Riigikogu esimees Jüri Ratas: Verevi ranna küsimust otsustatagu koos Elva rahvaga!

Mis muljed jäid Elva visiidist (27.04.2021), mida nägite, kus käisite ja mida tegite?

Ega ma ei olnud esimest korda Elvas, olen siin ju mitmeid kordi ka varem käinud. Alustaksin Elva Haigla trepist. Ma mõtlen, et see on midagi suurepärast, et Elvas on haigla – see annab Elvale palju juurde. Arvestades Elvale Tartu lähedust, see (haigla) ei pea seal olema, aga see on seal. Elva Haigla on positiivne näide, seal töötab ligi 120 inimest. Ja see haigla annab paljudele kohalikele abi ja leevendust.

Nüüd teine, mis ma tahtsin Elva kohta, öelda on see, et Elva jaoks on olnud oluline sealne puhke- või siis kuurortpiirkond. Ma loodan, et just seda suudab Elva üha rohkem ja rohkem välja mängida!

Nägin ka suurt ettevõtluse potentsiaali Elvas. Hea näide, mida ma nägin, oli noorte kohvik Lohvik – niisugune päris lahe lähenemine!

Seal on 10 – 15 noort. Kui nad suudavad terve suve igal hommikul tulla, vahvleid küpsetada ja kohvi pakkuda ning kõike seda pidevalt pakkuda. See on väga kõva sõna just noortele endale just ettevõtluse poole pealt.

Nad peavad ju arvestama eelarvega: palju maksab piim, munad, elekter ja ka koha renditasu. Kui nad suudavad seda teha terve suve, siis see on neile päris hea ettevõtluskool! See on väga positiivne!

Elva Keskväljak – see sai Eesti Vabariik 100 juubeliks valmis. Neid keskväljakuid valmis selleks ajaks ju mitmeid, näiteks ka Tõrvas ja mujal. Ma mäletan, et me Elva Keskväljakule toetuse eraldamist komisjoniga otsustasime. See annab Elvale ja teistele linnadele sellise positiivse fooni!

Nii et näha väikeettevõtlust ja ka sellist suurtööstust, mis seal eile oli – näitab, et see piirkond elab! Kokkuvõttes taandub asi sellele, kas inimesed jäävad Elvasse, kas inimesed tulevad sinna tagasi.

Mida arvate inimeste kolimisest taas maapiirkondadesse ja väikelinnadesse?

Eks see seisab heas mõttes entusiastide peal. Ühed, kes tulevad erasektorist, kes näiteks korrastavad seal hooneid. Ka see Elva Leivatehase mõte rajada pagaritöökoda koos erinevate töötubadega. Jällegi saab ühed majad ja nende hoovid korda! See annab ju inimestele tööd!

Me ei saa üle ega ümber sellest, et kas ma kolin Tallinnast või mujalt maailmast Elvasse – see sõltub sellest, et kas mul on kohapeal t ö ö d seal või mitte! Ja et kas läbi töö on mul seal leib laual.

Minu meelest me peame tunnistama, et see koroonaviirus on teinud selle, et kaugtöö on tulnud, et jääda! Zoomi koosolekud on tulnud, et jääda! Kindlasti see peale haiguspuhangu taandudes väheneb ja me läheme inimestega kontaktidesse tagasi, kuid sellel on ka omad teatud väärtused. Me saame kiiresti väga erinevates paikades osaleda nõupidamistel.

Mul oli eile juttu prof Aadu Mustaga. Ta tõi näite: kui ta annab loengut mingi asja kohta ja kui ta tahab selle loengu sees võibolla seitse minutit saada mingit täiendavat aspekti, näiteks oma kolleegilt Rootsi ülikoolist, siis ta saab selle sama Zoomi-loengu sees kutsuda oma Rootsi kollegi Zoom-i sisse – too teeb oma seitse minutit ära ja läheb jälle välja!

