Elva valla arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kertu Vuks ja abivallavanem Mikk Järv avaldasid 10. septembri Tartu Postimehes arvamusloo “Verevi rannaala planeeringut saadab asjatu segadus”. Arvamusloo autoreil ei näi küll mingit segadust asjaga olevat. Plaanitakse kuulutada välja Verevi rannaalal hoonestusõiguse konkurss. Pärast hoonestusõiguse konkursi korraldamist koostöös hoonestusõiguse saajaga toimub arhitektuurivõistlus. Pärast võidutöö väljavalimist algab hoone projekteerimine, selle alusel koostatakse ehitusprojekt, kus on paika pandud kerkima hakkava ehitise ilme ja funktsioonid. Kõik on ju selge! Ei teki küsimust – kas detailplaneering ikka kehtestatakse.
Tõsi, kirjatüki esimeses pooles on nenditud, et detailplaneeringuga seoses vajavad mitmed Elva valla kohalikes portaalides ja sotsiaalmeedias tõstatatud teemad täpsustamist. Hämmastav sõnaseade! Ei ole vaja vastata küsimustele ega lahendada probleeme, vaid tuleb …teemasid täpsustada. Kohalikud portaalid ja sotsiaalmeedia on Elva Vallavalitsust siiski tugevalt puudutanud. Detailplaneeringuga seotud avalikel väljapanekutel, volikogu istungitel, Elva linna piirkonnakogu koosolekutel tehtud ettepanekud ja esitatud seisukohad aga ei loe karvavõrdki.
Miks nad seal Elva vallavalitsuses nii enesekindlad on? Sest võimuliidul on valdavalt õnnestunud oma eelnõud volikogus läbi suruda. Ka ühinemislepingut rikkuvad, ka seadust eiravad, ka ebaotstarbekad või lausa kahjulikud otsused on jõuga ära tehtud.
Vallavalitsus tutvustab detailplaneeringu koostamise eesmärki ja vajadust: Tehti otsus Tartu mnt koolimaja juurde ainult spordihoone rajamiseks, kuna ujula ehitamiseks eelarvelisi vahendeid ei jätkunud. Samas otsitakse võimalusi ujula rajamiseks ning võimaliku investoriga vaadati üle ujula asukohad. Võimalikest asukohtadest sobilikumaks peeti Verevi ranna krunti. Alal kehtib detailplaneering, kuid otsustati, et tuleb algatada uue detailplaneeringu koostamine, kuna kehtiva planeeringuga antud ehitusala on liiga väike. Tehti vastav eelnõu volikogule, kes otsustas detailplaneeringu algatada.
Eeltoodud lõik on väljavõte Elva Verevi järve rannaala detailplaneeringu eskiisi 3. mail 2019 toimunud avaliku arutelu protokollist.
Miks tahetakse ujula mahutada rannahoonesse Verevi rannaalale? Sellepärast, et võimalik investor tahtis. Veel samast protokollist:
Küsimus: Kes saab hoone omanikuks?
Vallavalitsus: Tehakse avalik konkurss, valitakse välja investor ja antakse hoonestusõigus. Kui planeering kehtestatakse, hakatakse hoonega tegelema. Paari investoriga vaadati võimalikud asukohad üle, see on kõige atraktiivsem. Peame arvestama inimeste tahtega, et soovitakse ujulat ja peame arvestama ka investoritega. Investorite saamine Elvasse on üsna keeruline. Spordihoone ja ujula ühendamine on hea idee, aga valla eelarvest seda ei ole võimalik teha. Elva peab lootma investoritele.
Niisiis, algusest peale on selge, et ilma investorita ujulat Elvasse ei tule. On keegi investor, võibolla ka paar investorit, kellele väidetavalt pakub huvi vaid Verevi rannaalale ujulaga hoone rajamine.
Elva linna piirkonnakogu on peale moodustamist kõigil oma koosolekutel arutanud Verevi rannaalale ujulaga rannahoone rajamist ja seda ettevalmistavat detailplaneeringut. Esimene kord väljendati küllalt tagasihoidlikult, et koosolekul osalejad pole veendunud, et Verevi rannaala on kõige paremaks asukohaks ujulale ja saunale (saunadest olevat rääkinud võimalik investor), siis edasises on veendumus täielik, et ujula Verevi randa ei sobi.
12. veebruari koosolekul käesoleval aastal väljenduti juba selgelt ja põhjalikult. Väljavõte:
• Piirkonnakogu ühtne seisukoht Verevi rannaala detailplaneeringu osas:
Piirkonnakogu ei ole detailplaneeringu kehtestamise poolt sellisena nagu see täna on esitatud.
• Peamisteks põhjusteks detailplaneeringu mittepooldamiseks on:
- Planeeritud hoone asukoht on vale.
- Puudub ohutu hajumisruum.
- Planeeringu vastuvõtmisel kaob liiga kõrge hoone tõttu vaade Verevi järvele ja rannale.
- Väheneb väärtuslik liivaala.
- Hoone ehitamine on tänastes planeeringus toodud tingimustel majanduslikult ebaotstarbekas (liialt väiksele alale tahetakse ehitada liiga mitmetahuliste funktsioonidega hoone, mis saab olema kokku pressitud, praegune ala on võimalike edasiarenduste osas perspektiivitu).
