Elva Gümnaasiumi ümber tekkinud arutelus kipub põhiküsimus kõrvaliseks muutuma. Küsimus ei ole selles, kas koolis on tehtud head tööd? On kindlasti tehtud. Küsimus ei ole ka õpetajate töös, mis on niigi keeruline, vastutusrikas ja sageli suure surve all. Õpetajate õlgadel on noorte areng, lastevanemate ootused ja paljude õpilaste lootus jõuda järgmisele haridustasemele. Tegelik küsimus on selles, kas kohaliku omavalitsuse kooli gümnaasiumisse vastuvõtt on olnud piisavalt läbipaistev, kontrollitav ja kõigile õpilastele ühtemoodi arusaadav?
Avaliku kooli vastuvõtt ei tohi tugineda kirjutamata tavadele, mitteametlikule taustainfole ega sisemisele lisateadmisele, mille olemasolu kandidaat ega lapsevanem ei tea. Õpilane peab teadma, mille alusel teda hinnatakse. Lapsevanem peab aru saama, kuidas otsus kujuneb. Kool peab suutma näidata, et kõiki kandidaate on koheldud võrdselt. See ei ole formaalsus. Gümnaasiumi vastuvõtt mõjutab noore inimese edasist haridusteed, eneseusku ja tulevikuplaane. Seetõttu peab vastuvõtu iga oluline osa olema avalik, selge ja hiljem kontrollitav.
Elva Gümnaasiumi vastuvõtukord kirjeldab, milliste andmete ja tegevuste põhjal otsus tehakse. Seal on avaldus, motivatsioonikiri, õpitulemused, eksamitulemused, vestlus ja punktisüsteem. Vestlusel võib hinnata õpilase motivatsiooni, õpivalmidust, suhtlusoskust, väärtusi ja sobivust gümnaasiumiõppeks. See kõik on mõistetav ja vajalik. Probleem tekib siis, kui ametliku vastuvõtukorra kõrvale tekib teine tasand. Näiteks olukord, kus õpilaste kohta kogutakse enne vestlust lisainfot viisil, mida vastuvõtukorras selgelt kirjeldatud ei ole. Eriti küsitavaks muutub see juhul, kui sellist infot kogutakse juba enne kandideerimisavalduste esitamist ning oma kooli õpilaste kohta laiemalt. Kui vastuvõtukomisjoni tähelepanu suunatakse mõne õpilase suhtes eelneva mitteametliku hinnangu põhjal, peab olema üheselt selge, kas see on ametliku menetluse osa, kuidas seda kasutatakse ja kuidas tagatakse kandidaatide võrdne kohtlemine. Kõige tundlikum on see oma kooli põhikooli lõpetajate puhul.
Väljastpoolt kandideeriv õpilane tuleb vastuvõtule oma dokumentide, hinnete, eksamitulemuste, motivatsioonikirja ja vestlusega. Oma kooli õpilase kohta võib aga kaasa tulla aastate jooksul kujunenud taust: varasemad pinged, maine, õpetaja mulje, käitumisajalugu või lihtsalt subjektiivne tunnetus. See ei pruugi olla pahatahtlik, kuid võib mõjutada seda, kuidas õpilast nähakse juba enne, kui ta on saanud vastuvõtul ennast näidata. Just siin peab kool olema eriti ettevaatlik. Oma kooli laps ei tohi sattuda kehvemasse seisu ainult seetõttu, et teda tuntakse rohkem.
Õpetajate teadmist ja kogemust ei saa ega peagi koolielust välja lülitama. Koolis tuleb õpilaste arengust rääkida, tuge pakkuda ja vajadusel muresid märgata. Kuid gümnaasiumi vastuvõtt ei ole tavaline õpetajate arutelu. See on avaliku kooli otsustusprotsess, mis mõjutab lapse edasist haridusteed. Sellises protsessis peavad reeglid olema avalikud, kõigile samad ja kontrollitavad.
