Elva linn on oma elanike arvu mõttes tippajal ületanud elanike arvu 6365 elanikuni (1970). Täna on see stabiliseerunud kusagil arvu 5700 juurde. See on selline „ametlik Elva”. Hakkasime lähemate mõttekaaslastega näppudel kokku lugema ja hindasime, et „tegelik Elva” linna elanike arv on palju suurem. Need on Elva vahetus läheduses elavad elanikud, kes kasutavad linna teenuseid, käivad siin poodides (käiakse ka Nõo alevikust), kasutatakse Elva linna haridusvõimalusi (lasteaed, üldhariduskool, muusikakool ja erinevad huvihariduse võimalused) ja muidugi spordiklubid ja trennid.
Niisiis – kellaosuti suunas: Käärdi, Kurelaane, Metsalaane, Vissi (linnas eraldatuim, aga siiski meie juures) ja Peedumäe, Uue-Peedu, Uuta (miks mitte ka Tamsa) ja kindlasti Illi. Hindasime, et koos nende asumitega ümber Elva võib tegelik elanike arv küündida koguni 8000 elanikuni. Elva vald peab olema ise nii hea, et need asumid meiega ametlikult liituksid! Siis oleksid ka rahaasjad-teenused igati ordnungis.
Nagu olen varem korduvalt oma arvamustes öelnud, et elu muutub ja võngub! Nii ka meil siin Elvas. Pole enam siin mõisnik Fuchs’i suvilaid ja Elva Piimaühisust tegutsemas. On muu ettevõtlus, küllaltki suured tööstusettevõted linnas ja vallas, Elva Tarbijate Ühistu ja muu kaubandus, Elva Haigla tööandjana. Ja palju mikro- ja pereettevõtteid igapäevaselt tegutsemas. Natuke turismust ka! Aga Elva linn koos ümberkaudsete piirkondadega on looduslike tingimustega ikka sama. Ja samaks on jäänud Tartu lähedus!
Ma usun, et see võis olla 2000. aastate algus, kus ka Elva kohta öeldi üleolevalt: „Tartu magala”! Aga tänaseks võiks mu meelest selle ümber hinnata, sest suhtumine kvaliteeti ja väärtuslikku elukeskkonda on muutunud. Elva linn on väärtusliku ja tervikliku elukeskkonnaga väikelinn, kus elada, kasvatada lapsi ja hiljem ka pensionipõlve pidada. Äsja meie seast lahkunud elvalane hr Kalju Hook nii mõtles ja tajus.
Väärtuslikkust iseloomustavad märksõnad: linn metsa sees, puhas õhk, järved, looduskaunid vaated, männiokkad ja mustikad, Elva jõgi (mis linnapildis on tänamatult vähe esile toodud, Natura ala piirab liialt), Elva linnas ikkagi suhteliselt head teed (mida ei saa vallateede kohta alati öelda). Kultuur, kuigi selles osas just linnas vahel nurisetakse. Konguta, Rõngu ja Rannu kultuurimajas toimub sageli huvitavaid asju! Aga Elva Kultuurimajja oma näituse püsti panemiseks on vaja enne oodata 2-aastane järjekord. Sellel suvel esitleti Verevi Motelli terrassil koguteost „Kunstilinn Elva”. Meie inimesed muidugi. Meie omad koorid suure laulukaare all – uhke ju!
Terviklikkust iseloomustavad märksõnad: ülal loetletud haridusasutused, LendTeater, FC Elva ja mitmed muud treenimisvõimalused, kaubandus, suusa- ja terviserajad, kaks staadionit, raamatukogu, kõikvõimalikud iluteenused, raudteejaam (millest rong viib meid soovi korral 2.5 tunniga Rahvusooper Estoniasse) ja apteegid ja toimiv perearstisüsteem. Meil on linnas ja linna servas kokku kümme toitlustuskohta (koos Waidega), igal päeval uuenevad nende pakkumised Elva Maitsed lehel – see on areng, mida 15 aastat tagasi ette ei nähtud! Homme 17. oktoobril avab uksed Pikk tn 47 Elva Spordibaar! Meil on siin parkimiseks ruumi ja see on ilma ahistava p a r k i m i s t a s u t a . Linn pole nii suureks kasvanud ja saab enamasti autoga parkida, nagu oodatud külaline omade juures!
