TÄIENDATUD/FOTOD: Elva Punamonument on ajalooks saanud

9. oktoobril hommikul andis Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill Elva Elule teada, et teisipäeval toimunud väljakaevamistel leiti Elva ühishauast kokku 29 inimese säilmed. Muuseumi sõnul on tegemist valdavalt tsiviilisikutega. Märkimisväärseid leide väljakaevamistel ei leitud. Säilmed maetakse Elva valla kalmistutele.

Täna 8. novembri varahommikul alustas Eesti Sõjamuuseum Elvas Tartu mnt 10 äärsel haljasalal okupatsioonitähiste eemaldamist. Elva Elule andis lühikommentaari Eesti üks tuntumaid sõjahaudade uurijaid Arnold Unt.

Kui kell 8:30 on näha elvalastele tuttava monumendi kõrgumist, siis hommikul kell 9 see enam musta aia tagant ei paista – suured piikvasarad on oma töö teinud. Aia läheduses patrullivad kaks politseinikut ning kohe on saabumas töödele hinnangut andma ka Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

“Vaatasin, et täna veel ilma jagub, jõuab Elva selle aastanumbri sees veel napilt ära teha”, alustab Unt põhjendust, miks Kaitseministeeriumi haldusalas olev Eesti Sõjamuuseum just täna hauatähist ja sõjahauda Elva kesklinnast eemaldamas on.

Siiski on mehe suhtumine sõjahaudadesse enam kui austust vääriv. Elva Elule antud kommentaarides kirjeldab ta elavalt, milliseid kaevamisi nad sel aastal teinud on, milliseid säilmeid leidnud ja milliseid esemeid neil säilmetel kaasas on olnud. Mehe jutust selgub, et kogenud sõjahaudade tundjana, on kohe alguses näha matmisplatsi järgi kui palju säilmeid olla võiks. “Nõos oli sama suur 8*8 meetrit matmisplats ning ega sinna rohkem ei mahugi kui need 40-50 inimese säilmed”, prognoosis Unt Elva “vennaskalmistule” maetute arvu.

Kõrvalolev kolleeg toob aga, pikki saapaid eesootavaks tööks jalga tõmmates, teisi näiteid. Nimelt on mitmes II maailmasõja hauatähise all olnud hoopis I maailmasõjas langenud ja vastupidi. “Eks kohe lahti tehes on näha ju kõikide esemete järgi, mis kümnendisse maetu kuulub”, on asjatundjad ühel nõul. Samuti tõdevad mehed, et maetute arvu prognoosidega on varasemalt ka mööda pandud – on haudu, milles polegi kedagi, kuid on ka töid, kus on leitud seni oodatust rohkem säilmeid.

Elva Elu küsimuse peale väiksemate hauatähiste saatuse kohta, arvab Unt, et need, mis asuvad kusagil padrikus või väheolulises kohas ja on nii või teisiti unustusse vajunud võivad ju jäädagi. Nii ei pea ta vajalikuks pühendada ülemäära tähelepanu pisikestele okupatsiooniaegsetele hauatähistele. “Vapramäe hiinlaste haud on ju suisa unikaalne, sel on ilmselt ainsana Eestus hieroglüüfid tahvlisse raiutud”, arvab Unt, et nende fookusesse jäävad ilmselt siiski vaid suuremastaabilised okupatsioonisümbolid.

“Tänase päeva jooksul saame Elvas kõik tehtud”, on Unt kindlalt veendunud. Tema hinnangul on Elva punamonumendi all asuv haud siiski suuremate linnade sarnaste objektidega võrreldes suhteliselt väike. Kohalik omavalitsus aitab säilmete ladustamisega kuni ümbermatmiseni. Neile on viimast pisikest tseremooniat läbi viima just saabunud ka EELK Elva Koguduse õpetaja Vallo Ehasalu.

Käesoleval aastal algatas Kaitseministeerium sõjahaudade kui okupatsioonisümbolite teisaldamise suuremates Eesti asulates. Tartu mnt 10 maatüki lahendamiseks kavandab Elva Vallavalitsus ideekonkursi, et see saaks tulevikus osaks funktsionaalsest linnaruumist.

Teada olevalt on Tartu mnt 10 kinnistule maetud 53 eri rahvuses nõukogude sõjameest ja langenut. Uue kujundatud Vennaskalmistu avati 1979. aastal ümbruse ja selle kujundas Galina Valdre, mälestusmärgi lõi Juhan Paberit (skulptor ,kes on pärit Elva vallast Lõvelt).

Elva Elu