PILGUHEIT JUURTE ALLA (60 aastat Elva muuseumi asutamisest)
Neil päevil täitus 60 aastat ajast, mil Kaljola Kirt asutas Elvas koduloomuuseumi, mis hiljem sai nimeks Tartumaa Muuseum. Elva minevikuvaramu sai tegutseda 54 aastat (likvideeriti 2013).
Stalini ajal sunniti NSV Liidus ajaloolastele peale põhimõtet, et ajalugu teeb rahvas, mitte üksikisik. Olin väga üllatunud, kui 60.aastatel sain tutvuda Rootsi ajaloo-õpikuga, kus minevik oli järjestatud hoopis kuningate valitsemise järgi. Ja selle põhimõtte õigsust kinnitas ka tekst. Oma alamate saatuse üle on lõviosas otsustanud ikkagi järjekordne võimur.
Seega pean muuseumi aastapäeval õigeks esmalt vaadata, nagu venelased ütlevad, ikka juurte alla. Meie muuseumi hävitamisega sai hakkama Ansipi valitsuses kultuuriministrina tegutsenud Rein Lang.
Pärast juura lõpetamist 1980.aastal oli Lang peagi Moskva Advokaatide Ühenduse “Injurkollegija” Eesti NSV Esinduse konsultant. See asutus tegeles põhiliselt välismaal asuva pärandi kättesaamisega. Seejärel oli ta V. I. Lenini nimelise Tallinna Kultuuri- ja Spordipalee asedirektor.
Eesti taasiseseisvumise järel sai temast kohe ärimees.
Alates 2003.aastast osutus Lang valituks kõikidesse Riigikogu koosseisudesse. 2004.aasta sügisel valiti ta Riigikogu aseesimeheks.
Ansipi valitsuses oli Lang justiitsminister ja ühtlasi siseministri kohusetäitja ning kuni 4. detsembrini 2013 kultuuriminister. Kõik selles loos toodud andmed on avalikustud internetis, kusjuures ainult kuni 2013.aastani. Kuigi viimane andmete ülevaatamine toimus tänavu augustis.
Langi riigimehelikku tegevust saatis paras hulk negatiivseid seiku. Näiteks andis ta siseministrina korralduse tühistada 2007. aasta küberrünnakute taga olnud vene poliitiku Sergei Markovi sissesõidukeelu Schengeni viisaruumi. Seik läks ajalukku viisaskandaalina, mispuhul 30. septembril 2009 algatati Riigikogus Langi vastu umbusaldus.
Kuna viisavabastust peeti riigisaladuseks, algatas Riigiprokuratuur uurimise riigisaladuse paljastaja väljaselgitamiseks. Kui selgus, et lekitajaks oli Lang ise, lõpetati uurimine otsekohe.
Tema ajal töötas kultuuriministeerium välja Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2020. Loomeliidud olid sellesama kultuuripoliitika suundumustele kategooriliselt vastu. Neil küll võimaldati teha vastavaid ettepanekuid, kuid pretensioonid jäeti arvesse võtmata.
Tema ametiajal kultuuriministrina hakati riigiasutusi järjest sihtasutusteks muutma. Ja asuti ka regionaalseid muuseume likvideerima ehk hävitama lokaalset ajaloolist mälu.
Langi korraldusel pidi likvideeritama 15 kohalikku muuseumi. Samas hakati meeletult üles haipima Meremuuseumi, mille tarbeks vana lennukiangaari kohandamisele Tallinna sadamas eraldati meeletud rahad.
Kohalikke muuseume asuti hävitama sildi all, et võtku omavalitsused need enda eelarve peale, vastasel juhul lubati anda neile riigi poolt raha veel ainult üheks aastaks.
Langi ajal algas kohe ka tõeline nõiajaht kultuuriministeeriumi koosseisude vastu. Selle aja üks suuremaid skandaale oli seotud Nuku- ja noorsooteatri direktori Meelis Pai ametist lahti kangutamisega aprillis 2013.
Tuld ja tõrva said raamatukogud, kelle hankevalikuid piirati niinimetatud Langi nimekirjade alusel. Ametlikult tituleeriti seda kultuuriliselt tähelepanuväärse ja olulise kirjanduse nimestikuks. Samas lubati osta ka muid teoseid, aga ainult kohaliku omavalitsuse kulul.
Üldiselt tekitas laialdast pahameelt ministri üleolev stiil nii kultuuriinimeste kui ka ajakirjandusega suhtlemisel. Aastatel 2004, 2009 ja 2013 anti talle Pressivaenlase tiitel.
Kõigepealt tegidki just ajakirjanikud novembris 2013 ettepaneku Lang kultuuriministri kohalt vabastada, sest toona oli mees asunud lammutama Sirbi toimetust, kuna leht avaldas pidevalt võimukriitilisi artikleid. Lang laskis kinnitada ilma igasuguse konkursita peatoimetaja kohusetäitjaks kirjanik Kaur Kenderi ja koondada mitme valdkonnatoimetaja ametikohad.
Novembris 2013 avaldasid loomeliidud minister Langile umbusaldust. 21. novembril algatati Riigikogus Langi vastu teine umbusaldushääletus. See kukutati taas läbi ja minister jäi ametisse. Sama päeva õhtul aga teatas Lang ETV otse-eetris, et astub ise kultuuriministri ametist tagasi.
Ametlikult esitas Lang tagasiastumispalve alles 2. detsembril 2013 ja pidas samal päeval Riigikogus kõne, milles ründas teravalt loomeliite ja ajakirjandust. Paraku ei järgnenud Langi lahkumisele mingeid tema tegevuse analüüse ega ekstreemsete otsuste tagasipööramist.
Elva muuseumi jaoks oli timuka mõõk juba oma töö teinud, sest ka kohalik võim jäi asja vastu peaaegu ükskõikseks. Sama aasta aprillis olid viimased museaalid juba Tartusse Veski tn.32 ära kolitud.
Käisin samal aastal ERMi Veski tänava kontoris meie muuseumi asju üle vaatamas. Ned olid pandud lihtsalt kohaletoomise järjekorras maja keldrisse. Nüüd on need juba ammu ära viidud ERMi uude majja ning küllap hajutatud ka temaatilistesse hoidlatesse.
Ühtekokku päädis Langi sõjakäik muuseumide vastu sellega, et regionaalseid muuseume tuli hoopis juurde. Esimese hirmuga pandi kinni vaid 5 muinsusvaramut. Lõplikult likvideeriti minu teada vaid meie oma ja veel Mahtra talurahvamuuseum.
Elva kuulsusrikast ajalugu pole vääriliselt hinnatud siiamaale. Kui mitte arvestada MTÜ Elva Elama ja ettevõtja Aivo Johansoni jõupingutust, et talletada kunagise kuulsa kuurortlinna minevik vähemalt raamatukaante vahele.
Kalju Hook,
Elva muuseumisõprade ja MTÜ Elva Elama liige.