Kindlasti ei ole sellist võimalust siis, kui meil on ainult kontaktõpe! Ma ei ole Zoom-i koosolekute fänn, aga see osa saab olema koosolekute korraldamisel palju märgatavam ja annab ka tõuke sellele, et paljud inimesed saavad teha oma tööd Elvas, Häädemeestel, Setomaal või Ruhnus!

Millisena Elva linn ja vald Tallinnast paistab?

Roheline, rahulik, inspireeriv ja turvalise elukeskkonnaga linn.

Riik on jaotanud ametkondade töökohti üle Eesti laiali Tallinnast väljapoole teistesse maakondadesse. Millised riigiametite töökohad võiksid tulevikus Elvasse tekkida? 

See on alati valitsustasandi otsus, see on täidesaatva võimu otsus. Aga ma arvan, et selline poliitiline kurss, et viime riigi ametikohti pealinnast välja, on õige! Olen täielikult selle vastu, kui öeldakse, et mis me viime neid pealinnast välja, sest seal ei ole piisavalt vastava kvalifikatsiooniga inimesi. Aga minu meelest on see mõtlemine vales suunas!

Ma arvan, et töökohtade väljaviimine Tallinnast ei vii bilanssi positiivseks – nii palju kui suudetakse Tallinnast välja viia – nii palju kaob ka muid töökohti piirkondadest ära! Nii et see väljaviimine annab selle, et saldo jääb nulli!

Aga öelda mingeid konkreetseid ameteid … see on väga keeruline. Need võiks olla seotud keskkonnavaldkonna teemadega. Ma tean, et teatud osa vist isegi Elvas peaks olema, kui ma ei eksi. Võib mõelda ka turismivaldkonna peale, sest Elva peaks järjest tõsisemalt mõtlema ka sellele, et peab hakkama kandma Eestis siseturismi koormust.

Kohapeal näeme, et Elva võiks Tartuga saada ajaliselt kiiremini ühendatud. Tartu linn on Elvale oluline nii töökohtade, ettevõtetevahelise koostöö kui ka kaubanduse mõttes. Ja ka vastupidi – paljud tartlased koliksid maalilisse Elvasse, kui ühendus ülikoolilinnaga oleks ajaliselt kiirem. Praegu on pool Elva-Tartu teed kiirusepiiranguga 80 km/h. Teisalt – hommikune ja õhtune linnasid ühendav maantee on tihkelt autovoorusid täis. Kas Elva võiks saada juba lähiaastatel turvalise ja kiire neljarealise-maanteeühenduse Elva eeslinna Tartuga?

Me kõigepealt teame seda, et Elval on Tartuga rongiühendus, mis on ju oluline. Küsimus on alati aegades ja nende sobivuses. See aeg Tartu ja Elva vahel peaks olema 26…27 minutit. Teiselt poolt, mida ma oskan öelda, et on tõesti kujunenud nö pudelikaelaks. Töös olevad projektid sellel aastal on Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee, need on siis 23,2 miljonit eurot maksev eritasandilised teede ristumiskohad Riia ja Aardla tänava juures Tartus. See on selline üks konkreetne näide, kus on alustatud Tallinna ja Tartu vahemaa vähendamist Tartu poolt. Seal peaksid ehitustööd kestma 2022. aasta lõpuni.

Hetkel on läbi viidud riigihange ja peagi alustatakse ehitustöödega. Nüüd edasi – kavandamisel on Tartu põhjapoolse ringtee rajamise projekt. Alustatud on Tartu ja Nõo vahelise neljarealise maantee eelprojektiga ja Nõo ja Elva vahelise teelõigu eskiisprojekti koostamist. Projekteerimise tulemusena tekib rahastuse olemasolul võimalus neil lõikudel ehitada välja 2 + 2 sõidurajad. Nüüd on küsimus mis aastaks see rajatakse.

Kui te olite riigi peaminister, siis olite konkreetse seisukoha juures, et neljarealised teed on vaja ehitada võimalikult kiiresti valmis, kas olete jätkuvalt selle seisukoha juures?

