Toimetaja veerg – Kus ja kuidas meil siin õigusabi saab?

Erinevalt kroonilisest protsessijast läheb tavainimesele õigusabi vaja täiesti ootamatult. Ja kui miski sajab kaela ootamatult, on inimene kohe abitum ja nõrgem. Seepärast ongi talle abi vaja. Kas nõustajalt või kaitsjalt. Enne suurt sõda oli Elva alevis 2000 elanikku. Tegutses rahukohus ning õigusabi jagasid kaks advokaati. Vahel saadeti Elvast delegatsioone õigust nõudma lausa Tallinnasse, mõnda keskasutusse. Nii tehti näiteks rahulolematuse puhul rongide sõiduplaaniga.

Kuidas täna Elva valla elaniku – ja meid on oma 15 000 – õigusabiga lood on? Muidugi hirmutab selle eest küsitav tasu, mille kohta levib lausa õudusjutte. Ja osalt vastavad need ka tõele. Mind külastas kauge sugulane, advokaat Tallinnast. Muu hulgas küsisin, et millist õigusabi on mul tema firmast lootust saada, kui mu pension on 500 eurot? Sain vastuseks, et selle summa eest ühe lihtsama nõuande ikkagi saab.

Kipun järeldama, et peale minu on veel tuhandeid valla elanikke, kes on advokaadi abist (või nüüd muidugi teenusest!) ära lõigatud. Maksevõimetuse tõttu.

Probleemil on ka psüühiline aspekt. Neid on isegi kaks. Esiteks. Teadmine, et õigusabi on vajadusel kättesaadav, vähendab stressi. Ja vastupidine süvendab seda. Teiseks. Kapitalism suurendab valgekraede kuritegevust ja kurikaelade peades on enne ohvri ründamist kõik läbi mõeldud. Kaasa arvatud ohvri õigusabi saamise võimekus.

Pöördusin teema avamiseks vallasekretär Salle Ritso poole.

Kõigepealt nentisime, et Elvas on nüüd olemas oma advokaadibüroo, Sirje Must OÜ. Majas, kus palju aastaid tegutses muuseum. Pikk tänav 2. Sinna saab helistada numbril 528 55 22.

Tähtsate paberite vormistamiseks ja kinnitamiseks käib Elvas notar. Igal kolmapäeval võtab ta soovijaid vallamaja 1.korrusel vastu. Kella 9 kuni kella 16ni. Kokkusaamine tuleb enne kirja panna Tartu büroos, telefonil 731 22 30. Infot saab ka portaalist tartunotar.ee.

Mu vestluskaaslane märgib, et testamendile pole alati vaja raha kulutada. Kui just mingeid erisoove vara jagamise osas pole. Seadus näeb ette väga korrektse vara jaotamise õigustatud pärijate vahel.

Aga kui inimene ikkagi tahab kehtestada testamendi?

Kurjad jutud on ka selle toimingu hinna osas nõrganärvilistel ihukarvad püsti ajanud. Salle Ritso vaatab järele: testamendi kinnitamise eest on riigilõiv 32 eurot ja 55 senti. Mõni euro dokumendi koostamise ja/või selle koopia tegemise eest lisaks.

Aga kuidas on ikkagi õigusabi maksumusega lood? Kas vaesem on tõesti sellest abist ilma jäetud?

Salle Ritso: „Inimesel, kelle sissetulek on alla 1863 euro kuus, on meie riigis õigus saada juristi abi tasuta. Selleks on riik Eesti Õigusbüroo OÜga vastava lepingu sõlminud.

Eesti Õigusbüroo OÜ annab tasuta abi 15 kohas ja kolmel viisil: kohtumisega nõustamine, veebinõustamine ja nõu andmine telefoni teel. Tartus asub õigusbüroo aadressil Riia tänav 15. Veebinõustamine on aadressil www.juristaitab.ee. Vastamiseks võetakse aega kuni nädal.

Telefoni teel antakse nõu numbril 688 04 00.

Samuti saab infot tasuta õigusabi kohta ka portaalist eesti.ee“.

Pr. Ritso mainib, et ka vallamajas on kolm juristi haridusega ametnikku, kes on valmis hädalisele õigusalast esmaabi andma. Et kuhu minna ja kuidas talitada.

