Külas korrakaitsjatel, kas uue valla loomisega muutub midagi ka politsei liinis?

Esimesed kontaktid loodud, mõnedki nädalad politseiteateid saadud ja avaldatud, otsustas Elva Elu uurida täpsemalt, kuidas  praegu veel Elva linna  politseipere elab ning mis uue valla tekkega muutub.

Oli määratud kohtumisaeg, oli valmis terve rida (naiivseid) küsimusi ning oli valmis mõeldud ka sissejuhatus. Nimelt kavatsesin kõigepealt küsida, kuidas meie korrakaitsjad pahalasi üldse ette kujutavad. Meeles oli vana hea tuttava, Pärnu esimese prefekti meenutus täienduskursustelt Šotimaal, kus  öeldud otse: nemad lähtuvad sellest, et osa inimesi sünnib pahadena ja politsei asi on neid headele halba tegemast ära hoida. Kui lehemees kohale jõudis, olid teda ootamas piirkonnapolitseinikud Alik Säde, Tiit Treial ja Jaana Toode ning jutt võttis kohe tõsise pöörde. Ei mingit üldist filosoofiat!

Küsin soojenduseks: „Teil on ühine keskasutus – Politsei- ja piirivalveamet. Kas  ka Elva politseinikud on  pidanud piirile minema? Või on keegi piirivalvest siia appi tulnud?“

Alik Säde: „Veel ei ole. Kui tarvis, siis läheme kindlasti“. Tiit Treial meenutab, et tema on piiri juba kaitsnud. Narva-Jõesuus. Siis ta oligi piirivalvur. Küsin uudishimust, mis sõjaväelised aukraadid mu vestluskaaslastel on. Omal ajal olid Eesti Politseil tulipunased paraadfrakid, siis tulid auastmed…Saan vastuseks, et kuni vanemkonstaablini välja sõjalisi auastmeid ei ole. Elva omad on nii-öelda tsiviilpolitseinikud.

Kes on Elva pahalane?
Panen lauale  uue küsimuse:  „Et vaenlast  edukalt lüüa, peab teda hästi tundma. Ma ei mõtle vaenlaste all korrarikkujaid, vaid seadusrikkumisi kui nähtust. Milline on meie kandis tüüpiline seaduserikkumine? Milline on siin  nn. keskmine korrarikkuja?“

Alik Säde alustab vastamist teisele küsimusele ja nendib, et Elva jaoks keskmist pahalast ei olegi. Liiga väike piirkond ja pigem tuleb rääkida üleastumiste perioodilisusest. Nimelt, nagu suvituslinnale kohane, gastroleerib suvel siin palju võõrast rahvast, sinnahulka vahel ka näpuotsatäis paharette. Torkavad silma näotud sündmused  ka pensionipäevadel.

„Tohoh, kas Elva vanakesed hakkavad kohe rüüpama?“

„Vanakesed mitte. Aga on ka invaliidsuspensionärid ja muud isikud , kes tõesti „palgapäevi“ tähistavad. Mõni päev hiljem kerkib väärtegude osas uus laine – raha saab otsa!  Rohkem  tööd on ka reedel ja laupäeval, kus ühiselt tarvitatud alkohol saab pahatihti katalüsaatoriks omavahelistele erimeelsustele.“

„Ja tüüpilised süüteod?“

Saan teada, et need ajad, kui Paradiisi või Püramiidi juures madinat tehti, on möödas. Suur peavalu on jäänud ära  ka Tondilossi lammutamisega. Seal leidiski aset  väga tõsine õnnetus. See objekt oli politseinikele tõeline katsumus, sest lapsed, kes sinna turnima läksid, võisid nende eest põgenedes end veel suuremasse ohtu seada. Elva jaoks  aga  tüüpilist seaduserikkumist ei ole. See-eest on, nagu ütlevad ühest suust Tiit Treial ja Jaana Toode, oma asju lohakalt hoidvaid elanikke. Vaadake linnas ringi – maja- ja autouksed valla ja nii mõndagi väärtuslikku on õuedes lihtsalt laiali. Oma vara peab ka ise hoidma.

Mingem kadunud asjadele järele!
Elvalasele on   iseloomulik veel üks asi. Ta arvab, et kui on midagi kadunud, siis ongi kadunud. Aga ei ole! Jaana palub  elvalastele meenutada,  et arvutiajastul ei pea isegi kohe avaldust esitama tulema. Kõigepealt tasub kiigata veebile www.politsei.ee ja minna reale Leitud asjad.