Loomulikult! Ma arvan, et 2 + 2 teed on olulised, ma olen selle seisukoha juures, ainult et see sõltub valitsuse suunast. Aga me peame arvestama, et Euroopa Liidu rahastus maanteede ehituseks juba on vähenenud perioodil 2021. – 2027. a perioodil ja ma arvan, et see väheneb sealt edasi veelgi. Riigi rahastus saab tulla ainult maksurahast ja pikas perspektiivis ei ole seda juurde tulemas. Me peame mõtlema era- ja avalikusektori koostöö peale. Toon näite enda elust Tallinna linnapeana: ega need pealinna koolid poleks korda saanud, kui poleks era- ja avaliksektor koostööd teinud.

Eks see PPP (Public Private Partnership) läheb rahaliselt avalikule sektorile alati kallimaks maksma, aga küsimus on sotsiaalmajanduslikus aspektis, mis ei ole vähetähtis. Alates ohutusest ja kiirusest  – nii et ma oskan selliselt sellele küsimusele vastata.

Kiire internet ja nn viimase miili ühendused väljaspool suurlinnu. Mida saaks Elva omalt poolt teha, et neid kiireid ühendusi enamikesse majapidamistesse tekiks?

Riik on viimase nelja aasta jooksul investeerinud sellesse valdkonna igal aastal umbes 10 miljonit eurot.

See valmisehituse maht on kümneid kordi kõrgem – selleks, et kiire internet leviks enamikesse kohtadesse. Aga peab arvestama, et iga metsatukataguse taluni kiire internet ei jõua ja selleks võiksid olla õhuteel levivad lahendused.

Minu teada pole viimastel aastatel riigieelarves olevaid summasid, mis on kiire interneti leviku jaoks ette nähtud, suudetud täies mahus rakendada. Ja täna kasutatakse ühenduste ehitamiseks eelnevate perioodide rahasid. Arvan, et suund on õige ja vajalik, aga selge on see, et ei ole jõutud ehitada piisava kiirusega.

Verevi rannaala detailplaneering. Eile (27.04.2021) käisite Verevi rannas. Te olite Tallinna linnapea, Tallinnas on ligi 400 000 elanikku. Toome näite, et Tallinna linnal oleks plaan teha järgmine nn „Tartu maantee läbimurre”. Tehakse küsitlus ja näiteks 30 000 inimest on sellele vastu. Elva näide on see rannahoone näide, mis päris rannahoone ei ole ja mis oli ka eile hetkeks teemaks. Selle teema kohta toimus sotsiaalmeedias küsitlus – umbes 1000 inimest on selle planeeringu vastu, 16 poolt. Kuidas te poliitikuna sellesse suhtute? Vald seda vastuseisu eiras, vald küll saatis tulekahju või pingete leevendamiseks pressiteate – kavatseme arutada alternatiivseid ujula asukohti. Aga nagu eile Verevi rannas kuulda võis – järgmises volikogus plaanitakse hakata tegelema Verevi rannaala hoonestusõigusega. Kuidas Teie suhtute sellisesse rahva arvamusest üle sõitmisesse? Teil on linnapeana kogemus ja te olete kindlasti varasemalt sarnaste juhtumitega kokku puutunud.

Jüri Ratas ei ole Elva Vallavolikogu liige, ma ei ole ka Elva elanik ja hakata Tallinnast õpetama: kas ehitada, kuhu ehitada, ei ole õige! Reeglina suurte arenduste juures on palju vastasseise.

Hõlmikpuu vastasseisu või sõda me mäletame. Iseseisvuse taastamise ajast mäletame, kui Rävala puiestee läbimurre pidi tulema ja seda Rävala puiestee läbimurret pole siiamaani lõpuni ehitatud. Ma mäletan väga hästi Tallinna puhul Männiku tee laiendamist, kus oli ka ühel hetkel juttu puude mahavõtmisest ja sai lõpuks tehtud ja see sobib inimestele. Ja samuti Reidi tee.

