Elva valla ääremaastamine on saanud nähtava avalöögi

Elva vallas on pikaajaline investeeringute kava paika pandud üliraskelt Elva linna kasuks ja ühinenud endiste maavaldade piirkondade kahjuks. On selge, et praegune võimuliit tegi neid plaane juba 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks valmistudes ja valimiste aegsete läbirääkimiste käigus. Halbu aimdusi ületav tulemus on hästi nähtav vastkoostatud Elva valla arengukavas aastani 2025 ning eelarvestrateegias aastateks 2019 – 2022.

Möödunud on aasta ühinenud või liidetud uutes piirides omavalitsuste elus. On peetud aastapäevapidusid ja ka analüüsiva pilguga ajas selja taha ning ettepoolegi vaadatud.

9. novembril toimus Tartus omavalitsuspoliitika seminar “Aasta pärast haldusreformi. Kuidas edasi?”  Seminari põhiettekannete materjalidega saab lähemalt tutvuda siin

Professor Rando Värnik oma ettekandes tõdes, et Eesti haldusreformis senitehtule on vara hinnanguid anda. Tänuväärsel moel aga esitas ta teoreetikute ja varasemate praktikate olulisi tõsiasju. Positiivsete argumentide ja praktikate kõrval on kõnekad ka vastuargumendid.

Siinkohal mõned:

– ühinemine suurendab kulusid ja mastaabisääst võib puududa;

– teenuste kättesaadavus hoopis väheneb ja kohalik omavalitsus kaugeneb elanikest;

– kohalikel valimistel on elanike häältel väiksem mõju kohalike asjade otsustamisel;

– huvide konfliktid uue haldusüksuse sees ressursside kasutuse, teenuste pakkumise üle, kus peale jäävad varasemalt suurema üksuse huvid.

Kas kogukondade ühinemise eelsed ootused on täitunud?  Niimoodi küsis oma ettekandes Ants Kuningas, Kuusiku külavanem ja Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige. Liikumine Kodukant on otsinud sellele küsimusele vastust enam kui sajast Eestimaa külast, viies läbi vastavasisulise küsitluse. Kaks kolmandikku vastanuist leiab, et külaelu on muutunud keerulisemaks, teenuste kättesaadavus ja kohalikus omavalitsuses osalemine järjest ebamäärasemaks. Külaliikumise eestvedaja hinnangul on reform andnud hoogu ääremaastumisele. (Vaata ka Eili Arula artiklit 12.11.2018 Tartu Postimehes). 20. novembril ETV telesaates Suud puhtaks ütles Ants Kuningas, tuginedes küsitluse tulemustele, otse: „Keskused võtavad põhiosa (rahast) ära!“.

Muinaslugu uuest, ühtsest ja suurenenud finantsvõimekusega Elva vallast

Tegelikkuses võtab üha selgemaid piirjooni pilt, kus tasakaalust välja löödud investeeringute kavaga on Elva linn vastandunud maapiirkondadest ühinenud valdadega.

Valla veidi üle kolmandiku elanikkonnaga Elva linn hõivab 60% investeeringurahadest vähemalt järgmisel seitsmel aastal. Arvestades ka kavandatavat laenukoormust investeeringuteks, ei ole küll loota, et olukord ka seitsme aasta pärast muutuda saab.

Kui vaadata ühinemiseelseid investeeringukavasid, siis on Elva linna plaanid nagu kännu tagant valla pääsenud. Suurenenud on Elva linna “finantsvõimekus” ülejäänud piirkondade arvelt. Tõsimeelselt on esitatud üleskutseid ühinemislepingus kavandatud investeeringukokkuleppeid muuta endiste maavaldade kahjuks, et valmis ehitada olulisi objekte Elvas. Sellist mõtteviisi on meedias kandnud vallajuhtide ja mõnede volikogu liikmete avaldused. Näiteks on majanduskomisjoni esimees, riigikogulane ja tegelikult Tõrvandi kandis elav Toomas Paur korduvalt avaldanud mõtet ühinemislepingu revideerimisest suunaga maapiirkondade investeeringute vähemalt osaliseks ärajätmiseks. Sama keelt on rääkinud vallavalitsuse liikmed. 

