Esimest korda ilmusid Elva kanti tööd otsima poola, ukraina ja leedu rahvusest inimesed 1938.aastal.
Juba mõni aasta on meil tegu sama nähtusega. Tööle tulevad ukrainlased. Enamuse Dnepri-äärseid töömehi saadab tänapäevalgi siia Poolas asuv vahendusfirma.
Loomulikult ei kipu loo autor ukrainlasi laitma. On elatud ka nende hulgas. Tore, töökas ja elurõõmus rahvas.
Lihtsalt ajalugu kordub.
Õuel oli aasta 1938.
Elva põllumajanduskonvendi (taluperemeeste üldkoosoleku) tegelaste poolt meelitati juba teist aastat Poolast ja Leedust siia odavat tööjõudu.
Maa Hääle teatel (15. aprill 1938) „liikus Elvas ringi jõuk poola põllutöölisi. Mitmed neist pöördusid toidu saamiseks elvalaste poole. Poolakad olid saadetud reedel ette teatamata Elva, kuna konsulent oli taluperemehed poolakate saamiseks kutsunud kohale esmaspäevaks. Paarikümnest Elva saadetud poolakast suudeti kümmekond kohe maale saata, teatades poolakate saabumisest sinna, kus võimalik, telefoni teel. Osa poolakaid jäi omapead uitama. Kuna neil raha ega toitu polnud, pidid nad almust manguma ja tasuta öökorterit otsima.”
Teema oli üleval ka sama lehe 19. aprilli numbris: “Elva konventi saabus 120 poolakat. Konvendi abiga paigutati kohale ligi 100. Poolakate kauplemisel Elva seltsimajas oli toodud korda looma politseikordnik. Viimane laskis seltsimaja saali ainult poolakaid ja talunikke, kuna kõrvaline element viibis koridoris. Suur osa taluperemehi ja poolakaid sobitasid kokkuleppe omavahel ja ainult väike osa pidi leppima neile määratud peremeestega. Paljud poolakad esitasid lisatingimusi ja nõudsid palgalisa. Ühel juhul kanti lepingusse sulasele 40 kr. kuupalk.”
Huvitaval kombel oli samal aastal hoogu võtmas mingi eriline ärevus rahva hulgas. Eriti maal. Lehed kirjutasid, et ristikheinasaagist ootavat talumehed mullusest vaevalt poolt ja et napiks võivat jääda ka talvised heinavarud (hiljem need ennustused täide ei läinud).
Võidu tormati lehmi müüma. Jäi mulje, nagu hakkaks Elva ümbruse taluinimesed linnadesse kolima, kuhu pudulojuseid teadagi kuigipalju kaasa ei võta.
Ka Elva suvelaadale toodi väga palju karielajaid, kusjuures lehmade hinnad näidasid tugevat langust. Hobusemüüke registreeriti Elva laadal 35, aga nendega kauplesid peamiselt mustlased.
1940.aasta Maa Hääl kirjutas oma 17. aprilli numbris jälle poolakatest: “Elva konvendis on välistööliste nõudmine 3 korda väiksem mullusest. 15. apr. mil lõppes Leedu poolakate tellimise tähtaeg, oli Elva konvendis nõudmine 30 välistöölisele. Möödunud aastal töötas konvendis 150 poolakat.”
Seekord asjad enam Elvaga seotud ei olnud.
Kalju Hook
ajaloolane