Kui kool soovib kasutada õpetajate tagasisidet ka vastuvõtuprotsessis, tuleb see ausalt ja selgelt vastuvõtukorda kirjutada. Tuleb öelda, kelle kohta tagasisidet küsitakse, millistel alustel seda kasutatakse, kuidas välditakse subjektiivsust ja kuidas tagatakse, et kõik kandidaadid on võrdses olukorras. See ei oleks Elva Gümnaasiumi vastu. Vastupidi – see muudaks Elva Gümnaasiumi vastuvõtu oma õpilaste jaoks paremaks ja ausamaks! Selged reeglid annavad õpilasele kindluse, et teda hinnatakse selle järgi, mis on ette teada. Need annavad lapsevanemale kindluse, et otsus ei kujune nähtamatus taustaruumis. Need annavad õpetajale kindluse, milline tagasiside on ametlik, milleks seda kasutatakse ja kus on piir pedagoogilise teadmise ning vastuvõtumenetluse vahel. Need annavad ka koolile endale võimaluse öelda veenvalt: meie vastuvõtt on õiglane, läbipaistev ja usaldusväärne.
Selle kõrval tuleb ausalt küsida ka juhtimiskultuuri kohta. Kui asutuses on kujunenud tööviis, kus töötajatele antakse ebaselge seosega suuniseid õpilaste kohta info kogumiseks või edastamiseks, ei ole küsimus üksnes vastuvõtukorras. Küsimus on ka selles, kas töötajatel on turvaline võimalus küsida, mis on sellise korralduse alus, kuidas infot kasutatakse ja kas see on kooskõlas avaliku kooli reeglitega. Avalikus asutuses peab töötajal olema võimalus ebaselgele või võimalikule õigusvastasele töökorraldusele tähelepanu juhtida. Vajadusel peab tal olema ka võimalus sellisest korraldusest keelduda ilma, et sellele järgneks surve, halvakspanu või vaikne sildistamine. Hea töökultuur ei tähenda ainult seda, et korraldusi täidetakse. Hea töökultuur tähendab ka seda, et õiguspärasuse kohta võib küsida.
Elva Gümnaasium on kogukonna kool. Selle kooliga on seotud paljude perede ootused ja paljude noorte tulevikuplaanid. Just seetõttu ei tohiks gümnaasiumisse vastuvõtt jätta vähimatki kahtlust, et osa otsustest võib kujuneda nähtamatus taustaruumis. Läbipaistev vastuvõtt ei võta koolilt võimalust õpilasi põhjalikult hinnata. Vastupidi – see muudab hindamise tugevamaks! Kui kõik olulised kriteeriumid on avalikud, saab kool hinnata õpilasi kindlamalt ja õiglasemalt. Kui kõik kandidaadid teavad, mille põhjal otsus tehakse, on ka tulemus usaldusväärsem!
Avaliku kooli usaldus ei püsi toetuskirjadel, vastandumisel ega vaikival eeldusel, et küllap kõik toimus õigesti. Usaldus püsib sellel, et reeglid on teada, neid järgitakse ja vajadusel ollakse valmis oma praktikat parandama. Elva Gümnaasiumi õpilaste jaoks tähendab vastuvõtupraktika selgeks tegemine paremat võimalust, mitte halvemat. See tähendaks, et oma kooli põhikooli lõpetaja ei pea kartma varasemat mainet, õpetajate vahel liikunud muljeid või mitteametlikku tausta. Ta saab kandideerida samadel alustel nagu kõik teised – oma tulemuste, motivatsiooni, vestluse ja avalike kriteeriumide põhjal
See ongi asja tuum!
Avalikus koolis peab lapse võimalus olema nähtav, mitte aimatav. Gümnaasiumi vastuvõtt peab olema korraldatud nii, et õpilane ei sõltu nähtamatust taustahinnangust, vaid saab ausa võimaluse näidata, milleks ta valmis on. Selged reeglid, kontrollitav menetlus ja läbipaistev juhtimine ei kahjusta Elva Gümnaasiumi. Need teevad kooli tugevamaks.
Kalle Roio
Elvalane, lapsevanem ja Elva Gümnaasiumi hoolekogu liige
