Intervjuu Marika Saarega

Elva abivallavanem Marika Saar, palun kõigepealt lahket luba usutluse jooksul sinatada. Sest seda me teeme juba mitu aastat. Sinu praeguseks haldusalaks Elva vallas on haridus ja kultuur. Kas nõustud, et mõlemad valdkonnad justnagu lainetavad oma kulgemises? Koolielu koosneb kolmest “lainest” – niipalju on õppeveerandeid. Ja kõik see algab erilainega, kui issid-emmed oma võsukesed juba suvel lasteaia- ja koolikirja hakkavad panema ning selleks palju infot küsivad. Noortes peredes on elevust üksjagu.

Suvise laine sisse mahub koolielus veel üks laine – põhikoolide lõpetajad tahavad gümnaasiumidesse minna. Kultuuriala kergitab kindlasti kõige suurema laine üles suvel, kui rahvas puhkab ning tahab vaimutoitu ja meelelahutust. Nüüd, õppeaasta viimase laine algul, küsin täpsemalt.

Uuele vallale oled kindlasti ringi peale teinud ja koolide-lasteaedade eluoluga tuttav. Kas on selgesti näha, et kusagil on asjad korras, aga mõnelpool on vallalt tõsist abi vaja?

 Eks valla koolide ja lasteaedadega olin tuttav juba varemgi, aga nüüd oleme koos haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mare Tamme ja haridusspetsialisti Triin Kaaveriga ringi kõigile haridusasutustele peale teinud ning arenguvestlused juhtidega läbi viinud. Meil on väga rikkalik kooli- ja lasteaiavõrk, kõikidel on oma nägu ja traditsioonid. Meie ringkäigu üks eesmärke oligi üksteist paremini tundma õppida ning julgustada juhte meie poole igal hetkel oma muredega pöörduda. Lahendada saab ainult neid probleeme, millest me oleme teadlikud. Üldiselt on meil väga head juhid, kellel on selged eesmärgid ja plaan, kuhu suunas oma meeskonnaga liikuda. Ühes lasteaias otsustasime algatada hoolekogu avalduse alusel teenistusliku järelevalve, et uurida põhjalikumalt, kuidas lasteaia juhtimine on viimastel aastatel toimunud. 

Valdade ühinemise aegu kinnitati vallarahvale, et ühtki kooli ei likvideerita. Selge see, et elu võib teha omad korrektiivid. Kas tänavu on see väide jõus?

 Jah, ühegi kooli ega lasteaia likvideerimisplaane me otseselt ei pea. Küll aga teeb väga murelikuks Aakre lasteaed-algkooli elujõulisus, kuna hetkel õpib koolis vaid 8 õpilast. Plaanime kohtuda juba lähiajal lapsevanemate ja külakogukonna esindajatega, et arutada, milline võiks olla lasteaed-algkooli tulevik. Meie eesmärk on, et lapsed saaksid kvaliteetse hariduse võimalikult kodulähedases koolis ning julgustame kõiki vanemaid tegema parima valiku lapsest lähtuvalt.

Üks tõsine probleem kerkis üles juba sügisel. Laste toitlustamise probleem. Tegi meiegi leht sel puhul mitu korda kära. Tean, et abivallavanem Heiki Hansen käis hiljaaegu toitlustajafirmaga sel teemal suhtlemas. Millised on arengud?

Osalesin ka ise sellel kohtumisel, kus me rääkisime taaskord tekkinud probleemidest ning ka võimalikust lepingu lõpetamisest. Teenusepakkujal on kohustus pakkuda kvaliteetset ja tervislikku toitu, kui seda teha ei suudeta, siis me peame astuma vajalikke samme. Hetkel detailsemaks minna ei saa, kuid me tegeleme olukorra lahendamisega.

Suhtled töiselt valla koolijuhtidega. Milliseid tendentse on tänavu oodata edasiõppimise osas pärast põhikooli lõpetamist? Viimasel paaril aastal on täheldatud, et Elva Gümnaasiumist kiputakse mööda minema, ehk need, kes sihivad ülikooli, seavad sammud otse Tartusse.

See, et parimad õpilased liiguvad Tartusse, ei ole kindlasti asi, mida peaks otseselt takistama. Igaüks on oma valikutes vaba. Olen kindel, et ka peale Elva gümnaasiumi ja Rõngu keskkooli lõpetamist on võimalik astuda ülikooli. Väga palju sõltub õpilase enda tahtest ja motivatsioonist.

