ARVAMUS: Viis tähelepanekut värskelt valitud Elva Vallavolikogu koosseissu kohta

Elva vald saab endale uue vallavolikogu ja ehkki selles on muutunud ka erakondlikud ja nimekirjade jõujooned päris tugevalt, ei keskendu selles arvamusloos sellele vaid pigem muudele parameetritele. Kui eelmise koosseisu võiks iseloomustada sõnaga „institutsionaalne“, siis seekordne on pigem „inimlik“. Uus volikogu on värskem, väiksem, noorem, ametnikukaugem ja – mis peamine – palju rohkem oma valla nägu. See pole lihtsalt nimekirjade muutus, vaid ka nihe selles, kes ja kuidas siin asju otsustab.

1. Värskem

Üheksa uut nägu. See on kolmandik volikogust – ja see on märkimisväärne. Värskus tähendab, et keegi uutest tulijatest ei kanna kaasas kümne aasta taguseid kompromisse ega võlga poliitilistest lubadustest. See annab arutelule teistsuguse tooni – rohkem kainet mõistust, vähem väsimust.

2. Kohalikum

Eelmistes koosseisudes oli neid, kelle seos Elvaga piirdus sissekirjutusega. Seekord mitte. Uus volikogu on suuresti päriselt Elvast – nii linnast kui küladest. Puhja, Rõngu, Rannu, Konguta – kõik on laua ääres olemas. See tähendab, et kui arutatakse kergliiklusteed või lasteaiahoovi, ei räägita „ühisest arengust“, vaid „meie laste teest“. See on suur vahe.

3. Väiksem

25 liiget, neli vähem kui enne. See on just paras hulk, et jutt ei läheks liiga pikaks ja vastutus ei kaoks rahvamassi. Väiksem kogu tähendab, et iga hääl loeb. Kui varem sai mõni arusaam hajuda komisjonidesse ja töögruppidesse, siis nüüd peab igaüks oma seisukoha välja ütlema. Väiksem volikogu on eeskujuks ka valitsusele – kärpigem kulusid ja koosseise.  

4. Noorem

Keskmine voliniku vanus on langenud umbes viis aastat. Paljud volinikud kasvatavad väikseid lapsi, mis tähendab, et haridus ja taristu pole nende jaoks abstraktsed teemad, vaid igapäevaelu. Noorem põlvkond ei karda tempot – nad on harjunud, et otsuseid tehakse, mitte ei „arutata edasi“. Elva volikogu võib sel korral muutuda operatiivsemaks, ja see oleks juba iseenesest suur edasiminek.

5. Elulisem

Kõige huvitavam muutus: volikogus on nüüd vähem inimesi, kes töötavad ise valla või riigi struktuuris.
See tähendab, et otsuseid teevad inimesed, kes ei pea samal ajal oma tööandjat kontrollima.
See vabastab volikogu – annab julguse küsida, miks asjad maksavad nii palju või miks midagi ei juhtu.
See ei ole vastandumine ametnikele, vaid tervem rollijaotus: vallavalitsus juhib, volikogu kontrollib.
Just nii peakski olema.

Boonus: maalähedasem

Üllatusmoment: uus volikogu on vähem „Elva linn“ ja rohkem „Elva vald“.
60% uutest volinikest elab väljaspool linna, ja see tasakaal on varasemalt võlgu oldud.
Lõpuks on kogu vald üsna laialt esindatud – eri piirkondade volinikud ei saa kuidagi vallale kahjuks tulla.

Kokkuvõtteks

See koosseis ei pruugi olla ideaalne, aga ta on kindlasti teistsugune. Värskem, vahetum ja oma elu keskelt tulnud. Elva vallavolikogu hakkab nüüd rohkem meenutama seda, mille nimel ta üldse olemas on – kogukonda. Kas see tähendab paremaid otsuseid? Aeg näitab. Aga vähemalt on tunne, et otsustajad räägivad lõpuks elanikega samas keeles, mitte halduskeeles.

Fred Koppel
volikogu liige