Uuendatud: Puhja piirkonna soojamajandus on muutumas
Eriteade: küsimus on teisipäevase volikogu istungi päevakorrast maha võetud. Teemat on vallavõimudel kavas uurida põhjalikumalt ning laiemalt üle kogu valla. Ülevaate valla soojamajandusest esitame lugejale kohe pärast lisainfo saamist.
Uuendatud: küsimus on teisipäevase volikogu istungi päevakorrast maha võetud. Teemat on vallavõimudel kavas uurida põhjalikumalt ning laiemalt üle kogu valla. Ülevaate valla soojamajandusest esitame lugejale kohe pärast lisainfo saamist.
——
Üritame tutvustada nii Puhja inimestele, kui kogu valla rahvale vallavalitsuse poolt volikogu istungile suunatud Puhja valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 – 2026 täiendavat arendusvarianti, mille on koostanud osaühing Pilvero. See teema tuleb ühe päevakorraküsimusena arutusele vallavolikogu istungil teisipäeval, 13.veebruaril. Küllap parandatakse edasises asjaajamisel sõnastus „Puhja valla“ lausendiks „Elva valla Puhja piirkonna“ .
Arendusdokumendid viiakse kooskõlla uue halduskorraga.
Puhja rahvas on kindlasti kursis, et piirkonna soojaga varustamise korrastamiseks kehtestati iseseisva Puhja valla aegu kaugkütte sealse võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava järgmiseks kümneks aastaks. Seda hakati koostama 2016. aasta septembris ja lõplikult kinnitati dokument 2017. aasta jaanuaris.
Puhja vallavalitsus, mis jätkas ametiasutusena tegevust kuni 2017. aasta lõpuni, võttis mullu detsembris vastu veel ka arengukava täiendava variandi. Seda seoses sellega, et Puhja aleviku kaugküttesüsteemid anti rendile SW Energia OÜle.
Eelmisel kuul sai valmis komplektne piirkonna soojusmajanduse arengukava täiendav arendusvariant, mis seab sihid Puhja soojamajanduse arendamiseks kuni 2026.aastani. Arengukava täiendava variandi eesmärgiks on fikseerida tehnilis-majanduslik arvutus, kui endise briketitehase katlamaja asemel hakkab sooja andma ehitatav hakkepuidul töötama hakkav katlamaja.
Meenutame lähiminevikku.
Mullu tekkisid Puhjas soojusettevõtjana tegutsenud turbatootjal Peat Mill OÜ tõsised majanduslikud raskused. Briketitootmine seiskus, katlamajas toimus avarii. Puhja aleviku soojavarustus katkes ja alates 2017.aasta 1.oktoobrist läks soojuse tootmine ja kogu kaugküttesüsteemi haldamine täielikult üle OÜ-le SW Energia.
Juba mullu suvel seadis OÜ SW Energia üles põlevkiviõlil töötava reservkatlamaja. Selle abil taastas firma alates 15.augustist Puhja aleviku soojavarustuse. Terve suve vaid külma veega läbi ajama pidanud tarbijad said sooja vee tagasi.
Enne käesoleva kütteperioodi algust tehti seni hooldamata kaugküttevõrgu torustike ülevaatus ja turbakatel sai täishoolduse. Endise Puhja valla üldplaneeringuga on Puhja alevikus kehtestatud kaugküttepiirkond. Kuni 1.oktoobrini 2017 oli soojuse eest tarbijale kehtestatud piirhind 63,17 €/MWh, alates viinakuu esimesest päevast aga 53,64 €/MWh.
Puhja soojatootja on alates septembrist 2017. tarbijate hulka pisut suurendanud. Küttepiirkonnaga on liidetud Peat Mill OÜ tehase kaks veepumplat ning sama firma kontori- ja mehaanikahoone. Püsitarbijatest on Viljandi tee 30, 32 ja 36 kortermajade tehnovõrgud suhtvärskelt renoveeritud. Tehnilised andmed nende majade soojatarbimisest ootavad praktilist kinnitust.
Probleemid.
