Arvamus: Raimond Pihlap – Koolitranspordi küsimus kerkib sel aastal olulisemaks kui kunagi varem
Haridusministeerium kavatseb alates 1. septembrist jõustada määruse, mis nihutab koolitundide alguse tunni võrra hilisemaks. Kuigi Elva Gümnaasium loodab tuleval sügisel siiski veel koolipäeva alustada kell 8.15, siis lähitulevikus ei saa paljud lapsevanemad enam ise lapsi kooli viia ei saa ja usaldada tuleb kohalikku ühistransporti. Kehvas seisus koolitranspordi parandamine kohaliku omavalitsuse seaduslik kohustus, mille täitmisest peab saama senisest palju olulisem prioriteet.
Koolipäeva alguse nihutamisel on plusse ja miinuseid, aga selge on see, et koolitransport tuleb igal juhul korda teha. Kohalikul omavalitsusel ei ole valikut, kas korraldada koolitransporti või mitte. See on kohustus, mille täitmata jätmise eest saab õiguskantsleri büroo kodanikelt väga palju pöördumisi ja see teema jõuab peaaegu igal aastal õiguskantsleri aastaülevaatesse.
Õiguskantsleri sõnum on ühene ja selge. Koolitransport peab olema tagatud, eakohane, jõukohane, turvaline ning teel kooli ja koju ei tohi laps ebamõistlikult kaua bussi oodata. Samuti on kohalik omavalitsus kohustatud tagama, et bussipeatuses on varjualune, kuhu saab halva ilmaga varju minna.
Muu võimaluse puudumisel on õiguskantsler Kehtna vallavalitsusele isegi soovitanud astuda lapsevanemaga lepingulisse suhtesse, et lapsevanem viiks valla teenuseosutajana ise lapsed kooli. See tähendab, et lapsevanemal on õigus teenuse osutamise eest saada vallalt õiglast tasu.
Reegel on seaduses mustvalgelt kirjas, et omavalitsus ei tohi jätta õpilasele koolitransporti korraldamata. Kui lapsevanemad võiksid oma õigusi paremini teada, siis kohalik omavalitsus peab oma kohustusi teadma.
Koolitranspordiga on otseselt seotud ka teede olukord. Maaleht kirjutas aprillis, et külateede kohutava olukorra tõttu plaanivad bussifirmad liine sulgeda. Külateede korrashoid on kohaliku omavalitsuse vastutusel ja kui teid korras ei hoita, siis ei saa omavalitsus ka koolitranspordi kohustust täita.
Elva vallas on täpselt samad probleemid. Kirepi elanikud pidid 2021. aasta kaasavas eelarves paluma vallalt, et see oma seadusega võetud kohustust täidaks ja Kirepi bussipeatustesse varjualused ehitaks.
Laste koolitransport on Elva vallas küll korraldatud, kuid sageli viisil, mis ei arvesta perede tegelikke vajadusi ja jõukohasust. Paljudele lastele tähendab koolist koju saamine iga päev korralikku tundidepikkust bussiekskursiooni läbi iga küla või siis tuleb bussiga koju minna Tartu linna kaudu.
Transpordi korraldamisel tuleb arvestada, et lisaks koolile käivad lapsed ka trennides ja huviringides. Treenerite sõnul ei saa valla kaugematest nurkadest pärit lapsed trennis käia, sest pärast trenni ei saa koju. Kuigi vallal ei ole kohustust korraldada huviringide transporti, oleks regionaalpoliitika laiemas vaates oluline sellele tähelepanu pöörata.
Vastasel korral kannatavad lapsed, kes peavad tunde bussis istudes veetma või huviringe valima vastavalt bussiaegadele. Loomulikult kannatavad ka vastutustundlikud ning tublid lapsevanemad, kes soovivad oma lastele võimaldada huvialasid ning sellega panevad end aastateks taksojuhi rolli. Aga kui lapsevanem on hõivatud koolilaste vedamisega, siis selle all kannatab nende erialane töö.
Kui kool algab kell üheksa hommikul, on selliseid vanemaid ilmselt veelgi vähem, kes saavad enne tööpäeva algust lapsed ise kooli ära viia. See tähendab, et 2025. aasta sügisel muutub puuduliku koolitranspordi küsimus eriti aktuaalseks.
Peredega seotud küsimused peavad saama vallavalitsuse esmaseks prioriteediks. Kohalik omavalitsus saab midagi ära teha selleks, et sündimuskrahhi pidurdada. Tuleb luua tingimused, et laste kasvatamine oleks lastevanematele võimalikult mugav.
Investeeringud teede korrashoidu ja korraliku koolitranspordi võrgustiku loomine ei ole lihtsalt toredad asjad, mis võiks vallal olla, kui raha oleks. Allar Jõks on kirjutanud, et seaduse järgi peavad investeeringud koolidesse olema kohalikule omavalitsusele prioriteetsemad, kui toreduslikud projektid. Investeeringud koolitransporti on reaalsed investeeringud majanduskasvu turgutamiseks. Kui inimestel on võimalus laste taksojuhiks olemise asemel rohkem keskenduda oma erialasele tööle, siis see tõstab tööviljakust, kasvatab laiemas plaanis maksutulu ja võimaldab elu maapiirkonnas.
Elva vallas on reaalseid toredusprojekte küll, ilma milleta saaks omavalitsus väga hästi hakkama – olgu selleks munitsipaalpood, suvefestivalid või ülepaisutatud turismiarendus. Nende projektide arendamine ei ole valla seaduslik kohustus. Koolitranspordi korraldamine on seda küll ja väga selgelt kirja pandud tingimustel.
Korralikult korraldatud koolitransport ja korras külateed teevad meid igatpidi rikkamaks. Panustame siis sellesse senisest palju rohkem – lõppude lõpuks on see valla kohustus.
Raimond Pihlap
Elva Vallavolikogu liige (Isamaa)