Kui asi on juba kohtuni jõudnud, on inimesel õigus, samuti kuu sissetulekust tingituna, saada riigilt advokaadi abi kas tasuta võ osalise tasu eest. Selleks peab kohtule vastava taotluse tegema. Abi saab kohtumajast.

Seejärel ütleb mu vestluskaaslane välja tõsiasja, millele tegelikult peaks iga inimene ise kõigepealt põhjalikult mõtlema. Ennetada ohtusid on mõistlikum, kui pärast tagajärgedega tegeleda. Probleemi korral peab mõtlema näiteks sellele, kas on õigem pöörduda advokaadi poole või õigusbüroosse.

Pole paha sedagi meelde tuletada, et erinevatel advokaadi- ja õigusbüroodel on erinevad teenuste hinnad.

Head nõu, peale vallaametnike, annab ka meie Elva politsei.

Sellega nõustun kohe, sest olen sealt ise abi saanud . Jana Toode ja tema kolleegid on väga vastutulelikud ja pädevad inimesed.

Salle Ritso: „Olenevalt probleemist tuleb julgesti pärida õiguslikku nõu ka näiteks töötukassast või muudest riigiasutustest. Igatahes peab inimene häda korral hästi palju küsima enne kui tegutsema hakkab“.

Nii et kohe mürinal advokaadibüroo või kohtu ust jalaga lahti lööma minna pole mõtet. Enne tuleb asjad endale väga-väga selgeks teha – kuidas on õigem ja millele kukkur vastu peab.

Süvenema peab kasvõi sellesama Õigusbüroo OÜ tasuta abi tingimustesse. Selleks peab muidugi olema ligipääs arvutile.

Tingimustest loeme näiteks kohtumisega nõustamise kohta: „Sõlmida tuleb kliendileping ning tasuda lepingutasu 5 eurot (v.a alaealised) – leping kehtib terve kalendriaasta. Seejärel saab kasutada tasuta õigusabi teenust süsteemiga 2+3+10, kus esimesed kaks tundi on tasuta, järgnevad kolm tundi poole hinnaga (20 eurot) ning keerukamate juhtumite puhul saab järgnevad kuni 10 tundi õigusteenust 40 eurose tunnitasuga“.

Pahatahtlikul juristil pole kuigi raske pühendada tasuta tunnid n.-ö materjalide kogumisele ja tagajärjeks võite ikkagi kopsaka arve saada. Tellitud toimingud peab abi küsija püüdma mahutada nui neljaks esimesse kahte tundi ja mitte laskma neil venida ühes ajas mitmeks eraldi toiminguks. Kui kell kukub, peab jutt ühelpool olema.

Aga asun oma vestluskaaslast paari küsimusega ka pisut provotseerima.

Kas vallaelanikul on õigus vallavalitsus kohtusse kaevata?

Salle Ritso:„On küll. Kuid enne võib esitada vallavalitsusele vaide vallaelaniku õigusi rikkuva õigusakti kohta. Kui vaideotsus isikut ei rahulda, võib vabalt pöörduda halduskohtusse“.

Kas vallaelanik saab pöörduda kohtusse keskvalitsuse vastu? Näiteks voolutariifide asjus, mis pensionärile üle jõu käivad?

„Kui ei sobi voolutariifid, on kasulik teada, et need kehtestab elektrienergia müüja. Võimalusi on mitmeid, näiteks vahetada teenuse osutajat või vaielda äriühinguga. Äriühingu ja isiku tsiviilsuhte osas on vastavad regulatsioonid täiesti olemas“.

10.augusti Postimehes oli artikkel, mis andis teada, et MTÜ Hiiu Tuul sai võidu tuulegeneraatorite ülesseadjate üle. Lehes oli otse öeldud, et füüsilise isiku kaebust poleks ette võetudki, kuna tal ei ole populaarkaebeõigust ehk õigust kaevata avalikes huvides.

Salle Ritso: „Eraisik võib kaevata kohtusse siis, kui tegu on otsusega, mis rikub tema isilikke õigusi. Seaduse ja määruse õiguspärasuse üle teeb järelevalvet õiguskantsler. Isikul on õigus tema poole pöörduda, kui ta leiab, et mingi seadus või määrus ei ole kooskõlas põhiseaduse või seadusega“.

Kalju Hook