EttevõtlusKogukondKohalik VõimValla uudised

Hullude ideede seminar sai teoks

Küllap teadet, et teisipäeval, 24.aprillil, endises Leivatehases, nüüd WaksalWabrikus, ülalmainitud koosviibimine toimub, igaüks ehk väga tõsiselt ei võtnudki.

Kõigepealt vist paljud ei teagi, et kunagine Elva Leivatehas, siis kondiitritsehh ja siis Elta Puit – Pikal tänaval majas nr 43 – on läbi teinud uuenduskuuri ja Elva aktivistide vaevaga saanud korralikuks koosolekute ja muude kokkutulemiste kohaks.

Hullude ideede seminariga tegi renoveeritud sisuga hoone oma teise tulemise ära. Kohal oli 28 huvilist. Ajurünnakust võtsid osa ka Elva valla juhid ja mitmed vallaametnikud. Seminari juhatas vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kertu Vuks.

Kas käidi välja tõesti hullusid mõtteid?

Nii ja naa. Pigem oli tegemist vaba õhkkonnaga. Ja asi oli korraldatud nii, et sõna said kõik. Viieliikmelistes gruppides. Teemade kaupa ja meeskondade vahetusega nagu jäähokis. Toome Elva Elu lugejani essentsi pakutud mõtetest ja lahendustest.

 

Kõik vinguvad, et turiste on vähe, aga kuidas neid siis juurde saada?

Keegi tuletas meelde, et Hollandis juba on ja Elvasse võiks kah rajada n.-ö erivarjundiga öömajasid. Näiteks õudusmajutust või ööbimist heade vaimudega. Paraku on vaime Elvas ainult ühes majas – Verevi motellis. Seal pidi aeg-ajal näha olema krunniga mutikest, kes meenutab kunagist perenaist Anna Šurupovat. Kõlas ka loteriimajutuse idee (külaline ei teagi, mis laadi öömaja teda ootab, aga põnev on igatahes).

Pakuti, et selgitame välja „stiilipuhtad Elva asjad“, et kasutada neid reklaamis ja meenetena. Meenetega on meil lood tõesti kehvad.

Lauale pandi Elva kasiino, mäesuusakeskuse ja teemapargi ideed. Tuletati meelde, et Elvas on üks kõrge ehitis, kust kogu linn näha on. Torni katusel võiks olla väljapanek Elva ajaloost. Et Arbimäe tornehitis on erakätes, siis soovitati rajada ligipääs platvormile majaseinapidi. Seda muidugi naljatades.

Soliidsematest ideedest jäi meelde tuntumate artistidega suvelavastuste korraldamine Elvas. Rehkendati isegi välja, kui kalliks see maksma läheb. Pakuti, et sarnaselt Kohvikute Päevaga võiks suvel korraldada Elva koduõuedel ka Kodukontserte – samuti pererahva oma jõududega.

Mitmest suust tuli mõte rajada valda Allveerestoran. Keegi teadis, et Kentsi järve taastamistööde käigus olevatki idee teha veealune söögikoht. Lennutati mõtetes ka turismidroone, -koptereid ja –õhupalle.

Tõdeti, et meie suvituslinna tuleb reklaamida linnapiirist hoopis kaugemal. Kuni pealinna kaubakeskusteni välja. Seda nii helis kui pildis. Perspektiivis nähti kompaktset Suurvalla Turismiteed.

Üks ettepanek klappis seminari teemaga väga otseselt. Päris tõsiselt pakuti vallavalitsuse või Kultuurikeskuse koosseisu Valla Müügijuhti – tõelist hullu ja rahutut, kes vallale ja kõigele, mis siin leida on, hullumoodi reklaami tegema hakkab. Nii Eestis kui välismaal!

 

Infot nagu on, aga keegi ikka midagi ei tea. Mida siis teha?

Säravamaks ideeks sai Kodaniku äpp – kui tahad midagi teada, vajuta nuppu!

Naljatamisi aga käidi välja midagi Delfi kommentaariseina taolist – kaubanduskeskuses võiks olla kirumisnurk ehk Kõnepost, kuhu igaüks võib minna ja välja öelda, mis talle ei sobi, kes talle ei meeldi, aga ka millised on tema ettepanekud elu paremaks teha.