Ülikooli lähedus
Kõik asumid ümber Tartu nö „vaatavad Tartu poole”, aga neil pole kellelgi terviklikku elukeskkonda. Ihaste on vägagi Tartu lähedal, isegi kokku kasvanud, kui sõita Idaringteel ja vaadata mõlemale poole silda üle Emajõe. Aga seal pole näiteks kooli, pood ikka on… Elvas on Elva Gümnaasium ja see on elujõuline – isegi Aaviksoo kunagiste kriteeriumite järgi! On ka Tartu noori, kes siin gümnaasiumis õpivad…
Tartu ja Elva vahet mööda maanteed ei saa mõõta ainult kilomeetrites, seda võib mõõta ka ajaliselt, mis on ehk olulisemgi näitaja. Sõitsin aastaid Elva ja Tartu Tähtvere linnaosa vahet, seal on EMÜ ülikoolilinnak – selleks kulus hommikusel ja õhtusel tipptunnil 10-15 aasta eest 20 minutit. Tollel ajal sõitis minu kolleeg Ihastest läbi linna Tähtvere väljale samuti 20 minutit… Täna on see tee Tähtverre Elvast ajaliselt pikem (25 minutit kindlasti), kuna maantee pole enam sõidetav täies ulatuses 90 km/h, vaid liiklussageduse tõustes (või on selleks ka mõni muu põhjus) on see tee täis 70 ja 80 km/h lõike. Turvalisus muidugi enne kõige, aga Elva on Tartust ajaliselt kaugenenud ja see pärsib Elva arengut. Miks? Selgitan seda arvamust edaspidise näitega hiljem… Kuskilt käis läbi, et liiklussagedus kuni Tartust Nõoni on Eestis teisel kohal võrreldes Tallinn-Kose trassiga. Neljarealist I klassi teed oleks paljude arvates Nõoni ja sealt edasi Elvani tarvis, sest liiklus tipptundidel on tihe ja seda on vaja ajalise vahemaa vähendamiseks.
Neljarealisest tee temaatikat Tartust Elvasse käsitlesime kunagises Jüri Ratase intervjuus Elva Elule, kui ta oli Riigikogu spiiker. Eelmise aasta augustis saime üle Tartu Postimehe artikli teada kehva uudise, et rahapuudusel lükkub Tartust Elva suunalise neljarealise tee ehitus teadmata ajaks edasi. Mul on selle pärast väga kahju! Aga täna käib maantee Nõo ja Külitse lõigu ääres kergliiklustee ehitus ja on näha, et jäetakse reservlaius neljarealise tee jaoks.
Eduka väikelinna näide Saksamaalt
Läheme lõunasse, Saksamaale! Seal asub Bayerimaa pealinn München. Suur linn, kus elab inimesi sama palju, kui on inimesi Eestis. Münchenis on mitmete rahvusvaheliste ettevõtete peakontorid: MAN, BMW, Siemens, Allianz (kindlustus kontsern). Ja muude rahvusvaheliste firmade Euroopa esindused: Microsoft, Google, Apple, IBM, Cisco Systems jms. Münchenis on väga palju töökohti väga erinevatele aladele ja lisaks kaks maailmatasemel tippülikooli (Ludwig-Maximilians-Universität München ja Technische Universität München). Nii on Tartuski – seal asuvad ka Euroopas tuntud Tartu Ülikool (koos TÜ Kliinikumiga) ja Eesti Maaülikool. Esimene paralleel on Tartuga olemas! Tartu õitseb eelkõige tänu ülikoolidele ja haritud inimestele ning ettevõtlusele nende ümber. Kõik muu hea ja edukas on sellest tulenev.
Tagasi Bayerimaale, Münchenisse! Münchenis elatakse, tehakse tööd ja linnas valitseb elupindade nappus. Linnas maksab korteri ruutmeeter 2025. aastal keskmiselt umbes 8 000 kuni 10 000 €. Linn on tihe, selles on parkimisprobleemid, kuid väga palju rattateid ja ratastel aetakse ära palju asju. Ka talvel! Linnas on majanduslikud võimalused, aga mitte nii väärtuslik elukeskkond looduse, vaba „hingamisruumi” ja muude selliste aspektide osas.
Münchenist edela suunas ca 20 km asub Starnbergi väikelinn, mis asub maaliliste järvevaadetega Starnbergi järve ääres. Teadaolevalt oli Starnberg 2007. a elaniku kohta aasta keskmise sissetuleku poolest Saksamaa rikkaim linn. Kas seal toodeti midagi erilist? Eihh! Miks see nii oli (jõukus elab seal senini), sellest hiljem.
