Sissejuhatuseks
Meie lugeja on kahtlemata noorepoolne inimene. Tema mõtteviisi eaka omaga võrrelda pole mõtet. Ega eakaski jaga noorte maailmapilti ja vajadusi. Aastatega unustatud puha. Aeg teeb oma arengus uusi ringe peale.
Seda enam on oluline, et me oma argistes kokkupuudetes erinevate põlvkondade vahel ja erinevate probleemide lahendamisel liialt vastuollu ei satuks. Sest kõik me teeme läbi üldiselt samasuguse elutee.
Viimaste päevade peateemaks on trüki- ja sotsiaalmeedias üles kerkinud abitute vanakeste hooldamine. Sotsiaaldemokraadid kuulutasid oma viimasel volikogul selle teema kausa valimislubaduseks – nemad tagavad igale vanurile tema pensioni eest hooldekodukoha!
Austagem tõsiasja, et valimislubadusi saab 100-protsendiliselt täita üksnes absoluutse valimisvõidu puhul. Reitingute kohaselt SDE sellele loota ei saa.
Milline on reaalne olukord?
Et midagi arvata, vaatame numbreid.
Avalikkuse ette toodud andmetel on meil riigis üle 250 000 eaka, kes võiks olla hooldekodu potentsiaalsed kliendid. Praegu veedab elupäevi hooldekodudes vaid 8 000 vanurit.
Hooldekodud on enamuses erakätes ja aina tõstavad hindu. Sama siin – Elva vallas on sellised asutused Rõngus, Hellenurmes, Udernas ja kus kõik veel.
Statistika ütleb ka seda, et ilmselgelt õhukese rahakoti tõttu lamavad kodus ja on nooremate hooldada 47 000 vanakest. Järelikult vähemalt samapalju on meil tööjõus inimesi, kes peavad pühendama aega ka suures osas neile. Oma töövõime, puhke- ja uneaja arvelt. Pluss veel lapsed ja lapselapsed ning vastav õhkkond kodus. Ja pluss see negatiivne mõju, mida tõvede käes vaevleva vanuri kodune hooldamine tema lastele ja lastelastele jätab.
Eesti hooldekodu keskmine kohahind on täna juba 800 eurot kuus.
Jooksva aasta I kvartali andmetel on meie vanurite keskmine pension 417 eurot. Prognooside kohaselt see aastaga üle 440 euro ei kerki. Tegelik suurusjärk ei jää isegi praegusega võrreldes samaks, sest hinnad, käibemaksud ja aktsiisid vinnavad elamiskulusid aina üles. Uuest elektrihinna tõusust teavitavad meid rõõmsasti Eesti Energia tegelased, kuulutades sellega välja ka uue hinnaralli.
Kodukulud voolule, mis moodustavad vaid 2% kogu elektritarbimisest riigis, võiks keskvõimu hea tahtmise juures juba ammu olla inimväärseks muudetud, st. jätta meie kõigi taskutesse kuni 100 eurot kuus. Sellega oleks samavõrra tõstetud ka riiklikku pensioni.
Aitab numbritest
Meie poliitikud ei väsi kordamast, et oleme maailmale avatud. Järelikult ollakse meie asjadega seal kursis. Ja on ka hästi teada, et Eestit väikese, kuid väga tubli riigina väljapakkumine kõlbab paremal juhul ainult n.-ö sisetarbimiseks.
Keskvõim peab ikkagi Euroopa Sotsiaalharta täielikult täitmiseks võtma. Ja seal on vanakeste eest hoolitsemine kindlalt kirjas.
Üllatavalt aus oli Helmen Küti sõnum Eesti Päevalehele, et „aastaid on Eesti selle valdkonna rahastamisel nii Euroopa Liidu kui ka OECD riikide seas viimaste hulgas (minu rõhutus – K.H.).
Kas teistelt pole tõesti midagi õppida?
Üks tüüpiline käitumisviis on siinsete otsustajate puhul veel. Meile jäetakse pidevalt muljet, et asume oma mullis ja mujalt maailmast ei ole midagi tarka üle võtta.
On küll!
Prantsusmaal näiteks on haiglad ja hooldekodud ühe ametkonna ja rahastamise all. Inglismaal on juba pärast 1834.aasta reformi hooldekodud ühendatud nn. töömajadega ja kuuluvad ühiskondliku ülalpidamise alla. Erahooldekodusid on mõlemas riigis muidugi ka.
Põhjanaabrilt on kahtlemata kõige parem õppimisväärset üle võtta. Toon näiteks pooleteise Elva suuruse linnakese nimega Laitila, muide Võru sõpruslinna. Seal on 8500 elanikku, nende hulgas umbes 300 eestlast. Linna eelarvest (milleks riik ei jäta sugugi ainult 11% siin kogutud maksudest) eraldatakse 60% ehk 31,8 miljonit eurot sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile. Sellest omakorda eraldatakse kõige rohkem, üle 11 miljoni, õendus- ja raviteenuste peale.
Kõik see värk on seal linna tervisekeskuses koos – arstid, taastuskabinetid, füsioterapeudid ja vanadekodu. Viimasesse pääseb sõltumata pensioni suurusest. Igal vanakesel on oma tuba. Ja ruumides ei ole meie hooldekodudele omast ebameeldivat lõhna.
Tänaste noorte huvides on usinasti kaasa aidata, et ka meil oleks vanakeste hooldamine nagu päris-Euroopas. Selle eest tuleks hea seista nii valimistel kui teiste abinõude varal, sest ainult nii jõuavad noored panna aluse omaenda saatusele eakatena.
Toetagem esiotsa kasvõi segavarianti. Nimelt lubagem omavalitsustel asutada ja riiklikult toetada nende oma hooldekodusid. Andkem tervematele eakatele korraldavat abi, et nad saaksid vorsti leivale, aidates iga päev koduseid vanakesi.
Liigub kõlakaid, et üks äri- ja poliitikategelane kavatseb hooldekodud kokku osta. Kui see tehtud, on veel üks monopol meie pisiriigis olemas.
Kalju Hook
