7. septembril kella 10.28 ajal juhtus liiklusõnnetus Elvas Pikk tn 31 juures, kus suunda näitamata vasakpööret sooritanud jalgrattur, 78-aastane mees põrkas kokku temast möödasõitu sooritanud jalgratturiga, 58-aastase naisega. Mõlemad jalgratturid toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.
8. septembri õhtul puhkes Nõo vallas Meeri külas tulekahju, milles hukkus kaks inimest. Mõlemad surnukehad saadeti kohtuarstlikule lahangule ja nende isikuid veel tuvastatakse.
Tulekahju tekkepõhjuste selgitamiseks algatas politsei kriminaaluurimise.
10. septembril sai politsei teate, et Elva vallas Raigaste külas on sõiduauto teelt välja kraavi sõitnud ning katusele paiskunud. Sündmuspaigale saabunud korrakaitsjad kedagi masina juurest ei leidnud, küll aga märkasid nad tee ääres Rõngu poole sammumas kaht meest, alkoholipudelid näpus. Politsei peatus meestega vestluseks ning lähemal suhtlemisel ilmnes, kraavi sõitnud autot juhtis 21-aastane joobes mees, kelle korrakaitsjad kuriteos kahtlustatavana kinni pidasid. Meedikud vaatasid mehe tervise üle, vigastusi tal ei tuvastatud ning politsei viis joobes mehe esiti arestimajja kainenema.
Möödunud nädala vältel tabati Elva vallas 16 kiirusületajat, kõigi suhtes alustati väärteomenetlust. Lisaks tabati Nõo vallas lisaks veel 4 kiirusületajat.
Kuigi nädal Elva ja Nõo vallas olid pigem rahulik ja sündmuste mõttes tavapärane, siis teeb kohalikele korrakaitsjatele muret liikluses osalevate sõidukite tulede valekasutus. Piirkonnapolitseinikud on viimasel ajal näinud mitmeid vastutulevaid ja eesliikuvaid sõidukeid, mille tagumine pool on suisa pime või põlevad üldsegi ilmaoludele sobimatud tuled. Piirkonnapolitseinik Alik Säde ütles, et kui märkame autot, mille tuled ei põle nii nagu vaja, peatame sõiduki ja pöörame sellele juhi tähelepanu. Eesmärk on ikkagi inimesi üha pimeneva sügise eel teadlikkusele kutsuda.
Tema sõnul mõjutab tulede korrashoid ja nende õige kasutamine pimedal ajal oluliselt nii autojuhi enda kui ka teiste liiklejate ohutust. “Tulede korrasolekust, õigest reguleerimisest ja õigest kasutamisest sõltub otseselt see kas ja millal juht ohtu märkab. Samuti säästab tulede õige kasutamine teisi juhte ja ei pimestata vastutulijat,” ütles ta.
Ta rääkis, et pole haruldane vaatepilt, kui kehvast nähtavusest hoolimata sõidab teel või tänaval auto, mille tagumised tuled ei põle. “Enamasti on see uuema põlvkonna sõiduk, millel juht on sisse lülitanud vaid päevasõidutuled ning sel juhul ei põle tagumised ääretuled, mis on teisiti öeldes tuntud kui gabariidi-, park- ja seisutuled. Paljudel autodel on päevatulede automaatrežiim ehk teatud hämaruse saabumisel lähevad sõidukil põlema ka tagumised tuled. Kuna paljude uuemate sõidukite automaatika ei lülita valges auto tagumisi tulesid tööle, on autod valgel aga udusel ajal liikudes märkamatud. Tulede käsitsi ümberlülitamine sellistes ilmastikuoludes liikudes on aga äärmiselt tähtis, sest erksa valgustusvõimega püüab sõidukijuht taga liikuva autojuhi tähelepanu endale, mis ongi tagumiste udutulede kasutamise eesmärk. Kui aga juht eelistab ise tulesid vahetada, võibki ta tagumise otsa mõneks ajaks pimedusse unustada. Välistada ei saa muidugi sedagi, et inimene pole parasjagu kasutuses oleva auto tulede ja muude võimalustega päris kursis,“ kirjeldas piirkonnapolitseinik.
Säde ütleb, et levinud probleem on ka udutulede vale kasutamine. “Paraku näeme nii pimedal kui päevasel ajal paljusid juhte, kes täiendavate tulede kasutamisega kaasliiklejaid häirivad ning enda sõiduohutusega riskivad,” rääkis piirkonnapolitseinik. „Sama on täheldanud paljud seaduskuulekad liiklejad ja on selle murega politsei poole pöördunud,“ lisas ta.
Vanemkomissari sõnul on levinud eksiarvamus, et pimeda ajal sõites annab lisatuli täiendava eelise. “Udutuli valgustab autoesist ala, ent maanteekiirusel sõites pole juhil sellesse valgusvihku tekkinud ohule füüsiliselt võimalik reageerida. Ehk juht lihtsalt näeb paremini seda, millele paratamatult otsa sõidab. Tõeline oht peitub aga selles, et hele laik auto ees mõjutab juhi pupilli ning ta näeb kaugemale palju halvemini, kui ainult udutulesid kasutades. Rääkimata siis vastutulijate pimestamisega kaasnevatest ohtudest,” ütles politseinik.
Politsei tuletab meelde, et kehtiva liiklusseaduse järgi ei ole normaalsetes ilmaoludes udutulede ja lähitulede samaaegne kasutamine lubatud. Udutulede kasutamine koos esituledega on seaduse järgi lubatud ainult ja üksnes udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Udutulede kasutamine pimedal ajal normaalse nähtavuse tingimustes koos lähituledega on aga suisa ohtlik nii juhile endale kui ka kaasliiklejatele. Udutuled tekitavad sõiduki ette nn “valguskardina”, mille taga toimuv on juhile halvemini nähtav.
Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Ka võib udutulesid kasutada sõidu ajal lähitulede asemel. Tagumisi udutulesid võib kasutada sõidu ajal ainult asulavälisel teel udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral või kui sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.
Halva nähtavuse all peetakse silmas ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit.
Turvalist liiklemist teedel!
Ragne Keisk
PPA pressiesindaja
59125457
