Raimond Pihlap: Puudulik planeerimine tekitas Elva gümnaasiumikohtade arvu puuduse

Põhikoolilõpetajad ja nende vanemad on praegu suures stressis, sest gümnaasiumikohti ei jagu. Juhtimisvigu teinud täiskasvanud vallajuhid veeretavad tekkinud probleeme laste kaela. Probleemi tekkimine oli ammu ette teada ja kergesti ette lahendatav, kuid jäi puuduliku planeerimise taha.

Sündimus ja rahvastikunäitajad on kõige lollikindlamad ja paremini toimivad parameetrid, mille abil tulevikku ette ennustada, valmistuda ja planeerida. Kuna nullindate lõpus sündis oluliselt rohkem lapsi kui nullindate alguses, siis on ilmselge, et 15-16 aastat hiljem on ka põhikoolilõpetajaid rohkem ja tuleb ette valmistada rohkem gümnaasiumikohti.

Järgneb tasuline reklaamslaid

Probleemidest Elva gümnaasiumikohtadega räägiti palju juba eelmisel aastal. Toona kirjutas Priit Pullerits Postimehes pika loo, kuidas üheksanda klassi õpilased olid juba poole õppeaasta keskel, kui Elva Gümnaasiumi direktor järsku teatas, et gümnaasiumisse astumiseks tuleb täita keskmise hinde lävend 3,5. See pandi kehtima tagasiulatuvalt ja kattis ka kooliaasta esimest poolt, mil õpilased ega nende vanemad lävendist midagi ei teadnud.

Hariduse eest vastutav abivallavanem Heiki Hansen asetas toona vastutuskoorma õpilastele, et koolis peabki kogu aeg tublisti õppima ja häid hindeid saama. Hanseni sõnul polnud lävend gümnaasiumisse astumiseks üleliia kõrge, lisades: „On raske uskuda, et gümnaasiumisse pürgiv noor oleks 1. septembril seda teadmist omades kuidagi teisiti õppinud.”

Tegelikult on lävendi seadmise vajaduses süüdi vallavalitsus ja Heiki Hansen ise, kes pole suutnud ise piisavalt hästi arvutusi teha, et gümnaasiumikohtade arvu tõsta vastavalt rahvastikuandmetele. Ilmselge juhtimisvea parandamise asemel asus ta süüdistama alla lävendi õppivaid koolilapsi enda saamatuses.

Hanseni tegevusetuse tõttu jäävad kooli ukse taha mitmed viisakad ja tubli noored, kes on aktiivsed muudes muudes huvitegevustes – näiteks spordis. Nad suudaks gümnaasiumi ära lõpetada, isegi kui nad teeks seda kolmedega tunnistustel. Kas vallal on õigus nad kõrvale heita? Ka nende vanemate maksuraha võetakse rõõmuga vastu, kuid laps jäetakse kooli ukse taha, sest ta sündis „valel aastal”.

Sel aastal on reaalne keskmise hinde lävend Elva Gümnaasiumisse pääsemiseks juba umbes 4, sest gümnaasiumikohtade probleem on süvenenud. Elva vallavalitsus oleks pidanud arvestama, et põhikoolilõpetajaid on varasemast rohkem. Ei ole tähtis, et mõned Elva lapsed lähevad Tartusse edasi õppima kas kutsekooli või gümnaasiumisse. See on loomupärane liiklus, mis põhikool lõpus toimub.

Kui osa Elva põhikoolilõpetajad läheb õppima Tartusse, tuleb osa lapsi mujalt õppima Elvasse. Näiteks Nõost, kus kohalikku munitsipaalgümnaasiumit pole – Nõo Reaalgümnaasium on riigikool, kus õpilasi võetakse vastu teistel tingimustel.

Elva piirkonnas elada, töötada ja õppida soovivad lapsi ja lapsevanemaid tuleb siin igati toetada ja hoida. Ka Puhja lastel peab olema võimalus käia Elva Gümnaasiumis, kuid Puhja ja Elva vahel puudub toimiv koolitransport. Puhja lastel on tavapärane tunni lõpust varem ära küsida, et bussi peale saada või siis seiklema bussidega mööda Lõuna-Eestit, et kooli ja kodu vahet käia. Ka see on vallavalitsuse tegemata töö.

Õigupoolest peab olema vallavalitsuse kohustus tagada, et lapsed saaksid oma koduvallas koolis käia. Elva vallas ei saa kasutada argumenti, et kõik lapsed ei pea gümnaasiumis käima, sest ühiskonnale läheb vaja ka kutsekoolis pakutavaid oskusi. Elva vallas lihtsalt ei ole kutsekooli.