Järgnevasse tabelisse on koondatud andmed kavandatavate investeeringute jaotuse kohta Elva valla eri piirkondades, piirkondade elanike arvud ja investeeringu mahu arvestuslik osa piirkonniti ühe elaniku kohta võrdlevalt.

Elva valla investeeringute jaotus piirkonniti aastateks 2018 – 2025 arengukava ja eelarvestrateegia andmete põhjal

* Elva linnas koos Käärdi alevikuga on 6089 elanikku. Reaalselt on Elva linn Käärdi alevikuga kokku kasvanud. Rõngu piirkond ilma Käärdi alevikuta on 2238 elanikku.

Kokku on Elva vallas 14 398 (seisuga 01.01.2018) elanikku. Investeeringuteks on kavandatud 30,63 miljonit eurot aastani 2025. Tabelist nähtub, et investeeringute planeeritava mahu vahe piirkonna ühe elaniku kohta on kuni kümnekordne! Kui Palupera elaniku kohta on ette nähtud 299 eurot, siis Elva linna elanikule on see 2956 eurot. Vahe Aakre puhul 5,5-kordne, Rannu ja Konguta puhul 4-kordne. Puhja ja Rõngu piirkonna elaniku kohta kavandatakse investeeringuraha kaks korda vähem.

Vambola Sipelgas esindab Elva Vallavolikogus Palupera kandi rahvast. Vambola Sipelga hinnangul nii väike investeeringuraha ei taga mingit piirkonna arengut ega elanike elukvaliteedi säilimist, rääkimata paranemisest. Tema arvates peaks maapiirkonda suhtarvuliselt rohkem raha minema kui tiheasustusse. Nii on tavaks mujal maailmas. Tänane rahade jaotus on täiesti ebaõiglane.

Kavandatud laenu võtmine piirkonniti 2018 – 2022

Elva piirkonda on kavandatud laenu investeeringuteks          10,722 miljonit eurot.

Konguta piirkonda                                                                   0,683 miljonit eurot.

Puhja piirkonda                                                                       1,08 miljonit eurot.

Rannu piirkonda                                                                     0,325 miljonit eurot.

Rõngu piirkonda                                                                     0,645 miljonit eurot.

Täpsemalt määramata piirkonda on laenu kavandatud            2,774 miljonit eurot.

Aakre ja Palupera piirkondade investeeringute toeks ei ole laenu kavandatud.

Investeeringuteks kavandatud laenu kogusumma Elva vallas vastavalt eelarvestrateegia tabelile 6 on 16,23 milj €. Seda aastani 2022. Investeeringuteks võetakse tublisti laenu, üle poole kogu rahastamise mahust. Koormat kannavad kõik ühetaoliselt, kuid investeeringute rahajaotus ja investeeringuid toetav laen jaguneb väga ebaproportsionaalselt Elva linna kasuks pika aja vältel. Investeeringute rahastamise paiknemise mõttes määramata osa tõenäoliselt jaguneb samamoodi ebapro-portsionaalselt, suurendades kallutatust veelgi.

Peamine ja kokkuvõtlik järeldus – siililegi selge, et haldusreform oli Elva linnale vajalik.

(Vaata ka artiklit M. Saar, Siililegi selge – haldusreform oli hädavajalik. Tartu Postimees, 27.06.2018).

Aga kauaoodatud Elva ujula! Millal see tuleb? 

