Madis Šumanov: Liikumisvõimaluste arendamine kui teadlik maraton – I osa
Elva vallas ootavad erinevad piirkonnad spordi- ja liikumisvõimaluste arendamist. Meil on täna juba olemas erinevad plaanid, kuidas taristut ja võimalusi parendada.
Staadionite arendus paraneb järk-järgult ja aastaga oleme teinud suure sammu edasi. Puhja ja Rannu staadionid sai uue katte. Nüüd on vaja Puhjas edasi minna väiketöödega nagu näiteks heitesektori taastamine ja staadionimaja remont.
Palupera ja Rõngu staadionid ootavad samuti jooksuraja värskendust. Praegu on veetud erinevate staadionite juurde valmis eraettevõttele kuuluv telliskivipuru. Staadionid ootavad tööde teostamist, kuni selleks on eelarves raha leitud. Järgmisel aastal soovime vähemalt ühe staadioni neist korda teha. Rõngu jooksuraja katte uuenduse maksumus on ca 17 000, Palupera omal ca 19 000 eurot.
Elva linna staadioni olukord on jätkuvalt väljakutse, sest selle jooksuradade ajutine parandus maksab 35 000 eurot. Vajalik on teha järgmised tööd: olemasolev kate freesida, freesitud kate sõeluda, soolaga segada ja uuesti maha laotada ning tihendada. Seejärel tuleb lisada uus telliskivipuru (kokku 158 tonni) maha, tihendada ja siluda. Kuid seal on riskid jooksuraja katte alumise kihi tõttu endiselt.
Peale nende tööde vajab rada iganädalast hooldust, millest võib paraku jääda väheks (peamine põhjus on selles, et vihmavesi ei voola staadionilt ära). Samuti on olemasolev staadionikate nii õhuke, praktiliselt olematu ning selle all on mulla ja savi segu.
Elva staadioni kõige suurem mure ongi seotud drenaažiga, seda nii jooksuraja kui ka muru suhtes, sest praegu ei juhi miski staadionilt vett ära – drenaaž on olematu. Suvel tegime koostöös FC Elvaga kastmissüsteemi, kuid see on lühiajaline lahendus.
Kuna uue staadioni ehitamine on strateegias kahe-kolme aasta kaugusel, siis oleme otsustanud võtta riski ja plaanime siiski uuel aastal staadionikatet värskendada.
Lahendused ja plaan on olemas
Plaanis on näiteks Elva staadioni jooksuraja katte uuendamine tartaankatteks ning tribüünhoone ehitamine, kus oleksid loodud olmetingimused ja võimalusel ka spordihostel.
Elva Tenniseklubi, mis kasvab hoogsalt, vajab samuti lahendust talvisel perioodil. Ühe lahendusena on variant luua neile koos staadioni uuendusega sisetingimused, kus trenni teha. Tribüünhoone pikenduse varikatuse all oleksid tenniseväljakud – nii on näiteks Viimsi Forus Spordikeskuses.
Valla teistes piirkondades on samuti tarvis luua liikumiseks tingimusi juurde. Näiteks vajab Rannu discgolfipark värskendust. Kohalike eestvedajate ja Elva Discgolfiklubi juhiga koostöös on ka esimene võimalik arendus paberile märgitud. Järgmised sammud on tulemas kevadel.
Ulilas kogukonna eestvedajaga kohtudes saime käima esimese treeningvõimaluse. Järgmisena oleks vaja jõusaali vahendeid juurde hankida. Paar masinat oleme leidnud taaskasutusena Ulilasse ja liigume siit aina edasi. Samuti viisime taaskasutusena Puhja jalgpalliväravad Ulila mänguplatsile.
Jalgrattasport ja jalgpall uuele tasemele
Jalgrattasport on Elvas olnud ikka au sees ja täna on meil ka suur arv erinevaid rattaspordiüritusi toimumas, paljusid neist veab sellest aastast eest ka kasvav Austa Rattaklubi. Selleks, et klubi saaks oma treeningute arvu suurendada, oleme koostöös Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubiga remontimas olemasolevaid Puiestee tänava koolimaja rattabaasi keldriruume. Usun, et tingimusi parandades jõuab ka rohkem lapsi ja harrastajaid uutele treeningutele.
Ühe järgmise sammuna näen pumptrack’i (spordi- ja mänguväljak) ehitamist, mis ei ole kulukas, aga pakub väljundit jooksu-, tõuke-, linna- ja maastikuratta ning BMX rattale. Lisaks oleks võimalik sõita rulluiskude ja rulaga. Väljak koosneb erinevatest kurvidest ja lainetest ning seal on võimalik sõita ka kõige pisematel, aga ka seenioritel, sest rada ei ole nii ohtlike kalletega nagu rulapark. Viljandi ja Kunda on head näited – seal on see hästi käima läinud.
Eelmisel aastal toimusid Elvas Eesti meistrivõistlused cyclo-cross’is, mida korraldasime parimal tasemel ja mis tõi meile tunnustuse Eesti Jalgratturite Liidult. Elva sppordihoone ümbrus on cyclo-cross’i jaoks ideaalne ja näeme, et tulevikus saame tuua siia UCI rahvusvahelise etapi.
Suurematest investeeringutest tasub kindlasti mainida ka jalgpallihalli, kus oleks võimalik mängida sisetingimustes. Jalgpalliga tegeleb Elvas kõige rohkem noori – umbes 200 noort. Samuti kasvab ja areneb Elva külje all olev Tartumaa Tervisespordikeskus, mille ainulaadse arenduse üks peamine osa on multifunktsionaalne laskmiskeskus. Siin on meie laskajtel ja jalgpalluritel võimalik sisetingimustes treenida. Laskmiskeskuse abiga rahuldab see vaid osaliselt sisetingimuste vajaduse jalgpalli jaoks.
Suusahüppemäeprojekt on valmis ning otsime sellele rahastusvõimalusi. Uuel lahendusel on kolm mäge: K35, K15 ja K10. See oleks noortele suurepärane hüppepakk enne järgmist sammu. Projekti visioonis on ka freestyle’i nõlv, kus on võimalik proovida suuskade või lumelauaga esimesi liuge ja hüppeid. Planeeritud on riietusruumid koos pesemisvõimaluste ja saunaga. Peale selle kutsuksid tulevasele suusahüppemäele vaatetorn ja spordimuuseum.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et panustada tuleb kõikidesse piirkondadesse võrdselt. Plaanid selleks on juba paigas, nüüd liigume nende elluviimisega samm-sammult edasi. Valla spordi- ja liikumisvõimaluste edendamine on nagu maraton – tuleb oma võimetest ja erinevatest külgedest teadlik olla ja valida õige tempo.
Multifunktsionaalsetest miniarena väljakutest, jõulinnakutest, ekstreemspordist ja paljust muust järgmises osas.
Madis Šumanov
Elva Spordijuht
