8. aprilli pealelõunal kella 14 paiku teatasid kohalikud elanikud korrakaitsjatele, et Nõo vallas Meeri külas Mõisa teel hulguvad kaks suurt koera, kes möödujate peale urisevad ning keda külaelanikud pelgavad. Kuivõrd vestluses kohalikega ei õnnestunud loomaomanikke kohe välja selgitada, võttis kõnele vastanud operatiivkorrapidaja ühendust koerte varjupaigaga, kes lubas kohalikke ohustavad loomad kinni püüda. Politsei informeeris juhtunust ka valla vastavat spetsialisti.
Loomaomanikele tuletan selle vahejuhtumi taustal aga meelde, et ühes perre võetud lemmikuga võetakse ka vastutus oma looma vastavalt reeglitele ja nõuetele pidada. Kevade saabudes sagenevad ka politseile laekuvate teade hulk, kus teavitatakse hulkuvatest või siis vabalt ringi jooksvatest koertest. On teatatud olukordadest, kus hulkuv või vabalt ringi jooksev koer on murdnud kanu, tulnud võõrasse aeda ja ehmatanud inimesi, lõhkunud aeda või siis koguni hoonete uksi, ajanud teedel rattureid või lapsi taga ning on koguni põhjustanud liiklusõnnetusi.
Koeraomanikud on harjunud, et maapiirkondade ja külades ei ole koerad aias ega ketis kinni, vaid liiguvad oma territooriumil vabalt. Üldjuhul arvab koeraomanik, et koer ei lähe kodu piiridest kaugemale ja kui lähebki, siis koerad on külades kogu aeg vabalt ringi jooksnud ja mis halba ikka juhtub.
Kuid iga koeraomanik peab arvestama, et ilma peremeheta ringi jooksev koer, kes küll peremehe arvates ei ole kuri, mõjub teistele inimestele ikkagi häirivalt ja hirmutavalt. Lisaks ei tea keegi, mismoodi käitub tema koer väljaspool kodu. Ühtlasi tuleb ka arvestada, et omapäi välja lastud koera ennastki võivad varitseda paljud ohud, mille tõttu võib loom raskelt viga saada või isegi hukkuda.
Omanik kannab täit vastutust oma looma tegevuse eest
See tähendab, et koera tegevuse tõttu kannatada või kahju saanud isikul on õigus tsiviilkohtu kaudu nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Näiteks on vabalt ringi jooksvatel koertel oht jääda auto alla ja juhul, kui see on juhtunud, tuleb omanikul hüvitada lisaks koera ravikuludele ka koerale otsa sõitnud auto remondikulud.
Murekoht on olnud ka hulkuvate või siis hukkununa leitud koerte tuvastamine. Koeraomaniku kiiremaks tuvastamiseks võiks koeral lisaks kiibile olla kaelarihmal ka omaniku telefoni number. Mõelda võiks ka veel sellele, et kui koeraomanik on ennast pimedal ajal teinud nähtavaks, siis sama võiks teha oma lemmikuga ning panna koeralegi selga helkurvest, sest muidu võib autojuht koera märgata liiga hilja.
Reeglid on järgimiseks
Kasside ja koerte pidamise eeskiri on sätestatud kohaliku omavalitsuse poolt ning on mõeldud omanikele, et tagada nende loomade püsimine kodudes või hoovides. Seejuures tuleb silmas pidada, et eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile isikutele, kelle omandis või valduses on lemmikloom. Lemmiklooma pidamisel tuleb lisaks eeskirjale lähtuda headest tavadest, loomakaitseseadusest, veterinaarkorralduse seadusest ja loomatauditõrjeseadusest.
Loomaomanikule teadmiseks:
- Koera tuleb pidada omanikule kuuluval territooriumil nii, et oleks välistatud koera lahti pääsemine.
- Koer või kass ei tohi häirida rahu ega rikkuda kaaskodanike vara
- Loomapidaja juurest lahti pääsenud kodulooma püüdmist korraldab loomapidaja või kohalik omavalitsus, kellel üldjuhul on olemas ka lepingud loomade varjupaikadega.
- Juhul, kui hulkuva koera omanikku ei õnnestu kindlaks teha, kutsutakse kohale loomapüüdjad, kes koera varjupaika toimetavad.
- Kui looma omanik õnnestub tuvastada tuleb tal lemmikule järgi minnes tasuda looma püüdmisega ja ülalpidamisega kaasnenud kulutused.
- Politsei sekkumist vajavad juhtumid, kus hulkuv koer on põhjustanud varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse.
- Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on sellisel juhul võimalik looma omanikku karistada rahatrahviga.
7. aprilli õhtul teatas juhuslik mööduja politseile, et Elvas Tartu maanteel kooli juurde viiva tee juures pingi peal magab purjus mees. Politsei sõitis olukorda kontrollima ning võttis kooli juurest patrullmasinasse 61-aastase mehe, kes sel õhtul end arestimajas välja puhkas.
6. aprilli ennelõunal teatati politseile Jõhvi-Tartu-Valga maantee 164. kilomeetril Valga poole suunduvast joobekahtlusega veokijuhist, kelle raskeveok teel ujub ning vingerdab. Ohtlikkus autorongi otsima asunud korrakaitsjad peatasid Volvo veoki Elva vallas Käo külas. Juhi kontrollimisel politseinikud õnneks ühtki rikkumist ei tuvastanud, mees oli kaine ja omas juhtimisõigust. Ise selgitas ta politseinikele, et raskeveoki haagis on tühi, mistõttu see kohati lagedamatel aladel tugeva külgtuule tõttu veidi vingerdas.
5. aprilli õhtul teatati politseile, et Väike-Rakke küla vahel paarutab ringi punane Volkswagen Golf, milles kari joobes noori. Ümbrust kontrollima asunud korrakaitsjad leidsid kirjeldatud masina Järveküla ühe eramu eest. Et majast kostus kõva lärmi, läksid korrakaitsjad sinna olukorda kontrollima. Vestluses noortega selgus, et punase Golfi oli maja ette sõidutanud purjus 22-aastane mees, kelle korrakaitsjad kuriteos kahtlustatavana kinni pidasid ja arestimajja kainenema viisid. Masin teisaldati edasise ohtu tõrjumiseks sel õhtul Tartu linna parklasse.
5. aprillil kella 18.30 ajal paluti korrakaitsjate abi Elvas Pargi tänaval asuvas toitlustusettevõttes, kus joobes mees räuskas ning teiste klientide rahu häiris. Politsei toimetas sealt arestikambrisse kainenema 46-aastase mehe.
4. aprilli õhtul kella 21 ajal teatas murelik mees politseile, et sõitis Elva linnas Pargi tänaval oma sõiduautoga läbi ohtliku löökaugu, mistõttu purunes ta masinal tagumine vasakpoolne amort. Politsei fikseeris sündmuskohal masina kahjustused, löökaugu ning tähistas selle teiste liiklejate ohutuse tagamiseks. Politsei selgitas juhile, kuidas edasi käituma peaks ning mees lubas edasi Elva vallavalitsuse kui tee omanikuga kahju korvamiseks suhtlusesse astuda.