Küll aga peame pakkuma nii head haridust, et meie koolides tahetakse õppida. Elva Gümnaasiumis on plaanis suured muudatused gümnaasiumi õppekorralduses, minnakse üle moodulõppele, mis võimaldab õpilasel endal kokku panna tema huvidele vastava õppekava. Sügisest on gümnaasiumis kümme moodulit, uue moodulina käivitub näiteks draamamoodul koostöös Lendteatriga, planeeritakse mehhantroonika moodulit koostöös lennuakadeemiaga. Mitte kusagile ei kao populaarne kodanikukaitse. Käivitamisel on kaks spordimoodulit koostöös FC Elva ja Tartu Ülikooliga. Iga mooduli käivitamiseks on vajalik leida vähemalt 10 huvilist ja siin ma näen suurt koostöökohta Rõngu Keskkooliga. Üks põhilisi etteheiteid väikestele keskkoolidele on see, et nad ei suuda pakkuda piisavalt valikained. Koostöös on võimalik teha seda väga elujõuliselt. Oluline on ka see, et transport meie vallas on piisavalt hästi korraldatud, et õpilastel oleks mugav gümnaasiumis käia.

Kas vallas tuleb hariduse valdkonnas kokku puutuda ka rahvusprobleemidega? Elvas on kuuldavasti tegemist nii mõne afroeesti perega, kui ka perelistega Türgist, Gruusiast ja mujalt. Ulilas on vene rahvusest elanikke. Kuidas nemad oma võsukeste lasteaia- ja koolitee osas toimetavad?

Kõige aktiivsem keelekümblus käib hetkel Puhja lasteaias, kus on avatud eesti keele ring nendele lastele, kes on pärit vene keelt kõnelevast kodust. Ring on väga hästi vastu võetud ja ka edusammud on juba märgata. Kui teisest rahvusest lapsed saavad käia eestikeelses lasteaias, siis koolis on neil juba oluliselt kergem kohaneda. Lapsed õpivad kiiresti!

Kehtestatud on riiklik suund tuua puuetega lapsed tavalistesse koolidesse. See nõuab tugiteenuseid ja nende osutajaid. Kuidas meie vallas nendega praegu seis on?

Kaasava hariduse rakendamine on kindlasti järgmiste aastate üks suurimaid väljakutseid. Me oleme viimastel aastatel siin suure sammu edasi läinud, näiteks Elva Gümnaasiumis on HEV-koordinaator (hariduslike erivanadustega õpilaste abistaja) tööl mõlemas õppehoones. Tema tööülesanne on korraldada koostööd erivajadustega õpilase, õpetaja, tugispetsialistide ja lapsevanemate vahel. Vajalikud tugispetsialistid on ka teistes koolides olemas. Küll aga on laste ja perede heaolu toetamine laiem teema ning kogu toetussüsteemi rakendamine nõuab veel palju tööd. Hiljuti toimus Elva vallas visioonipäev, kus spetsialistidega arutasime, mis on laste ja perede toetamisel hästi, mida saaks paremini, mida muuta ja millest alustada. Alustama peab ikkagi olukorra kaardistamisest ning väga oluline on ka see, et iga spetsialist teaks oma rolli ja tal on teadmised ja oskused, mida erinevates situatsioonides teha ning kelle poole pöörduda. Väga olulisel kohal on nii õpetajate, tugispetsialistide kui tugiisikute koolitus. Tegemist on ju mõtteviisi muutusega. Me ei saada neid lapsi kusagile ära, vaid saame nendega hakkama kodulähedases koolis. Kindlasti on neid lapsi, kellele ei pruugi kodulähedane kool vaatamata kõigi osapoolte pingutusele sobida, siis tuleb teha järgmised otsused ja ikka lapse heaolust lähtuvalt.

Meie riigis tegutseb haridus- ja teadusministeerium. Karmilt võttes on need valdkonnad seotud väga üldiselt. Teadus on ikkagi täiesti eraldi maailm. Ka meie vallas on vähemalt üks teadusasutus – rahvakeeli limnoloogiajaam, alates 2005.aastast Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus, mis asub Vehendis. Kuivõrd vald peab hoolitsema selle teadusasutuse eest?

Valla jaoks on tegemist väga hea koostööpartneriga, näiteks meie lapsed osalevad erinevates õppeprogrammides. Järvemuuseum ja Võrtsjärv meelitavad siia hulgaliselt turiste. Vald otseselt ei rahasta teaduskeskust, kuid me saame kindlasti hea seista, et ümbritsev infrastruktuur oleks teadusasutusele vääriline. Mida rohkem kasvab meil juurde teadusest huvitatud ja ka lihtsalt keskkonnateadlikke noori, seda mitmekesisemaks saab muutuda ka koostöö ja mitte ainult limnoloogiakeskusega. Limnoloogiakeskuse teadlased hoiavad silma peal meie järvede ja jõgede seisundil ja vajadusel aitavad kaasa nende olukorra parandamisele – näiteks on Verevi järve tervendamine tõenäoliselt lähiaastate teema, mida saame tulemuslikult teha ainult koos limnoloogiakeskuse teadlastega.

