Miina Härma Gümnaasiumi kooliõe Henli Pindmaa sõnul on kooliõe roll lapse tervise jälgimisel ja toetamisel väga oluline, sest lapsed veedavad suurema osa päevast koolis. “Murede ja rõõmudega pöörduvad tihti lapsed minu poole. Paljud õpilased ei taha, julge või ei oska oma muredest kodus rääkida ega perearsti juurde minna.”
Tervisemured, millega kooliõde oma töös kokku puutub, on seotud traumade, vigastuste, peavalude, kõhuvalude, iivelduste, ninaverejooksude, palavikkude, madala-ja kõrge vererõhuga, viirushaiguste sümptomitega. Samuti krooniliste haiguste ägenemisega, allergiliste reaktsioonidega, vaimse tervise muredega, elustiilist tulenevate tervisemuredega.
Suure osa kooliõe tööst moodustab ka nõustamine. Näiteks nõustab Pindmaa õpilasi aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravimite mõju-ja kõrvaltoimete osas. “Arutan noorega, kas ravimi mõju või kõrvaltoimete tõttu tuleks pöörduda raviskeemi muutmiseks arsti poole.”
Samuti pöörduvad õpilased kooliõe poole sooviga saada selgitusi oma vereanalüüside tulemuste kohta. “Vereanalüüside tulemusi vaatame koos Terviseportaalist. Aitan õpilasel mõista vereanalüüside näitajaid ja selgitan õpilasele mida need tulemused tähendavad,” ütles kooliõde ja lisas, et see on väga tore, kui noored tunnevad oma tervise vastu huvi.
Tervisekontroll toob välja varjatud mured ja noorte eeskujuliku rühi
Kooliõe tehtavate tervisekontrollide käigus suuri ja ootamatuid tervisemuresid kooliõe sõnul enamasti ei avastata, sest raskemad kroonilised haigused on tavaliselt juba varem teada.
Koolis tehtavad tervisekontrollid täidavad olulist rolli varjatud tervisemurede ennetamisel ja märkamisel. „Seitsmendas ja kümnendas klassis tulevad kõige sagedamini välja nägemisprobleemid. Paari õpilasega oleme koos uurinud, kuhu ja millal on silmaarsti juurde vabu aegu,“ rääkis viis aastat gümnaasiumis töötanud kooliõde.
Kooliõde Henli Pindmaa: „Ohtliku nakkushaiguse tõsidust tajutakse alles siis, kui laps on haiglavoodis”
Lisaks aitab tervisekontrollhinnata ka õpilase rühti ja märgata skolioosi või sundasendist tingitud „nutikaela“. Kooliõde on märganud viimase paari aasta jooksul positiivset trendi, et õpilased käivad järjest rohkem aktiivselt jõusaalis ning treenivad teadlikult kaela- ja õlavöötmelihaseid.
„Mul on kümnendates klassides kokku üle saja õpilase ning neist võib-olla üks protsent, isegi vähem on neid õpilasi, kes ei käi jõusaalis. Trennis käivate noorte rüht on väga ilus. See on juba teist aastat järjest nii,” ütles Pindmaa ja lisas, et gümnasistid on oma kehahoiakust väga teadlikud.
Ületreenimine ja toitumishäired annavad endast märku
Jõusaalis treenimisega käivad sageli kaasas riskid, mis on seotud ületreenimise ja toidulisandite tarbimisega. “Mõni õpilane treenib kuus päeva nädalas ja jätab puhkamiseks ainult ühe päeva,“ ütles kooliõde. Jõusaalis käijatelt uurib kooliõde lihaskrampide ja magneesiumi tarvitamise kohta.
Kurbusega tõdes Pindmaa, et on oma töös kokku puutunud ka anoreksiaga. Samuti teeb muret teatud krooniliste haigustega õpilaste käitumine. Näiteks neid diabeeti põdevaid noori, kes vaatamata oma diagnoosile ja teadmistele jätavad päeva jooksul toidukordi vahele, seades sellega ohtu oma veresuhkru taseme ja üldise tervise.
Unustatud nõusolekuvorm võib jätta lapse ohtliku nakkushaiguse vastu kaitseta
Koolis vaktsineerimise korraldus toimib kooliõe hinnangul üldjoontes hästi, kuid nõusolekulehtede kogumine nõuab järjepidevust. Tavaliselt jagab kooliõde vaktsineerimislehed õpilastele paberil, sest kõigil peredel ei ole kodus digiallkirjastamise või väljaprintimise võimalust.
