Koppel ja Abel: Uute ehitistega kõik? Elva rahaasjad vajavad kiiret kordategemist!
Elva vallas on väga hea elada. Meil on suurepärane loodus, paras kogus eluks vajalikke teenuseid, mõnusas kauguses kõik eluks vajalik ja palju ruumi ja õhku selle kõige vahel. Kuid arvame, et siinne asukoht võimaldab Elvast teha veel oluliselt parema elukeskkonna. Kui meil oleks korras teed ja tänavad, oma siseujula, korrastatud puhkealad, sportimisvõimalused ja mänguväljakud üle kogu valla, saaksime veelgi parema Elva. Arvame, et Elva valla puhul pole peamiseks probleemiks rahapuudus, vaid oskamatu majandamine ja sellest tulenev suutmatus elanikele olulisi investeeringuobjekte ellu viia. Tõsi, et raskustes on hetkel paljud omavalitsused, kuid paljudel juhtudel on maksumaksjale pakkuda vähemasti korras tänavad, uus staadion ja värske veekeskus, nagu näiteks Tõrvas.
Isemajandamise mõttes on Elva Vallavalitsus kahjuks täiesti läbi kukkunud – viimaste eelarvete põhitegevuse tulem ei kata enam laenumakseid ära. Seega kui bürokraatiat ei kärbi, tuleb sellise aparaadi korral edaspidi hakata laenu võtma varasemate laenude teenindamiseks. Investeeringutest pole juttugi. Jätkusuutmatu on siinkohal pehme väljendus. Uue lisaeelarve vastuvõtmise järel 20. märtsi volikogus saab öelda, et Elva vald on sattunud laenuorjusesse – me oleme sunnitud igal aastal laenu võtma, põhitegevuse kulude katmiseks, investeeringutele ei saa mõeldagi. Tekib küsimus et kui Lõuna-Eesti ühe rahvarohkema valla volikogu ei suuda palgata piisavalt pädevat juhtimiskompetentsi, et tagada eelarve jätkusuutlikkus, kas siis omavalitsusel üldse on mõtet? Kui kohalikust juhtimispädevusest piisab vaid nii väheseks, et võimalik järgmine samm on riiklik saneerimine, võib ju KOVi lugeda läbikukkunuks?
Numbriliselt hakkas kõik allamäge minema 2021. aastal. Mitte et oleks raha vähem, ei, eelarve tulud paisusid ka siis kenasti, kuid kulusid ei paistnud toonased vallavalitsused kuidagi kontrollivat ja need kasvasid veel kiiremini. 2022. aastal loobuti põhimõttest, et võlakoormus ei tohi kasvada üle kuuekordse põhitegevuse tulemi (see printsiip on sätestatud “Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses”). Seega klassifitseerus Elva eelmisel aastal ka kehvema laenuvõimekusega omavalitsuste sekka ning meie maksimaalne laenukoormus jääb kuni 60%-le.
Eelviimane samm, mis tõukas Elva lähemale jätkusuutmatule laenulõksu sattumisele toimus läinud nädala esmaspäeval, kui volikogu kinnitas napi poolthäälte enamusega Elva Valla 2023. aasta I lisaeelarve. Selle lisaeelarve kohaselt jääb 2023. aastal Elva valla põhitegevuse tulemiks (tulude ja kulude vahe) 928 340€. Iga-aastaseid laenumakseid on aga tagasi vaja maksta sellest suuremas mahus: 1 248 537€ eest. Puuduolev vahe kaetakse sisuliselt kontol olevate vahendite vähendamise teel. See on esmakordselt selline olukord selle omavalitsuse ajaloos, kui laenu tagasimaksmine on sattunud suurde ohtu. Kuid viimane vaatus on veel – gümnaasiumihoone renoveerimisega saab täis ka valla laenu ülempiir. See toimub tuleval aastal. Siis oleme me olukorras, kus laenu enam märkimisväärselt juurde võtta ei saa, kuid tagasi on seda tarvis maksta mitme miljoni jagu aastas.