 

Elva vald – parima ja ägedama elukeskkonnaga vald?

Esiotsa viisid väljaöeldud mõtted hoopis minevikuradadele – pakuti hoitud loodust ning väikeseid söögikohti ja ärisid. Jah, Läänes see töötab – kohvikut või väikepoodi pidav ettevõtja on ühtlasi ka paari linnatänava jagu elanike sõber, hea tundja ja kogukonna ühendaja. Nagu kunagi Tšehhimaal – igale Šweikile oma õllekas!

See tava nõuab muidugi väga pikka aega, et saada osaks meie kodukultuurist. Jäi domineerima tõsisem teema, et valla teeb atraktiivseks ennekõike puhas, hästi säilitatud, aga ka igati hooldatud loodus.

 

Elva vald on tulevikukoolide kasvulava. Kas utoopia?

Fantaasiat jätkus lasteaia osas mobiillasteaia asutamiseks (suuremate pidude korral asumi laste kokku toomine ühtsesse hoolduskohta), koolivaba kooli ja buss-kooli pakkumiseks. Aga reaalsust hakkas kõvasti õhkuma ideest „osta koolidesse teadlased“. Meenutame, et nii tehti juba nõuka-ajal – kirjandusteadlane Karl Muru andis Elva Keskkoolis tunde ja moodustas kirjandusklassi. Optimistlikult jäi kõlama mõte asutada Elva ülikool.

 

Me kõik saame vanaks. Kuidas hoida eakaid kaua aktiivsetena?

Vanakeste teemal räägitu tuletas eakatele endile meelde üht nõuka-aegset anekdooti, kus lasteaiatädi seletas, kui kaunis elu on Nõukogude Liidus. Selle peale hakkas üks tüdrukuke lõpuks haledasti nutma. „Miks sa nutad?“ küsis tädi. „Tahan Nõukogude Li-i-tu!“. Nüüd tekkis tugev soov sattuda tuleviku-Elvasse.

Kuigi naljaga pooleks, aga pakkumisi oli väga palju. Rohkem, kui ühegi teise teema puhul.

Naljakamad olid ettepanekud korraldada eakate moešõusid, eakate vahetust (teiste vanaemade-vanaisade lastelaste juures käimist), underground-raviteenust (vastastikku ravisoovitusi), eakate reisibüroo loomist, eakatele jalutajate-kuulajate teenuse tekitamist, eakate tarvis rikšade käikulaskmist jne.

Tõsisemalt pakuti valla vanakeste heaolukeskust (spa ja/või saunaga) Valla Memme ja Taadi valimist ning eakate loomekeskust.

Väga huvitav oli Remondikohviku asutamise idee. Mõeldud oli, et kui vanakesel kodus mõni (muidugi käepärane) seade või aparaat rikki läheb, võtab ta selle kaasa ja siirdub remondikonvikusse. Seal ootavad eakad meistrimehed, kes asja ära parandavad, „kunde“ aga rüüpab vahepael kohvi ja ajab lahedat juttu.

 

Nutikas transport – mis see on ja kuidas seda valdkondade üleselt tööle rakendada?

Logistika parandamiseks pakuti kogu valda ühendavate kergliiklusteede rajamist. Sõiduriistadeks rulad, rulluisud, jalgrattad ja ka elektrijalgrattad. Viimaste puhul arvas vallavanem, et need ei pane higistama.

Pärast seda, kui keegi kutsus Viljandi maakonnalt Võrtsjärve Tondisaart üle võtma, sündis hiilgav idee Elva valla ühendamisest mere ja ookeaniga. Seda läbi Võrtsu, Emajõe, Peipsi ja Narva jõe suurde soolasesse vette. Idee sai nimeks „Ühendus Euroopaga“.

Elevust tekitas mõte, mis samuti puudutas logistikat. Räägiti trammist. Esiotsa Elva piires, aga siis ka näiteks Annikorust Rõnguni välja. Seegi oli esiotsa vaid poolik perspektiiv.

Ulmekirjandust oli väärt mõte varustada vald kokkurullitavate teedega. Kui pole enam vaja, rullime kokku ja laotame mujale!

Kalju Hook

 

Näita rohkem

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

Back to top button
Close
X