Selle nädala esmaspäeval ja teisipäeval (14.-15.04.2025) lammutati kaks aastat tagasi põlengus hävinud (10.04.2023) Elva ajalooline pritsumaja Elvas aadressil Tuletõrje tänav 4. Hoone seisis mitu aastat näotuna, nii nagu see peale põlengut jäi. Põlengut kajastati ka varasemas Elva Elu artiklis.
Pritsumaja teke oli ajendatud traagilisest sündmusest Elvas
Jaan Kärneri 1931. a koostatud raamatus “Elva minevikus ja olevikus” lk 14-15 on kirjeldatud hoone tekkelugu selliselt.
***
Muist tolleaja ärevaist sündmusist oleks veel nimetada kurb tuleõnnetus kevadel 1907, milline õnnetus nõudis ohvriks inimes-elu. Ühel pühapäeva õhtupoolikul, vist 20. mail, süttis siin põlema Uderna Fuchs’i suvila (praeguse Majandusühisuse kohal), kus majahoidjaks oli kivilõhkuja Hansen (näitleja Leopold Hanseni isa Märt Hansen). Selgus, et mees oli püssirohupannu voodiserva alla kuivama lükanud ja ise paberossi suitsetades voodisse pikali heitnud, kuid varsti magama uinunud. Kuidagi oli nüüd põlev pabeross ta sõrmede vahelt kukkunud otse püssirohupannule, ja käes see õnnetus oligi. Osutusin ise selle sündmuse päältnägijaks (olin just tulemas “vaksalisse”), ja veel praegu viirastub mulle meelde too mustaks söestunud mees, kes omil jalul tuigerdas üle tee asuvasse apteeki. Ta suri hiljem saadud haavade kätte. Märgin selle õudse õnnetuse siin ka sellepärast, et see andis otsustava tõuke Elva Tuletõrjeseltsi tekkimisele (asutati veel samal suvel).
Rahutud ajad möödunud, algas Elva arengus sootuks uus ajajärk. Siia hakkas järjest rohkem koonduma seda mujal ,,üleliigset” ollust, mida produtseerisid rahvaarvu loomulik juurdekasv ja üha muutuvad ühiskondlikud vahekorrad. Ühtlasi siin hakkas kujunema see majanduslik ja vaimline keskus, mille järele juba teravamat tarvidust tundis see tagamaa, mis teda ümbritses. Siin avati postkontor, 1908.-09. a. ehitas noor Tuletõrjeselts omale suure maja, kus hakati korraldama pidusid, 1909. a. saadi ,,ülemuselt” turupäevade pidamise Iuba, 1911. a. kutsusid ümberkaudsed põllumehed ellu Elva Piimaühisuse, – mõlemad tegurid, mille mõju alevi tulundusele oli ääretu tähtsusega. Teisest küljest kadus ka see kunstlik pais, mida seni oli tehtud Elva kasvamisele.
***
Oma seltsimaja ehitamine 1908
Raamatus “Elva vabatahtlik Tuletõrjeühing 1907-2007” on kirjeldatud vana pritsumaja tekkelugu detailsemalt.
***
Seltsile oli vaja Elvasse rajada oma kodu, ehitada uus seltsimaja. Üldkoosoleku otsusega 9. augustist 1907.a. moodustatigi viieliikmeline komisjon, kes pidi ehituseks krundi välja valima. Krunti valiti suure hoolega, tulevikku silmas pidades. Elva asula hakkas ju arenema. Lõpuks valiti välja 1,5 vakamaa suurune krunt Kraavi talu maadel. See renditi talu omanikult, koos hilisema ostu võimaluse sättega. Praegune aadress: Elvas Tuletõrje tänav nr. 4.
Hoone projekteeris arhitekt Laak. Kavas oli palkmaja 500-kohalise saali ja näitelavaga. Lisaks muud tarberuumid ning juurdeehituse võimalus. Vähempakkumisega konkursi peaettevõtja saamiseks võitis Karl Parvei.
Seda tagatisega 300 rubla, millest tagasi pidi saama 150 rubla ühe aasta möödumisel arvates ehituse vastuvõtmisest ning ülejäänud 150 rubla siis, kui on näha, et hoone on täiesti kindel ja hästi tehtud. Hulk ehitusmaterjali kogunes seltsi liikmete annetusena, seda veeti kohale talgute korras. Eriti tugevalt toetasid materjaliga Verevi küla mehed. Palgid osteti Suure-Konguta mõisast, kuus ja pool kopikat kantjala pealt. Ehitamiseks otsustati võtta 4000 rubla laenu Jurjevi Eesti Laenu-Haru Ühistust. Selle laenu käendasid täies ulatuses Elva tuletõrjeseltsi oma liikmed, peamiselt küll kaupmehed, kogu oma varaga. Selle nimel andsid oma allkirja 43 seltsi liiget. Lisaks andsid ehituseks laenu ka mitmed seltsi oma liikmed. Ühistöö tahtmine oli hea!
Ehitamine kulges üpris kiiresti, umbes kuus kuud, märtsist kuni augustini 1908.a. Seltsimaja kujunes kiiresti kogu Elva asula ja teda ümbritsevate valdade rahva lemmikpaigaks. Uus hoone koormati üritustega kohe ja põhjalikult. Moodustati laulukoor, näitering, puhkpilliorkester ja hakati korraldama pidusid, seltsi uusi ruume kasutas näiteks ka Elva kirik ning 1919. a. viidi seltsimajas läbi koguni kohtuistungeid. Osa ruume anti tollal ka Elva Algkoolile klassitubadena kasutada.
Lisaks tuletõrjetegevusele lõi selts kaasa ka mujal. Näiteeks 1918. a. korraldas selts oma kulul elanikele kaitsesüstimisi ning organiseeris rahvamiilitsa. Peagi selgus, et seltsimaja territoorium ja aed tahab pidevat korrashoidu ning kogu hoone vajab tegelikult laiendamist. Lauljate, mängijate, näitlejate ja piduliste hobuste paigaldamise jaoks korrastati vastav plats ning ehitati sinna lasipuud. Aastal 1919 ehitati koguni hobuste varjualune. Hobuste hoidmine oli tasuline, neid valvas seltsi poolt palgatud valvur.
1910. aastal laiendati seltsimaja teist korrust. Selleks eraldati eelarvest 500 rubla. 1921. aastal alustati õhtupoolse juurdeehitusena jalutussaali rajamist. Selle laius oli 21 jalga, kõrgus 10,5 jalga. Seina alla pikuti pandi 11 kivist posti, igaüks 3,4×1,5 jalga. Põrand löödi prusslaudadest, sõrestik püstpalkidest, seinte paksus oli kuus tolli. Aeda tuli trepp, sisse naistetuba ja kaks plekkahju. Jalutussaali ehitas ettevõtja August Tuhkru, töö valmis tal 1921. a septembris. Maksumus 135 000 marka. Ehitustest tuleb veel märkida vabaõhulavad Peedu Kerkmäele ja oma seltsimaja aeda. Vabaõhupidudel töötas ka seltsi oma einelaud, 1940.a. ehitati pritsikuur ümber voolikute hoidmiseks ja kuivatamiseks.
***
Tänaseks on hoone niisiis lammutatud. Elva Elu toimetusele teadaolevalt on kinnistu omaniku poolt algatatud alale detailplaneering, misjärel peaks tulevikus sellele tekkima elamud. Igal asjal on oma algus ja lõpp. Iga lõpp annab uuele alguse!
Elva Elu
