Siin kirjeldatavad teemad ei pea olema arengukavasse sisse kirjutatud, piisab 5. minutist et otsustada: „Teeme ära.“ Kuigi need võib iga huviline ka arengukavasse ettepanekuks lisada.
Vähemalt ühe some-kanali (some=sotsiaalmeedia) arendamine on kena tegevus, kuid sellega tuleb järjepidevalt tegeleda, soovitavalt kindel isik selleks määratud kelle põhitöö hulka see saabki kuuluda.
Aga … Kas see kanal … või need kanalid peaksid sisaldama nimekuju „Elva“/“Elva vald“ või piisab teile olukorrast nagu on täna Youtube-Elva teemalisel kanalil, mille nimetus on SulgurFilm, kuid see sisaldab ka muid valdkondi. Kujutage ette kui austatud K.Kroon näiteks 15. aasta pärast siit kandist ära kolib ja oma kanali endaga viib. Kas alles siis otsustate luua vallale youtube-kanali? Mis takistab täna loomast kanalit millel nimeks „Elva vald“?
Instagrammis on juba keegi loonud vallale omanimelise kanali, kuigi see on veel sisu poolest tühi. Instagrammis ja ka Twitteri puhul on olulised märksõnad. Näiteks #elvavald oleks hea, kas on enam mõtet #elvalinn kasutada, jääb ilmselt igaühe enda otsustada. Kusjuures, nagu tavaliselt märksõna ei tõlgita, ehk seda kasutatakse nii soome, inglise kui ka rootsi keelsete artiklite puhul ühesuguselt.
Mul on mitmeid häid kogemusi Twitterist uudiste saamisega. Need siis puudutavad sõpruslinnu/-valdu.
Nt Salo tuletab meelde laupäeva hommikul kl 9 et mis üritused sel päeval toimuvad, või teavitab pühapäeval kl 10 paiku mis sel päeval tulemas on. Lisaks argipäevad.
Oli juhtum Hämeenlinnas talvel. Kl 9 hommikul postitati teate, et on juhtunud ühes piirkonnas veeavarii ja kl 12 on sealkandi ühel tänaval tsisternauto puha veega. Või siis Turku (see on mu isiklikus listis) teatas et „homme seal ja seal tänaval toimuvad elektritööd ning voolu pole õhtuni“. Super. Super! Ma tean infot päev varem ette. Infosulgu pole.
Täna, 18.04, põlesid Puiestee tänaval päevasel ajal tuled – ilmselt kontroll, oletan. Uurisin valla ametlikult fb-lehelt ning ka kodulehelt, ehk seal on mingi teave selle kohta. Ei olnud. Infosulg? Paar päeva tagasi teatas Salo, et lisab oma Hiina sõpruslinnaga suhtlemisse uue hoo. Jne jne jne.
Ma leian et twitter on kiireim lahendus selliste uudiste levitamisel. Samamoodi on edastatud Soomes ka volikogu uudised: paar rida infoks ning link kodulehele, millelt saab huviline rohkem teavet juurde lugeda.
Mõni päev tagasi sain teada, et Kempeles kaalutakse endale linna nimetuse võtmist. Juriidiliselt ei muuda see kohalike jaoks midagi, kuid see justkui selline aumärk, auasi. Isegi juhul kui nad otsustavad end nimetada linnaks, ei usu mina, et Elva meediakanalid – ei kohalik valitsus ega siin kirjastatavad ajalehed – sellest meie valla elanikke teavitaksid. Kas nad peaksid? Aga miks nad ei peaks?!?!?! Tegemist pole ju mingi suvalise linnaga vaid meie sõprusvallaga!
Siit järgmine varjusurm: kuidas lahendada/edendada sõprusvaldade temaatika?
Mis saab endiste KOV sõprusKOV-st piiri taga? Matame selle teema vaikides maha, sest enamus me vallas on selle nagunii unustanud või arvatavasti kedagi ei huvita?
