AjaluguValla uudised

Kaitseliidu Tartu maleva Elva malevkonna esindus mälestamas Vabadussõjas langenuid

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise osana nagu Kaitseliidule traditsiooniks mälestas ka Elva
malevkond meie riigi sünni eest oma elu andnud Vabadussõjas langenuid .

24. veebruari hommikul algasid KL mälestusüritused 09.00 Puhjas, kus käidi Kavilda ja Puhja
kalmistutel kus süüdati mälestusküünlad ja asetati kuuse oksad teadaolevatele Vabadussõjas
langenute haudadele. Kell 10.00 asetati mälestuskimp ja süüdati küünlad reservkapten Aarne Salo
eestvedamisel Vabadussõjas langenute Puhja mälestussamba jalamile ja kapral Hillar Viksi
eestvedamisel Rõngu mälestussamba jalamile. Seejärel asetas Puhjast alustanud esindusmeeskond
kell 10.30. mälestuskimbu ja küünlad Konguta mälestuskivi jalamile.

Kell 11.00 asetasid nüüdeks ühinenud esindusmeeskonnad ( Puhja ja Rõngu) ühiselt
mälestuskimbu Rannu VS mälestussamba jalamile, mille järel siirduti kalmistule teadaolevate
Vabadussõjas langenute kalmudele kus Viive Vink’i juhendamisel süüdati mälestusküünlad ja asetati
kuuse oksad. Edasi siirdti ühiselt Rõngu kalmistule, kus ühiselt koos Rõngu kooli õpetaja Anne
Leppiku’ga süüdati mälestus küünlad ja asetati kuuuseoksad teadaolevatele langenute kalmudele.
Tõdemusega peab tunnistama, et Rõngu kalmistul puhkab kõge rohkem nüüdsest Elva
vallast pärit Vabadussõjas langenuid. Suur osa neist olid uljaspäised koolipingist sõtta läinud noored
koolipoisid, kelledel puudus paraku sõjaline väljaõpe, kuid oli uljus ja isamaaline vaimustus.
Aga just suuresti tänu neile Vabadussõtta läinud noorte poiste ohvrimeelsusele ja vaprusele
ning neid juhtinud karismaatilistele ohvitseridele kriitilisel perioodil Vabadussõja alguses suudeti võit
kallutada meie poolele.

Ärgem unustagem neid, just nemad oma ohvri hinnaga tõid maailma kaardile Eesti riigi mille juubelit
me tähistasime!

Aarne Salo
Kapten (reservis)
Elva malevkonna pealiku 1. abi

Show More

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Related Articles

Back to top button
Close
X