- Suur puude lubamatu raie kaldavööndis.
• Ujula peaks olema rajatud sümbioosis muu eluga. Ujulahoone võiks rajada spordihoone kõrvale või järve teisele kaldale, lõunakaldale (mitte praeguste palliplatside asemel, vaid pigem senise roheala asemele, ulatudes osaliselt järvele).
• Piirkonnakogu peab vajalikuks rõhutada, et ujula vajalikkuses Elva linnas ei kahtle ükski asumi esindaja. Samuti ei kahelda rannaala korrastamise ja kaasajastamise vajalikkuses.
Elva linna piirkonnakogu koosolekutel, detailplaneeringu eri etappide avalike väljapanekute ettepanekutes ja arutelukoosolekute sõnavõttudes, volikogu istungitel on korduvalt soovitud midagi teada saada võimalike investorite kohta. See on jäänud saladuseks. On esile toodud asjaolu, et niisugusesse hoonesse, mis rikub Verevi rannaala ja samas ei mahuta enam kui kolm-neli 25 meetrist ujumisrada, ei saa küll kasumlikult tööle panna. Pole ka mingeid finantsplaane ei väidetavalinvestoril ega vallavalitsusel. Väidetakse vastu, et see pole detailplaneeringu küsimus.
Vuksi ja Järve arvamusloos on üks mõtlemapanev lause – Ujula rajamise korral suureneks Verevi järve kui turismisihtkoha tuntus ka talvel, mil turiste Elvas praegu pigem napib.
Kas Verevi järv on turismisihtkoht? Turismialastes analüüsides ja ülevaadetes on üks põhiline näitaja – ööbimiste arv. Kas 4×25 m rajaga ujula kutsub siia kedagi talvisel ajal ööbima? Kas Verevi on pigem kohalike ja lähipiirkonna elanike ujumiskoht? Kui piirkonna ettevõtted ja kohalikud koolid ning Elva valla rahvas on oma ajad ujulakülastusteks broneerinud, siis kui palju aegu jääb üle nn turistide jaoks?
Inimestega arutades tuleb ikka teemaks, miks on nii kangesti vaja teha üht vildakat detailplaneeringut, millele täiesti põhjendatult vastu seistakse ja kui olemasolev laseks vabalt uue ja vajaliku rannahoone ehitada. Ainult selle sobimatu 25 meetrise ujulata.
Esimene hüpotees: jonni pärast. Kui oleme midagi pähe võtnud, siis selle ka ära teeme niikaua kui võim meie käes on!
Teine hüpotees: valimislubaduse pärast. Lubasime rajada ujula. Kulutasime riigi poolt ühinenud vallale toetuseks antud ujula ehitamise raha hoopis spordihoonele. Muud rahad on ka otsas. Nüüd aga lööme kõvasti kella, et tahame väga Verevi randa ujulat ehitada. Aga näe – teised ei lase.
Kolmas hüpotees: keegi investor(mõnel koosolekul on nimetatud ka huviline) tahab. Peame talle vastu tulema.
See viimane on kõige kentsakam. Esiteks pole peale vallavalitsuse liikmete keegi investorit näinud. Teiseks, mis huvi on tal sellisesse projekti raha panna, mille kohta paljud ettevõtjad ja mõtlevad inimesed ütlevad, et kavandatud kujul see kasumlik ei saa olla.
Elva piirkonnakogu 2019. aasta 11. aprilli koosolekul on öelnud abivallavanem Heiki Hansen: Kui omavalitsus ise peaks täies osas oma rahadega ujulat ehitama hakkama, siis on selge, et Verevi järve rannaalale seda ehitama ei hakataks.
Mõistlik. Miks aga investor seda tahtma peaks? Äkki tal on siiski mingid muud kavatsused? Miks peaks vallavalitsus siis seda selgusetut tegevust kavandama?
Taga targemaks, kui avalikel koosolekutel või istungitel on sel teemal ka otse räägitud, siis on vallavalitsuse poolelt kõlanud, et peab vähemalt üritama. Võibolla ei tulegi investorit. Võibolla ei tulegi ujulat. Aga üritama peab. Miks siis ei arvutata ja ei tehta finantsanalüüsi? Miks ei taheta rahva käest selgemalt küsida, kas nad ikka igatsevad sellist lahendust Verevi randa? Miks ei tehta detailplaneeringule sotsiaalsete mõjude analüüsi? Sellised ettepanekud on opositsiooni poolelt volikogu istungil tehtud. Isegi vastatud ei ole. Samuti on avalikel väljapanekutel ja Elva linna piirkonnakogu poolt tehtud samasuguseid ettepanekuid lihtsalt tõrjutud. Kulutatakse mitukümmend tuhat eurot detailplaneeringu koostamisele, et teada saada – võibolla siiski siia ujulat ei tulegi! Vallavalitsus külvab Verevi rannaala planeeringuga asjatut segadust.
Miks te seda teete?
Vahur Jaakma
Elva Vallavolikogu liige
VL Elvamaa Esimesed