„Õpilane võib unustada lehe tagasi tuua, mõnikord kulub selleks mitu nädalat. Siis käin korduvalt küsimas ja kirjutan lapsevanemale, kuni lõpuks saan vastuse kätte,“ kirjeldas ta.
Mõnel üksikul korral jääb nõusolekuvorm siiski tagasi saamata. Sel juhul jääb ka vaktsiin tegemata ja kooliõel tuleb järgmisel õppeaastal uuesti küsida, kas pere soovib vaktsineerida.
Kooliõe sõnul on kõige keerulisem olukord, kus vanem ei anna teada ei nõusolekust ega keeldumisest. „Saadan kolm, neli või viis kirja, aga vastust ei tule. See on kõige kurvem. Vanem võiks vastata, kas soovib või ei soovi lasta oma last vaktsineerida.“
Ta tõi näiteks HPV-vaktsineerimise. Paljudel 18 aastastel noortel jäi tasuta vaktsiin tegemata, sest õpilane ega lapsevanem ei vastanud. Pärast 18. sünnipäeva muutub aga HPV-vaktsiini saamine tasuliseks.
Ühe õpilase hirm mõjutas poolt klassi
2027. aasta juulist jõustuvad koolis vaktsineerimise muudatused. Ühe muudatusena ei peaks lapsevanem edaspidi enam kooli saatma kirjalikku vaktsineerimise nõusolekuvormi, vaid esitama kirjaliku keeldumise juhul, kui ta ei soovi, et last koolis vaktsineeritakse. Uus muudatus toob kaasa lapse enda rolli ja otsustusõiguse suurenemise oma tervise üle.
Kooliõe kogemus näitab, et 12–13-aastaseid noored ei ole sageli veel valmis vaktsineerimisotsust täiesti iseseisvalt langetama, selles vanuses lapsed võivad olla kooliõe hinnangul mõjutatavad. Ta meenutas olukorda, kus 12-aastastele poistele pakuti võimalust teha HPV-vaktsiini.
“Üks lapsevanem oli internetist HPV- vaktsiini kohta infot otsinud. Seejärel tuli laps kooli ja jagas klassikaaslastele valeinfot, mille tõttu keeldusid vaktsiinist kahjuks umbes pooled õpilastest,“ rääkis kooliõde. Klassijuhataja palvel käis õde vaktsiinist rääkimas, kuid see ei muutnud vaktsiinist keeldujate otsust.
Haiguse riskid vs. vaktsiini kõrvaltoimed
Neile lapsevanematele ja noortele, kes kõhklevad riikliku immuniseerimiskava vaktsiinidevajalikkuses, soovitab kooliõde võtta aega argumenteeritud aruteluks, tugineda teaduspõhisele infole, uurida usaldusväärseid allikaid. Kooliõe sõnul unustatakse haiguse enda võimalikud tagajärjed.
„Nakkushaiguste kulg on ettearvamatu. Pealtnäha täiesti terve laps võib näiteks leetrite või mõne muu raske nakkuse tõttu haiglasse sattuda, raske prognoosida, milliseks kujuneb lapse paranemine,“ lausus ta.
Palavik, süstekoha valulikkus või punetus, paar päeva kestev käevalu on vaktsiinidest põhjustatud kerged kõrvaltoimed, mis mööduvad paari päevaga.
Kooliõde peab teadma lapse kroonilistest haigustest
Kui lapsel on mõni krooniline haigus või eluohtlik allergia, peaks lapsevanem sellest kooliõele kindlasti teada andma. Pindmaa hinnangul võiks lapsevanemad teavitada kooliõde rohkem.
Näiteks selgus tervisekontrollis, et ühel õpilasel võib mesilase või herilase nõelamise tagajärjel tekkida anafülaksia, mis tähendab, et hingamisteed võivad sulguda ning õpilasel peaks igapäevaselt kaasas olema adrenaliinisüstal.
„Sellised kroonilised diagnoosid peaksid kooliõele teada olema, et hädaolukorras õigeaegselt ja elupäästvalt reageerida. Kui ma poleks plaanilist tervisekontrolli teinud, ei oleks ma sellest võib olla teada saanudki,“ ütles kooliõde.
Kooliõe meelespea lapsevanemale: koostöö lapse tervise nimel
Lapse tervise hoidmine ja jälgimine võiks olla koostöö kodu ja kooli vahel. „Märgates varakult muutusi lapse käitumises või tervises, saame ennetada suuremaid muresid. Oluline on märkamine ja avatud suhtlus, toetada tervislikke eluviise, vaimset tervist ja lapse heaolu,“ ütles kooliõde.
Kooliõe roll ei ole ainult esmaabi andmine, vaid ennetustöö, märkamine ja lapse toetamine.
Elva Elu