Nüüd kas Verevi järve äärde teha, kui ma mäletan õigesti, siis 11 meetrit kõrge ja ligi 80 meetrit pikk hoone – seda peab ikka kogukond otsustama koostöös nii volikogu kui ka vallavalitsusega. Kui on tehtud küsitlused, siis küsitlused peaksid olema otsuste aluseks. Aga otsustama peavad ikka Elva elanikud – kas see ehitis sinna sobib ja kas ehitise püstitamisega võetakse liiga palju liivaranda ära.

Teades ka seda, et Verevi järve seisund on Keskkonnaministeeriumi andmeil on langenud 2017. a seisuga „halba” klassi, ka see on minu meelest üks oluline asja pool. Kui küsite soovitust, siis see tuleks lahendada kogukonnaga läbirääkimiste teel. Ega paremat soovitust oleks tänapäeval raske anda.

Kas ja kuidas on võimalik saada riigilt rahastust Verevi järve valgala ja koguseisundi nn  kapitaalremondiks?

Mina tean, et selle osas abiks võib olla Keskkonnainvesteeringute Keskuse „Veeprogramm”. Aga täpsemalt peaks siin Keskkonnaministeerium andma vastuse, kuidas seda küsimust lahendada.

Kuidas peaksime kohalikke probleeme “pakendama” ja esitama, et Tallinnas oleks neist abi riigi veelgi dünaamilisemal juhtimisel. Kas kogukonnad võiksid suhelda riigiga otse, kuidas te sellist koostööd näeksite?

Teil on Tartumaa Omavalitsuste Liit, teine on Linnade ja Valdade Liit, mis peaksid esindama kohalikke omavalitsusi, sh ka Elva valda. Teie piirkonnast on ka valitud mitmed Riigikogu saadikud. Nemad peaksid olema kontaktiks.

Kui mul “naabrimees” on riigikogu saadik – kas ta peaks meie linna esindama?

Riigikogu saadik on oma mandaadis vaba! Kõigepealt ta peab seisma kõigi Eesti inimeste eest. Aga kui mina elaksin Elvas, siis oma muredega pöörduksin Tartu- ja Jõgevamaa Riigikogu saadikute poole – olenemata parteilisest kuuluvusest.

Kui rääkida ministritest, siis ministrite meilid on avalikud ja neile tuleb muredest kirjutada.

Kuidas saaks teised võimupoliitikud, nii riigi kui kohalikul tasemel huvituma väikese Elva tegemistest sama palju ja sama osavõtlikult, kui Jüri Ratas seda teeb?

Ma usun, et Riigikogu liikmeid käib aktiivselt Elvas palju! Mul puudub täpne statistika, kui pajud käivad Elvas ja kui paljud külastavad Kihnut. Ma olen mõtisklenud, et riigikogu liige on nagu „piksevarras”, kes peab need rõõmud ja mured Eestimaalt kaasa võtma. On see ettevõtja, on see lasteaed, on see päevakeskus, on see noortega kohtumine. Tegelikult päris palju arutame me neid küsimusi seadusandlikul tasemel.

Selge on see, et Tartu- ja Jõgevamaa saadikud käivad teie juures tihedamalt. Aga see ei tähenda seda, et Ida-Virumaa, Saare- või Hiiumaa saadik ei peaks teie juures käima. Kokkuvõtteks: Riigikogu liige valib ise selle intensiivsuse ja töö ning kirjutab ise oma raamatu leheküljed ja otsustab ise, kuidas ta oma tööd kõige paremini teeb.

***

Eelmist Eesti Vabariigi peaministrit ja tänast Riigikogu esimeest Jüri Ratast usutlesid MTÜ Elva Elama poolt Aivo Johanson ja Toomas Laatsit.

Viitamata fotod: Erik Peinar, Riigikogu kantselei