Suur lugu: Elva heakord lonkab kolmel jalal.
Käimas on Elva suve külalisterohkemaid nädalaid. Elva Elu võttis kätte ning tegi ringi eelkõige Elva linnas, et vaadata kuidas on lood üldise heakorra ja linna kaunistamisega.
Muruniidukid huugavad
Kui eramajade aedades on muruniidukid tööd teinud juba mitu kuud, siis ettevõtete poolt nii sagedat niitmist ei näe. Nii kaupluste lähedal kui ka tööstushoonete juures on esimene muruniitmine tehtud alles viimastel päevadel – Jaanikuu jooksul selleni vististi ei jõutudki. Saranane lugu on ka Elva Varahalduse poolt hallatavatel avalike haljasalade ja kõnniteede äärtega – kui nädakene tagasi hakkasid karjuvalt silma nii korrastamata tänavad kui niitmata muruplatsid, siis nüüdseks on pilt ses osas kõvasti paranenud.
“Muidugi on juulikuu teisel nädalal muru niidetud”, ütles kesklinna piirkonna elanik Peeter meie küsimuse peale, et kuidas ta heakorraga rahul on?. “Igal aastal on Elva enam-vähem niidetud vaid ralli ajaks, muul osas aastas pole sedagi”, teadis ta öelda. “Kolmandikel öödel ei tööta meil tänavavalgustus, kui tänav on kevadeks puhastamata või prügine, ei reageerita samuti. Olen väsinud helistamast sellele heakorranumbrile. See on nagu anonüümne pihitelefon: enda teate saad jätta, aga keegi tagasi helistama ei hakka või miskit muude reaktsiooni ka üldjuhul ei näe”, sõnas Peeter kriitiliselt.
Heakord lonkab siiski
Sõites mööda linna edasi, hakkavad (lisaks mõistetavale ehitustööle) ka meie silma riivama muudki pisidetailid. Vajunud äärekivid, katkised prügikastid, rohtu kasvanud pingid, rääkimata tänavaukudest või -siltidest. Mõnedest näidetest tegime ka klõpsu:
Ettevõtjad panustavad omaalgatuslikult
Restoran Waksal juures nähtud Aivo Johanson ütleb, et nemad on ettevõtjatena teinud otsuse teha Elvat järk-järgult kaunimaks ning panustavad iga-aastaselt ka enda äripindade kaunistamisse. Näiteks sel aastal sai taas tellitud enda initsiatiivil koos Are Altrajaga korralik kogus lillekaste ning nendega kaunistatud nii vaksalihoone kui postimaja. “Loomulikult hoolitseme ka ise nende lillede eest, see on meie panus Elva ilusamakas muutmisel”, arvas restoraniärimees.
“Väheste võimaluste juures on ka võimalik meie ilusat Elvat ilusamaks võimalik teha. Nii suurettevõtetel kui ka teenusepakkujatel on kohustus teha silmailu. Need ettevõtted, kel võimalust on rohkem, võiksid eriti pingutada. Oma kodu tuleb esmalt korda teha. Lillekast või ampel osta ning see korras hoida on ka väikestele ettevõtetele jõukohane”, sõnas Johanson.
Ka Rõngus on heakord halvenenud
Heakorraprobleemidest kõneleb ka Rõngu piirkonnakogu esimees Hillar Viksi. Tema sõnul on Rõngu piirkonnas heakord viimaste aastate jooksul märgatavalt halvenenud. “See jääb silma paljudele endistele Rõngu valla elanikele, et pärast valdade liitumist on koheselet heakord alla käinud”, sõnas Viksi. Heakord on Rõngu Piirkonnakogus ka viimasel ajal läbivaks teemaks olnud.
“Teed on lihtsalt võssa kasvanud ja haljhasalade hooldamine käib valla osaühingule üle jõu”. 1-2 korda aastas võiks olla ikka niidetud kuid tundub, et Elva Varahaldusel ei jagu selleks lihtsalt ressursse või võimekust”, sõnas Viksi. Osalt püüame olla mõistvad, aga teisalt teeb see nõutuks, sest lubatud paremad kohalikud teenused sedasi meie piirkonna inimesteni ei jõua, jäi Rõngu piirkonnakogu esimees nõutuks.
Ehk aitaksid jõumeetodid?
Meie väikese ringkäigu kokkuvõtteks leiame, et heakord jätab soovida nii vallavalitsuse vastutusalas kuid ka ettevõtted paistavad mõnel juhul enda krunte hooldavalt minimaalselt. Eramajade heakord on seevastu väga varieeruv. Leidsime kauneid eramajade krunte, mille mitmed omanikud hooldavad tänuväärselt ka aiataguseid avalikus kasutuses olevaid metsaradu. Teisalt paistis ainuüksi kesklinnas silma korrastamata krunte ja eramuid alates niitmata aiatagustest kuni miniprügimägedeni välja.
“Ehk aitaksid sarnased jõumeetodid nagu 80 aastat tagasi?”, pakkus jutuajamises Aivo Johanson. Korduva rikkumise puhul saab vallavalitsus kinnistu omanikule teha ametliku ettekirjutuse, kohustades korrastama talle kuuluva kinnistu määratud tähtajaks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on omavalitsusel õigus algatada omaniku suhtes väärteomenetlus ning kohaldada rahalist karistust. Loomulikult on eraomanikule taolise ettekirjutise tegemise eelduseks avaliku heakorra korrektne seis. Täna oleme sellest siiski üsna kaugel.
Heakorda vaatlesid Toomas Laatsit ja Fred Koppel