Kaitseliidu Elva malevkonna asutamise päev oli pea 20 aastat täpsustamata.
Hullu ei midagi, sellised seigad teevad ajaloo aina huvitavamaks.
Asutamiskoosoleku pidamise koht oli kõigile teada – ikka vana hea
pritsumeeste maja.
1937.aasta 22.aprilli Elva Elu lehenumbris on kirjas, et Kaitseliidu Elva
üksuse asutamiskuupäeva osas on lahkarvamusi. Aprillis 1937 võeti aktiiv kokku ja otsustati ära, et asutamispäev on 15.juuli 1918, kui üksus sai malevkonna staatuse.
Otsustamiskoosolekust võttis osa 30 malevkondlast. Võeti vastu ka täpsustav otsus, et nüüdsest hakatakse malevkonna aastapäeva tähistama iga aasta 15.juulile lähimal pühapäeval. Tänavu on tore võimalus tähistada aastapäeva ka õigel kalendripäeval.
Sünni-, täht-, ja aastapäevade üle diskuteeriti edasi, kuna mitmed aktivistid
tuletasid meelde, et Kaitseliidu esimene üksus Elvas, k o m p a n i i, asutati
ikkagi 11.detsembril 1917. Oktoobris 1918 anti ajalehe kaudu teada, et
Kaitseliidu Elva üksuse sünnipäevaks kinnistati veel kord 15.juuli 1918.
Huvitav, et ka oma lipu sisseõnnistamiseni läks Elva vapratel meestel täpselt
10 aastat. Samas kinnitati 1928.aastal ka Kaitselidu Elva malevkonna logo –
kaks mõõkadega lõvi, tõusev päike ja üheksa taevatähte.
Aga tolleaegseid kodumaakaitsjaid pole tähtpäevade ja lipu teemal põhjust
hurjutada. Peamine oli rahva kaitsevõime hoidmine ja arendamine.
Ning see jõuti koos kõigi teiste Eestimaa vabatahtlikega teha nii mõjukaks, et
kui Nõukogude Liit 1940.aastal Eesti Vabariigi annekteeris, tormasid vene
eriüksused esimese hooga likvideerima just Kaitseliitu. Nende sõja-
analüütikud olid KLi tunnistanud kõige tähtsamaks kaitsejõuks, sest seda tuli
karta iga puu ja nurga tagant.
Juba aasta hiljem, 1941, leidis nende seisukoht veenvat kinnitust. Enne Saksa
vägede tulekut võttis just Kaitseliidu aktiiv Elvas ja selle ümbruses võimu ja
isegi elukorralduse üle. Mis sellest, et vahepeal olid malevkonna pealik Elmar
Koger ja tema adjutant Huko Tootsi punaste poolt kinni võetud ja nende
saatus jäigi teadmata.
1937.aasta oli Kaitseliidu ja ka selle Elva liikmetele organisatsiooni tõeline
tippaeg. Elva malevkond tegutses Kaitseliidu Tartumaa maleva koosseisus.
Malevkonda kuulusid Elva, Rõngu ja Meeri kompaniid ning Kirepi, Konguta
ja Pangodi üksikrühmad. Elva ja Rõngu kompaniide juures tegutsesid
ratsakomandod, Elva kompanii koosseisus oli eraldi suuskratturtrio.
Malevkonda kuulusid ka väiksemad üksused Arul, Hellenurmes, Kirepis,
Kodijärvel, Lukel, Nõos ja Udernas. 1937.aasta 13.juunil sai malevkonna Elva kompanii oma kodu (Pikk tänav
22). Siin sisustati eraldi ruumid Elva naiskodukaitsele, noorkotkastele ja
kodutütardele. Maja juurde kuuluvas pargis seati korda tiigid, kanalid, sillad ja
supluskoht.
Samal päeval avas Eesti Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa
Vaikse järve taga metsas Kaitseliidu Tartumaa maleva lasketiiru. Rajatis läks
maksma 8000 krooni ning see koosnes ajakohastest betoonvarjenditest ja oli
varustatud automaatseadmetega.1937.aasta 4.oktoobri õhtul peeti Kaitseliidu Elva majas Tartumaa maleva
orkestri asutamiskoosolek. Mängima soovis hakata 30 muusikut. Pillid olid
Saksamaalt juba ära tellitud.
Kaitseliidu Elva kodus hakati regulaarselt pidama klubiõhtuid. Esineti kõnede
ja ettekannetega, korraldati mänge ja tantse. Avati einelaud.
Esimene klubiõhtu toimus 7.oktoobril 1937. Oma kodu polnud 1937.aastal mitte ainult Elva kompaniil. Staabihooned olid ka Meeri, Nõo ja Rõngu üksustel. Kirepi malevlased oskasid saada Kirepi
kõrtsihoone ühe poole omanikeks ning pidasid seal ka oma peakorterit.
Elva malevkond likvideeriti koos teiste Kaitseliidu üksustega Eesti Vabariigi
Presidendi seadlusega 27.juunist 1940.
Kaitseliidu Elva üksuse taassünni päev oli 22.märts 1990. 23.veebruaril 2015 anti Kaitseliidu Elva üksusele taas malevkonna staatus.
Kalju Hook