„Ja hoiategi truilt kadumaläinud asju?“

„Jah, praegu on Elva politseis omaniku ootel 24 väärtuslikku eset. Põhiliselt jalgrattad“.

„Kuidas need teie juurde satuvad?“

„Tavaliselt nii, et tähelepanelikud inimesed annavad teada, kui  mõni asi vedeleb avalikus ruumis juba pikemat aega. Siis läheme ja toome ära. Või toovad leidjad ise“. 
Alik Säde: „Võime julgesti öelda, et elame turvalises Lõuna-Eestis“
Tiit Treial: „Kui tulin siia aastaid tagasi tööle, oligi esimene asi imestada, kui rahulik siin on!“

Halbade tegude statistika ja menetlus.
Alik Säde: „Pahategude arv  väheneb“.

Küsin kinnitust.

Alik Säde: „Aga palun. Võtame kasvõi liikluseeskirjade rikkumised. Aastal 2016 oli neid siin 219, tänavu  202. 2014.aastal tuli  käsile võtta  114 kriminaalasja, tänavu  on neid 60“.

Seletame lugejale lahti ka Elva politseinike toimetamiste korra. Siinkirjutaja aitas aastaid tagasi  ühe teise linna politseid vene- ja soome keele tõlgina. Meenub  konkreetne juhtum, kus soomlane pöördus  politsei poole kaebusega, et tema tütre mobiiltelefon varastati ära. Põhjanaaber seletas pikalt ja laialt, kuidas varas tuli ja tõmbas aparaadi lapse käest endale. Kuni politseinik pabereid täitis, jutustas seesama mees tõlgile usalduslikult, et pere turismireis on kindlustatud ja lapse mobla oli juba üsna vana. Kui nüüd siit politseitõendi saab, annab kindlustusfirma uue aparaadi ostmiseks raha. Peamine, mis  sellest kaasusest meelde jäi, oli hoopis see, et politseinik pidi tund aega vaeva nägema, et koostada ja printida välja viis vajalikku dokumenti!

Kuidas on lood täna?

Alik Säde: „Täna läheb ruttu. Avaldust saab vabalt esitada ka interneti kaudu. Meie siin oleme, nagu ka patrullpolitseinikud , omamoodi sideohvitserid. Teeme esialgse käsitluse ja anname asjad side korras üle. Menetlemist teostavad vastava pädevusega ja spetsialiseerunud Tartu kolleegid. Kui on vaja kedagi üle kuulata, sõidavad nad ka ise siia. Lisan veel, et näiteks mingite tülide puhul me üritame olla psühholoogid ja kutsume kõigepealt pooli ära leppima“

„Kuidas mõjub?“

„Selliseid isikuid, kes väsimatult nõuavad  iseenda  trahvimist ja karistamist, tuleb väga harva ette“.

Abipolitseinikest
Mitmed kaaskodanikud hindavad abipolitseinike statuudi ellukutsumist valitsuse soovina alarahastada politseid ja nii-öelda  inimentusiasmi peal liugu lasta.

Tunnen  huvi, mis on abipolitseinike  motivatsioon. Kas tegu on rohkem politseiveteranidega, kes tahaks olla endises keskkonnas?

Alik Säde: „Kaugeltki mitte. Aga huvi on tõesti suur. Meie 17st abipolitseinikust  käib patrullis üks mees isegi Tartust. Ta varem elas Nõol. Leian, et suurim motivatsioon on osa võtta korra  tagamisest. Tegu on inimestega, kel on tundlik sotsiaalne närv .  Eks tõelisele mehele meeldib ka vormiriietus“.

Mida meie politseinikud ise arvavad, kuidas elanikud neisse suhtuvad?

Alik Säde: „Meil pole siin midagi arvata – reitingud räägivad iseenda eest. Usaldust meie vastu tunnetame väga hästi“.

Mis tulevikus muutub?
Olemegi jõudnud finaalküsimuseni – millised  muutused tulevad meie korrakaitsjate  tegevusalas uuest aastast  uues vallas?

Alik Säde: „Uus vald saab meie liinis jaotatud kolme piirkonnapolitseiniku  vahel ja tavainimese vaates ei muutu tegelikult mitte midagi. Politsei oli enne ja on ka valdade ühinemisega edasi täpselt samamoodi oma kogukonna jaoks olemas. Oleme lisaks välja  kuulutanud  konkursi ka ühe noorsoopolitseiniku ametikoha täitmiseks. See tähendab aga veel enam turvalisust kogukonnale ja personaalsemat lähenemist“.