohal peame tänama hr H.
Ivaskit, kes lubas Konsumis allkirju koguda. Suur tänu meeldiva koostöö eest ka Kesklinna apteegile
Konsumis, Büroo Pluss OÜ Elva Raamatukauplusele ja Elva loomakliinikutele.
Kokku tuli üle 600 allkirja, so üle 10 % Elva rahvast!
Kuidas valiti välja planeeritav koerteaediku asukoht?
Liis. Vallamajas saime kokku pr Kertu Vuksi ja tema meeskonnaga, et kokku leppida koerteaediku
asukoht, valmimise tingimused ja arutada üleskerkivaid küsimusi.
Mitmest kõne all olnud asukohast osutus lõpuks valituks Vaikse tänava äärne metsatukk, sest seal on
ka ümberringi meeldiv jalutada, seal ei häiri mängivad koerad kedagi ning männid pakuvad palavatel
suvepäevadel varju. Elva Vallavalitsuse poolt on luba kasutada Elva linna maad ja tehti ka vajalik kooskõlastus
Keskkonnaametiga , mis on tänaseks ka olemas.
Milliste mõõtmetega ja elementidega on koerteaedik planeeritud? Kuidas saab korraldatud aediku
ala hooldus?
Liis. Koerteaediku mõõdud on 45 x 20 meetrit. Aedik on jagatud kaheks: suurtele ja väikestele
koertele. Aia juurde tuleb valgustus, infotahvel, prügikast, pingid ja treeningvahendid (poom,
kõrgustakistus jne). Tulevikus võtab Elva Vallavalitsus valgustus- ja prügikulud enda kanda.
Loodame, et aediku valmimisega ja koeraomanike suhtlemise intensiivistumisega paraneb
loomapidamiskultuur: inimesed koolitavad oma koeri, korjavad nende väljaheited ära jne.
Koerteaediku projekti realiseerimine maksab kokku arvestuslikult 10 000 €, esimene etapp sellest
5000 €. Lisaks muudest rahaallikatest vahendite taotlemisele, käib kampaanina vajaliku
rahasumma kogumiseks.
Kuidas saavad inimesed selle koerteaediku ehitamist omalt poolt toetada?
Liis. Inimesed, kes soovivad panustada meie armsa Elva kaasajastamisesse, saavad koerteaediku
valmimist toetada ülekandega MTÜ Elva Elama arvele:
Konto nr / IBAN: EE647700771001241485
Makse saaja: MTÜ Elva Elama
Makse selgituseks märksõna: koerteaedik
Vajaliku rahasumma kogumise kampaania kestab 1. detsembrini 2018. Jooksva kampaanianädala
lõpus annab MTÜ Elva Elama oma FB lehel teada juba kogunenud fondi suurusest!
IGA ANNETUS ON SUUREKS ABIKS!
Usutles ja selgitas: Toomas Laatsit (MTÜ Elva Elama)
MTÜ Elva Elama on kogukonnaühing, mille eesmärgiks on Elva linna ja lähipiirkonna arendamine,
kodukoha elu edendamine, elanike ja kogukonna eneseteadvuse, kaasatuse ja elukvaliteedi tõstmine.