Võti seisneb kärpimises
Seega ilma struktuursete kärbeteta ei ole võimalik tulevastel aastatel midagi ehitada. Jõuliste kokkuhoiumeetmete asemel näeme vaid kiirenevas tempos suurenevaid kulutusi põhitegevusele. See omakorda on tinginud selle, et elvalaste elukeskkonda parandavaid objekte (staadion, ujula, hüppetorn) pole võimalik enam ehitada. Kavandatav Elva Gümnaasiumi Puiestee tänava õppehoone renoveerimine jääb viimaseks suuremaks investeeringuks ja ehkki ka selle finantseerimine on me hinnangul küsitav või piiri peal, on selle ehitamisest rääkimine võimalikuks saanud vaid tänu inflatsioonile. Jah, inflatsioon on olulisel määral suurendanud laenulimiiti, mis sõltub suuresti maksutuludest, mis on tublisti tõusnud. Kui nii jõulist inflatsiooni poleks viimastel aastatel olnud, siis ei suudaks vald suure tõenäosusega kooli renoveerimise projekti üldse ette võtta. Tuleval aastal seoses laenulimiidi maksimaalse täisvõtmisega nüüd ka rahaline tupikseis paratamatult tekib.
Aasta tagasi olime olukorras, kus investeerimisvõimekuse parandamiseks tasemeni, mis võimaldaks ka kriitilist infrat (sh ujula) ehitada, oleks piisanud ca 1 miljoni euro kulu kärpimisest ühes eelarveaastas. Elva valla 2022. a eelarvemahu juures oli see ca 4% kärbet. Nüüd oleme seisus, kus aastaga on kulud veel nii palju tõusnud, et miljonilisest kärpest enam ei piisa. Esimene miljon oleks tarvis kärpida selleks, et finantsdistsipliin korda saada (ja mitte sattuda Rõuge ja Põhja-Sakala vallaga ühte patta), teine miljon kärbet juba selleks, et midagigi lähiaastatel ehitada.
Võimalikud kärpekohad võiksid meie arvates olla esmajoones majandamise ebaefektiivsusega seotud kärpekohad (sh: SA Elva Teenused käibemaksu lõksust vabanemine, Vallavalitsuse kärpimine, personali vähendamine, kaasav eelarve, halduse vähenemine tulenevalt eelnevatest, tühja töö mittetegemine (nt iga aastane sahtlisse projekteerimine), süsteemi tõhustamine. Teises miljoni kokkuhoiuks tuleb paratamatult üle vaadata pakutavad teenused. Need on siis peamiselt valla poolt pakutavad sotsiaalteenused, haridusvõrk ja haridusteenused ning kultuuriga seotud tegevusvaldkonnad. Valla palgal on täna ligi 800 inimest, mis on 14500 elanikkonna juures liiga suur kulu.
Hinnanguliselt kahe miljoni võrra kärbet, mis hoiaks põhitegevuse tulemit ca 3 miljoni euro juures iga-aastaselt looks teatud stabiilsuse, kus meil on võimalik praegust laenukoormust teenindada, võtta vajadusel juurde ka laenu ning tagada elementaarsed investeeringud või kaasfinantseerimised omavahenditest. Samuti on kärpeid vaja ka valla palgal olijate palgatõusudeks. Ilma struktuuri kärpimata selleni kuidagi ei jõua.
Omavalitsusest loobumine ei ole paratamatus, see on rahaliselt hoolimatu ja peremehetu valitsemise tulemus. Ilmselge tõestus, et KOVi fookus on paigast ära, on asjaolu, et lähiaastate investeeringute prioriteediks on kujunenud vallamaja renoveerimine – meie hinnangul on vallakodaniku elukeskkonna parandamisel selle tegevuse mõju vähene! Börsiettevõtete puhul kehtib aktsionäridele soovitus, et kui ettevõtte hakkab uut peakontorit ehitama, on aeg aktsiat müüa.
Elva Vallavalitsus võiks lõpetada lootmise, et ehk läheb paremaks või ehk riik raha juurde annab. Katkisesse anumasse vedelikku kallates kaob see ikkagi. Struktuurseid reforme on vaja, õhemat omavalitsust on vaja ja ka nõudlikumaid volikogu liikmeid on vaja. Siis saab ka siinne maksumaksja, kes leibkonnaliikme kohta aastas keskmiselt 2000 eurot kohalikku eelarvesse panustab, tunda paremat elukeskkonda, Elva potentsiaali maksimeerimist. Omavalitsuse olemasolu on vajalik ja mis oleks parem tõestus sellele kui jõuline ja tulemuslik tegutsemine: kärbete tegemine, et vald finantskuristiku servalt tagasi pöörata, ammulubatud investeeringute tegemine ujula ja staadioni näol ja miks mitte ka valla teenistujatele Eesti keskmisest kõrgema palga maksmine.
Fred Koppel ja Rein Abel
volinikud, ettevõtjad