Vaadeldavas dokumendis on täheldatud, et Puhja kaugsoojustusvõrgus on fikseeritud väga kõrge soojuskao tase. See tähendab, et kaugküttevõrk vajab kiiret rekonstrueerimist. Kindlasti tuleb loobuda maapealsest ülisuure soojakaoga magistraaltorustikust. Selle „abil“ tekib ligikaudu pool kogu soojuskaost.
Juba ongi koostatud täieliku rekonstrueerimise eelprojekt, kuigi selles pole veel käsitletud magistraaltorustikust loobumist ja aleviku vahetusse lähedusse uue katlamaja rajamist krundile Kaevu tee 3.
Uue katlamaja rajamisega ja maapealse magistraaltorustiku likvideerimisega ei saa soojusega enam varustada Peat Mill OÜ tootmisterritooriumil paiknevaid objekte. Peat Mill OÜ enda edasine tegevus aga sõltub tugevasti briketitootmise jätkamisest või lõpetamisest. Kui tehas jätkab tootmist, on loomulik, et tehase tootmisüksus ja muud köetavad hooned hakkavad sooja saama varem põhikatlana töötanud turbakatlalt. Seega, väidavad dokumendi autorid, on Puhja kaugküttesüsteemi soojusvarustus sobiv ja mõistlik arendada sõltumatult Peat Mill OÜ edasisest toimimisest.
Niisiis, kui uus Kaevu tee katlamaja tööle hakkab, langevad kaugküttevõrgust välja nii magistraaltorustik, kui ka Peat Mill OÜ territooriumil paiknevad ühendustorustikud. Uue katlamaja rajamisega jääb Puhja kaugküttevõrk soojatorustik senisest (3 495 m) oluliselt lühemaks. Rekonstrueerimisel kasutatakse kogu ulatuses eelisoleeritud torusid.
Milliseid muutumisi Puhja soojatarbimises edaspidi oodata on?
Elva vald kaalub uue korrusmaja ehitamist kinnistule aadressil Viljandi tee 38.
Rohkem uute tarbijate liitumise kohta teave puudub, kuid aleviku väiksemate hoonete lülitumiseks kaugküttesse on tehnilised võimalused olemas. Põhimõtteliselt on mõeldav ka Viljandi tee 11 paikneva müügi- ja hoolduskeskuse ühendamine kaugküttevõrku.
Muutused tulevikus saavad tekkida eelkõige tarbija energiasäästlikkusest. See protsess juba käib. On renoveeritud Puhja Gümnaasiumi põhihoone ja lasteaia tehnovõrgud. Värskelt on renoveeritud kolm Tartu Maja tüüpi neljakorruselist paneelelamut.
Dokument konstateerib, et Puhja uue katlamaja rajamisega kaob vajadus suvel katlamaja hoolduseks seisma panna ja sooja tarbevee varustamisel ühekuulist katkestust tekitada. Väidetavalt on otstarbekas valida uues katlamajas soojusallikateks kaks biokütuse katelt. Nende käigushoidmine hakkab paindlikult jaotuma vastavalt koormusele.
Selliste katelde kütuseks on kas hakkepuit või hakkepuidu ja turba segu, milles turba osa võiks olla kuni 50%. Kuna Puhja on juba pikka aega üks turbatootmise keskustest Eestis, oleks turba kasutamine uues rajatavas katlamajas igati loogiline.
Uues katlamajas peaks olema ka reservkatel, mida köetaks põlevkiviõliga. Arvestuslikult tuleks põlevkiviõlikatlaga katta umbes 5% tootmismahust ajal, kui biokütuse katlad on näiteks hoolduseks seisma pandud.
Mis soojus maksma hakkab?
Dokumendi autorid on tuletanud ka uue hinna. Soojuse arvestuslik müügihind ilma investeeringutoetusteta peaks moodustama 55,08 €/MWhs ja 50%-liste investeeringutoetuste korral 44,12 €/MWhs. Kui kütusena kasutataks ainult hakkepuitu, oleks biokütuse tõenäoline hinnatase veidi kõrgem, nii umbesca 14 € võrra/MWhkütus.
Minnes üle biokütusele, küttes lühiajaliselt ühte katelt põlevkiviõliga ja vähendades torustiku rekonstrueerimisega soojuskadu, väheneks CO2 heitmed üsna arvestatavalt.
Kalju Hook