Lapsevanemad ei saa Eesti Vabariigi seadust täita

Küll aga on Vabariigi valitsus otsustanud, et õppimiskohustus pikendatakse 18. eluaastani. Kohustus hakkab rakenduma noortele, kes alustavad õpinguid tänavu sügisel üheksandas klassis. Praeguse olukorra jätkudes, kus gümnaasiumikohti kõigile Elva valla noortele ei jagu, tähendab see terve hulga noorte eemale peletamist Elva vallast, et nad saaksid Eesti Vabariigi seadust täita.

Omavalitsus ei saa toimida nii, et maksuraha küsime elanikelt küll, aga vastutasuks valla ülesandeid ei täida ja tagatipuks muudame maksumaksjale võimatuks siin riigi seadusi täita. Laps on vanemate vastutusel kuni 18. eluaastani ja ka koolikohustuse täitmise eest vastutab lõppude lõpuks lapsevanem.

Vastuolu riigi seaduste ja kohaliku omavalitsuste tegematajätmiste vahel toob kaasa avaliku sektori jõulise sekkumise pereellu ja valikutesse, kuhu saata 16-aastane laps. Peab olema lapsevanemate endi hinnata ja otsustada, kas nende laps on võimeline üksipäini mujal hakkama saama. Neid ei tohi panna valikute puudumisel fakti ette, et nüüd tuleb laps kodust välja saata või muidu rikud seadust, sest gümnaasiumikohti me kodukanti juurde ei loonud.

Seejuures tuleb arvestada noorte seas laialt levivaid vaimse tervise muresid, mida järsk elumuutus võib veelgi süveneda, kui laps ühtäkki kodunt üksinda mujale elama saadetakse. Praegu põhikooli lõpetavad lapsed on pidanud oma arengu olulistel aastatel üle elama koroonakriisi suhtluspiirangud, mis on jätnud oma jälje.

Ka ilma vaimse tervise muredeta 15-16-aastased ei pruugi olla piisavalt eluküpsed, et ilma vanemateta suuremas linnas ilma suuremate jamadeta toime tulla. Eelkõige see puudutab poisse, kes avanevad tüdrukutest keskmisest hiljem ja võivad seetõttu sattuda haridussüsteemis probleemide küüsi või sellest üldse välja langeda. Teismelised on vanemate vastutada, aga distantsilt vastutamine on keeruline.

Mõnel lapsevanemal võib-olla ei jää muud üle, kui Elva vallast kogu perega kolida kuhugi mujale, kus laps õppida saab. Igaühel pole piisavalt vahendeid, et näiteks Tartus lapsele eraldi korter üürida, kui igapäevane logistika osutub võimatuks. Tuleb vältida olukordi, kus pered on sunnitud omavalitsuse tegevusetuse tõttu oma elukohta vahetama.

Käed rüpes juhtimine kasvatab suuri probleeme

Meid on liiga vähe, et anda inimeste sõnum – me ei vaja sind praegu. Inimesed, kes Elva vallast minema aetakse, et tule enam tagasi. Meil on vaja hoida oma inimesi, et nad seoks end piirkonnaga, panustaksid ja maksaksid makse.

Elva Vallavalitsus ei saa enda tekitatud probleeme lükata noortele ja lapsevanematele. Kuna sündimus langeb, siis võib-olla tundub gümnaasiumikohtade arvu puudus vallavalitsusele justkui ajutine probleem, mis end mõne aasta pärast ise ära lahendab. Samas on valla juhtimine seni toimunud ilma rahvastikuprognoose arvestamata. Seda oli juba näha siis, kui gümnaasiumihoonet renoveeriti ilma ruumianalüüsita.

Käed rüpes juhtimine peletab inimesi vallast eemale. Rahvastiku vananemine ja kahanemine toob kaasa aga palju suuremaid muresid juba lähitulevikus – lasteaedu tuleb hakata üsna varsti koomale tõmbama. Sotsiaalsed kulud kasvavad, tulud aga vähenevad. Rahvastikunäitajad aitavad nende probleemide tekkimisega ette arvestada.

Elva vallavalitsus ei taha või ei julge suurte probleemidega tegeleda. Valla lapsevanematel on praegu suur mure laste koolihariduse pärast. Aga kui vallavanem maikuu volikogus valla arengutest ettekannet pidas, siis ta ei rääkinud sõnagi gümnaasiumikohtade probleemi lahendamisest. Küll aga jõudis ettekandesse vallajuhile ilmselt olulisem teema, kuidas vald sai umbes 2000 eurot toetust andmehaldusteenuse arenduseks. Pea 40 miljoni suuruse eelarve juures on see asendustegevus.