TOIMETAJA VEERG: Hingede kuu hakkab täis saama
Vähem kui nädala pärast, 27.novembriks, peab vallavõimul uus juhtimisstruktuur välja töötatud olema. Praegu käib kibe töö. Samal kuupäeval peetakse ka uue valla volikogu kolmas istung.
Ühinemisraha ja selle kasutamine
Nädalavahetusel tekitas suuremat huvi Elva Postipoisis avaldatud teade, et Tallinna poole on teele läinud ametlikult veel Elva Linnavalitsuse taotlus ühinemistoetuse väljamaksmiseks. Summaks on 2 622 700 eurot. Kurioossem järeldus, mis siinkirjutaja kõrvu kostus, oli, et see raha minevat likvideeritud
valdade juhtkonna lahkumishüvitiste väljamaksmisele.
Palun appi valdade ühinemiskoordinaatori Kertu Vuksi ja toome tõe lagedale. Meenutame lugejale, et enne ühinemist paluti senistel valdadel nimetada tähtsamad objektid, mille rajamist ühinemistoetuse näol konkreetse endise valla territooriumil riigi poolt rahastada. Nendeks on:
– Hellenurme mõisahoone (lasteaed) korrastustööd,
– Kentsi paisjärve taastamine,
– Käärdi lasteaed,
– Palupera kooli ja noortekeskuse kergliilusteed,
– Puhjas vallale kuuluvate kruusateedele tolmuvaba katte paigaldamine,
– Rannu kool.
– Elva ujula.
Mõni sõna piirkonnakogudest
Vallarahva meeli on mõnda aega erutanud ka piirkonnakogude moodustamine. Igas endises vallas peab olema oma piirkonnakogu ehk vallavolikogu noorem vend. Muidugi tüki tagasihoidlikumate volitustega. Esimesena tekkis see Randu, praeguseks on töö tegemata veel vaid Rõngus ja Elvas. Kogude moodustamise põhimõtete osas lepiti kokku, et kohapeal on vaba valik, kas võtavad vastutuse sihtgrupid ehk kohalik aktiiv või isikud, kes said parema vallimistulemuse, aga volikokku ei pääsenud. Nii tehtigi. Esimese põhimõtte kohaselt talitati Rannus ja Paluperas, teise järgi Kongutas ja Puhjas.
Miks Rõngus ja Elvas asjad pooleli on? Sest neis kohtades on piirkonnakogud otsustatud moodustada erilisel viisil – Rõngus asustus- ja Elvas asumi põhimõttel. Elva on teadagi oma elanikkonna arvult üle kolmandiku kogu vallarahvast ja siin on otsustatud moodustada küll üks, st. linna piirkonnakogu, kuid aluseks on esindatus igalt asumilt. Kes veel ei tea, siis Elvas on asumeid üheksa: Kesklinna, Arbimäe, Üle-raudtee, Kadaka, Kruusa, Kulbilohu, Mahlamäe, Verevi ja Peedu. Kesklinna ja Arbimäe asumitest läheb piirkonnakokku kaks ja teistest üks esindaja.
Kurtsime Kertuga üksteisele, et linnakoguga ei ole lihtne. Asumi rahva arvuga on küll arvestatud, kuid pole saladus, et kortermajade piirkonnas on väga palju rahvast, kes aktiivse aja päevast on Tartus tööl ja tuleb väsinuna koju magama. Sotsiaalne kontroll nii nende üle kui nende poolt on nõrk. Olengi palutud edastama lugejatele Kertu Vuksi palve, et antagu head nõu, keda ja kuidas sobiks kõige õigemini ja õiglasemalt piirkonnakokku suunata.
Kindlasti peaks need olema kõige tegusamad meie hulgast. Omalt poolt lisan, et mõõdupuuks võiks saada ka usaldus, mida on pälvinud konkreetsed inimesed igast asumist. Plaanis on asjad elanikkonna koosolekutega ära ajada detsembrikuu teise nädalaga.
Valla visiitkaart ehk sümboolika on esialgu veel puudu
Uue valla uute sümbolite loomisega tehti algust juba juulikuus. Praegu on parimad terad vale- ja lihtteradest eraldatud ning kolm parimat kavandit (vapp-lipp- logo) riigikantselei sümboolikaekspertidele professionaalse
arvamuse saamiseks ära saadetud. Ootame teadet, et siinses sümboolikakomisjonis väljasõelutud kavandid vastavad kõigile sümboolika ja heraldika nõuetele. On kokkulepe, et sümbolite esitrio toob rahva ette esimesel võimalusel ka Elva Elu.