Starnbergi linnas on korterite ruutmeetri hind märgatavalt kallim, kui paljudes teistes Saksamaa piirkondades, sealhulgas Münchenis. See on vahemikus umbes 9 000 kuni 12 000 € ruutmeetri kohta. Starnberg on tuntud oma eksklusiivse asukoha, kauni järveäärse regiooni ja kõrge elukvaliteedi poolest. Sõit mööda kiirteed 130 km/h (10…13 minutit) on andnud võimaluse Müncheni linnas töötada ja teisalt Starnbergi järve ääres elada ning see tõi aastate eest kaasa tõelise ehitusbuumi. Linnavillad ja maamajad, mida professorid, juristid, kunstnikud ja kaupmehed olid varasemalt ehitanud, ei ole pidanud enam olema pelgalt suvilateks, vaid neist on saanud perekondade peamised elukohad. (Ka Elva pole enam klassikaline suvituslinn tänases ajas). Selles linnas elas 2016. aastal 23 000 õnnelikumat sorti inimest.
Paljude võimalustega Müncheni linna koorekiht, elab selles linnas. Siin soovin siduda Starnbergi edu oma visioonis Elvaga! See on vastus eelnevale küsimusele. Muidugi see Saksamaa München-Starnbergi näide ja mitte ainult – Elva tugevuseks on alguses kirjeldatud ettevõtlus, mis annab meie inimestele siin tööd.
***
Elva jääb seotuks Tartuga ja selle edukusega. Elvasse ei tule väga suure tõenäosusega mitte kunagi ülikooli ega Eesti autotööstuse lipulaevu. Aga Elva linn koos ümbritsevate asulatega, miks mitte ka Kentsi ja Võrtsjärve äärsete looduskaunite kohtadega on väärtuslikuks elupaigaks tulevikus paljudele Tartumaa inimestele. Statistikaameti prognoosib rahvastiku kasvu üksnes Harju- ja Tartumaale. Elva linnal ja ka vallal võib siin olla edu võimalus. Kui on võimalust, siis eelistame ju veeta oma elu kvaliteetses ja värske õhuga elukeskkonnas ning võiksime selle oma järglastele sellisena ka edasi pärandada.
Ehitusbuum Eestis 2005-2009
Elva selles ei osalenud, meil ei tekkinud põllupealseid elamukvartaleid, see läks meist tookord mööda. Viimastel aastatel on Elva piirkonnas mitmeid uusarendusi linnalises keskkonnas: väga hea ehitus-kvaliteediga Järve tänava ridaelamud, tinglikult ka linna servas Nõo maadel Aasalille ja Uue-Peedu, Käärdi teel Elvas ja arvukalt Mesika tänava piirkonnas. Mitmed kaunid villa mõõtu eramud on kerkinud Laane tänavale, Palu teele, Hugo Raudsepa tänavale ja Verevi järve põhjatippu. Just nägime uudist, et LVM Kinnisvara alustab tuleval aastal Elva lõunaossa elamupiirkonna arendust 34-le kinnistule. Käivad jutud, et arendajatel on huvi mitmekümne elamu ehitamiseks Peedule.
Ma leian, et nüüd hiljem, meist kunagi mööda läinud ja kohati kahtlase ehituskvaliteediga ehitusbuumi vigadest ollakse õppinud ja teisalt ootused-nõuded ehituskvaliteedile on tõusnud koos riiklike ehitusnõuete tõusuga. Ja Elval on sellest kvaliteedi mõttes tegelikult ainult võita!
Ühendustee Tartuga
See on Elvale ülioluline, loodan et selle edasiarendusega (neljarealine tee “80 km/h kaherealise” asemel) osas tekib ikkagi ettenähtavas tulevikus Eesti riigi poolt koostöös omavalitsustega uued arengud.
Elva valla poolt peab tulema jätkuv pingutus korras eluruumile, teede korrashoiule (see müüb piirkonda iseenesest võrreldes bürokraatlike visioonidokumentidega), heale asjaajamise, menetluste kiirusele ja korras rahandusele, mis on eelduseks tugevamale investeerimisvõimekusele meie piirkonda.
Elva linnal ja vallal on võimalus olla parim koht sündimiseks, kasvamiseks, õppimiseks, loometööks ja elamiseks!
Toomas Laatsit
elvalane, volitatud mehhanikainsener