Ühinemisläbirääkimiste protsessis, kui osapooled oma nõudmised ja ettepanekud lauale panid, tervitasid kõik ühinevad omavalitsused Elva linna soovi investeerida spordihoone-ujula ehitusse. Justnimelt kaasaegne ujula on see objekt, mida tulevase Elva valla elanikud pikisilmi on aastaid oodanud. Investeering Elva linnas asuvasse ujulasse oleks teeninud kõigi valla elanike huve, tänulikke teenuseostjaid oleks olnud ka väljastpoolt valla piire. Tänase päeva seisuga oleme otseses mõttes lõhkise küna ees, kus spordihoone-ujulast on järele jäänud vaid Elva Gümnaasiumi algkasside maja võimla arusaamatult kõrge ehitushinna kalkulatsiooniga (5,5 miljonit eurot!). Vallarahval puudub vähimgi selgus kas, millal ja kuidas Elvasse ujula-veekeskus rajatakse. Valla arengukava investeeringute tabel kuni aastani 2025 ujulat või veekeskust mitte ühegi sõnaga ei puuduta.

Kuidas edasi?

Kohaliku arengu ja omavalitsuste ühendamise asjatundja, üks haldusreformi ettevalmistajatest Rivo Noorkõiv tõdeb Postimehe mahukas usutluses, et haldusreformi eesmärkidest on praeguseks ellu viidud territoriaalne osa, mis seondub omavalitsuste moodustamisega uutes administratiivpiirides. (Vt Aimar Altosaar, Rivo Noorkõiv: meie regionaalne juhtimistasand on peaaegu olematu. Postimees, 14.11.2018). Ees seisab muu hulgas keskuse-tagamaa ruumiliste ebakõlade parandamine ja omavalitsuste piiride loogilisse seisu viimine. Noorkõiv leiab ka, et äsja valminud valdade ja linnade arengukavad ning eelarvestrateegiad kinnitavad vajadust reformiga edasi minna.

Ühelt poolt on tegemist rollide, kohustuste ja raha jaotamisega riigi ja kohalike omavalitsuste vahel.

Teisalt on vajalik omavalitsuste potentsiaal avada juhtimist ümber korraldades, ressursside kasutamist optimeerides, identiteeti ja organisatsioonikultuuri arendades.

Ääremaastumise peatumisel on eksperdi arvates kesksel kohal kogukondade valmisolek ühistegevusteks, vajadus murda kohalike omavalitsuste ükskõikne suhtumine kaasamiskohustusse otsustusprotsessides ja kujundada kaasamismudelid, mis motiveerivad nii moraalselt kui ka materiaalselt.

Eeltoodu käib Eesti olude kohta üldiselt. Kindlasti on kohalikke omavalitsusi, kus antakse parim haldusreformi võimalike halbade võimaluste vältimiseks.

Ka Elva valla kohta loeme regulaarselt meediasõnumeid ja vallajuhtide kirjutisi, kus kõik on hea, avatud, kaasav, kogukondi arvestavam ja palju võimekam kui eales varem. Seejuures ei hoia vallajuhid värve kokku kritiseerides endiste valdade volikogude ja valitsuste varasemaid otsuseid kogukonna elu korraldamisel. Tänane Elva vallajuhtimise valdav praktika, kus kaasamist ja avatud valitsemist markeeritakse sotsiaalmeedias teemaviidetega #parimvald, #ägevald, #parimmeeskond vms on deklaratiivne ja lollitav.

Siinkohal kirja pandud sissevaade Elva valla investeerimispoliitikasse ja -geograafiasse oli vaid osa teemaderingist, kus tuleb murelikult vaadata nii lähiminevikku kui ka tulevikku.

Kas me peamegi õigeks, et Elva valla investeeringute lõviosa läheb järgmisel seitsmel aastal Elva linna?

Kui palju keskusesse loodavast hüvest on hüveks kogu Elva valla elanikkonnale?

Kuidas toimib avatud ja kaasav valitsemine Elva valla moodi tegelikult?

Mis tagab Elva vallale normaalse tasakaalustatud arengu?

Kuidas vältida ääremaastamist?

Need on küsimused, millele Elva Vallavolikogu opositsioonis olev valimisliit Elvamaa Esimesed on otsinud vastuseid ja tahab lugejatega seda järgmistes ülevaadetes jagada.