Kas tõesti kavatsete nii kergekäeliselt loobuda võimalustets, mida sõpruslinnad pakuvad: edendada majandust, turismi, kultuuri, sporti jm?
Enne majandussurutise-aega käis üks LV delegatsioon järjekordselt suvepäevadel, tookord olid need Rootsis. Hiljem küsiti, et kas mingi aruanne ka sellest käigust tuleb. Linnapea lubas toona, et kui huvilisi on siis ikka tuleb, vabas vormis. Leppida varem aeg kokku ning LV majas oleks see kohtumine toimunud.
Meil on XXI sajand, linnal koduleht olemas ning linnapea pakub ainsa variandina ainult silmast-silma kokkusaamise? Praegusel 2018 aastal näib olevat moes ametliku blogi pidamine. Aga see on osa poliitilisest kultuurist, mida meie maal veel vähe harrastatakse.
Kuid sõprusvallad.
Kas nende suhete arendamine jääb nö endiste piirkondade rõõmuks või võtab Elva vald need suhted täiel määral üle ning hakkab jõudsalt edasi arendama?
Elva linn annaks Salo, Kempele ja Kristinehamni (ainuke Rootsist, kõik ülejäänud sõprusvallad on Soomest), Kongutalt tuleks Kinnula, Puhjalt Kuhmoinen, Rannult Lammi, Rõngult Laukkaa ja Paluperalt Vihti. Siin avaldub ka üks „pärandiprobleem“, kui nii võiks öelda.
Nimelt Lammi on minu arusaamist järgi ühinenud Hämeenlinna linnaga, mis tõesti teeb ainult erinevatel viisidel koostööd Tartuga, olemata omavahel sõpruslinnad. Seega kas vald loob ametliku sõprusuhte Hämeenlinnaga? Palupera vald läks haldusreformi käigus lõhki ning seega: kummale jääb õigus Vihtiga sõprussuhted arendada – kas meile või kingime selle Otepää vallale?
Nii Rootsis kui Soomes on olemas nt ujumis-, tennise- kui ka jalgpalliklubid, kuid kunas on FC Kristinehamni siin mängimas nähtud? (Lisaks harrastatakse ka veel muidki alasid.)
Või võtame kultuuri: keeleõpe. Linna koolis on tänagi veel soome keel õpe, aga äkki lisaks õppekavadesse rootsi keele terves vallas? Kujutlege, millised võimalused avaneksid mõne aasta pärast, kui rootsi keelt kõneldakse nii Purtsist Ulilani, kui Mäeloogast Verevini? Terve Rootsi riik ja lisaks kogu Soome, milles rootsi keel täna veel ametliku riigikeelena alles on.
Või hoopis keskenduksime terve vallaga prantsuse keelele, mille õppe leiame praegu pisikesest Palupera algkoolist? Vallal jaoks oleks lahti kogu prantsusekeelne kultuuriruum nii euroopas, aafrikas kui aasias. Elanike arv sõprusvaldades on laias laastus üle 200 000 inimese, meil umbes 14 500 ehk suhe oleks 13,7:1.
Ainsa teemana võiks (minu ideedest) arengukavasse jõuda kergliiklusteede võrgustiku rajamine. (Aga selle saab ka igaüks veel lisada, kes tahab. Pole uurinud, et äkki ongi juba lisatud.) Ma pean silmas ühte põhitrassi, milleni siis suunduksid teised väiksemad kergliiklusteed. Põhitrass võiks olla näiteks liinil Puhja-Annikoru – Rannu – Rõngu – Palupera –Hellenurme –Elva – Puhja. Jämedalt mõõtes sain tulemuseks 62 km. Ühes jutis. Kui Puhjast ei läheks trass mitte Annikorusse, vaid Viljandi poole ning Sangla ristmikult keeraks Rannu suunas, oleks trass 4. km võrra pikem.
Kõike korraga ellu viia ei jõua, kuid otsuse (Teeme – Ei tee) saab teha praegu.
Ilver Kokk