Eelmisele lisaks ka üks provotseeriv küsimus: kas potentsiaalselt oleks võimalik rajada või üle tuua meie valda veel mõni teaduskeskus? Või avada kutsekool, näiteks Enicsi juures? 

Provotseerivalt vastates, kui Nõo vald peaks tulevikus ühinema Elva vallaga, siis oleks meil ka Tõravere observatoorium. Kuid meil on hea meel ka selle üle, et meie naabervallas on nii väärikas teadusasutus olemas. Ma arvan, et Eestis on kutsekoole piisavalt ning uue loomine ei oleks kuigi mõistlik, me peame tugevdama oma gümnaasiumiharidust ning kaugõppesuunda ning täiskasvanute haridust laiemalt. 

Räägime ka kultuurist. Meie vallakeskuses seisab uhke kaasaegne 1300-ruutmeetrise pinnaga Kultuurikeskus. See tegutseb vist sihtasutusena. Mulle isiklikult on märgiliseks saanud see, et keskus vist ei korralda enam novembriseid kunstikuid, nagu tegi Sinilind, vaid peab kunstigaleriid non-stop programmis. Kuidas oled rahul meie kultuuritempli tööga ja kas pärast haldusreformi on sellel nüüd ka kogu vallale laienev funktsioon?

Minu teada ei ole kunstikuu mitte kusagile kadunud ja see, et meil on näitused aastaringi on ikkagi positiivne. Kultuurikeskuse tööga võib jääda rahule, erinevaid üritusi toimub piisavalt igale maitsele. Meil on käinud isegi Tallinna Linnateater oma etendustega inimesi rõõmustamas, hea meel on ka see, et eakate tantsuõhtu traditsioon jätkub ning kontserdid toimuvad väga erinevale muusikamaitsele. Elva kultuurikeskusel kultuurikorralduse mõttes ülesandeid kogu vallale ei laiene, küll aga on ootused ülevallalised turismi korraldamise osas. Meie eesmärk ongi see, et aktiivne kultuuri- ja külaelu toimuks kõikjal vallas. Meil on vallavalitsuses tööl kultuurispetsialist, kelle üheks ülesandeks ongi omavahelise koostöö koordineerimine. 

Samas on meil ka ridamisi rahvamaju, kus inimesed suure entusiasmiga toimetavad. Mida nende kohta ütled?

Meil on väga elujõulised rahvamajad, kus aktiivselt toimetatakse. Jaanuarikuu algusest on tööl Aakre Rahvamaja juhataja, kellel lisaks traditsioonilisele rahvamaja tööle on ootused ka noorsootöö osas, lisaks on Aakres võimalik rahvamajas ka sporti teha. Tõeline kogukonnakeskus! Kõikjal on omad traditsioonilised üritused, mis meie piirkonda rikastavad. Rõngu rahvamajas toimub hetkel remont, kuid käisin seal ükspäev vaatamas ning olen tõeliselt põnevil, maja tuleb väga vinge. Rannu rahvamaja juhatajaga oleme arutanud vaikselt loomemajanduse arendamist. Konguta rahvamajas toimuvad noortediskod ja ka kirbuturg. Puhjas toimub väga hoogne rahvatants. Hellenurme kultuurimajas tegutseb nii laulukoor kui tantsurühm. Kultuurimajades toimuvad rahvapeod ning vahendatakse ka professionaalset kultuuri. Kiidan väga meie rahva- ja seltsimajade juhte, tahe koostööd teha ja uusi traditsioone luua on olemas!

Üks rühm asutusi Sinu haldusalas hõlmab kõiki. Vähemalt neid, kes lugeda oskab. Kuidas läheb meie raamatukogudel? 

Elva vald on väga rikas raamatukogude poolest, meil on 7 raamatukogu allasutusena, kuid lisaks on ka harukogud. Kokku saab raamatuid laenutada ja raamatukogus mõnusalt aega veeta 13 paigas. Raamatukogudel läheb hästi siis, kui inimesed sinna tee leiavad. Kutsun üles kõiki rohkem raamatukogus käima, meil on toredad raamatukoguhoidjad ja ka raamatute ja teavikute valik on hea. Raamatukogude roll kogukonnas on oluliselt suurem kui raamatute laenutamine, ka raamatukogud korraldavad näitusi, kohtumisi, üritusi ning mis veel oluline, nad on ka kohaliku ajaloo talletajateks.

Küsis Kalju Hook