Jah, nii saab öelda küll.
Eelmine nädal
algas võõrustamisega. Jälle n.-ö möödasõidul. Presidendiproua tegi seda nädal varem Narva ja Tartu külastamise vahel, esmaspäeval talitas samuti sotsiaalminister Kaia Iva. Tema marsruut kulges läbi Otepää ja Rõngu ning tõi külalise Elva Laste- ja Perekeskuse juhtide manu.
Elva kohtumisest osa võtnud abivallavanem Marika Saar andis ministrile teada, et koos haldusreformiga on avanenud võimalus palgata rohkem spetsaliste . Kui varem oli igas vallas üks sotsiaaltöötaja nii noorte kui vanade abivajajate jaoks, siis nüüd on üksipäini lastekaitsespetsialiste kolm ja üks sotsiaalnõunik veel peale selle. Viimane seisab hea asendushoolduse eest.
Ministri nõuanne oli filosoofiline – panustada mitte ainult betooni, vaid rohkem ikka inimestesse. Just koolitamise ja nõustamise alal.
Teisipäeval kohtus abivallavanem Marika Saar juba teise ministri, Indrek Saarega Hellenurme Vesiveskis. Päev hiljem võttis ta kokku valla rahvamajade juhid Elva Kultuurikeskuses.
Vallajuhid Toomas Järveoja ja Mikk Järv kohtusid Valga Partnerluskogu esindajatega. Abivallavanem Heiki Hansen pidas kaks korda, nii Elvas kui Tartus, tõsise jutu maha P.Dussmann Eesti OÜ esindajatega. Teemaks juba sügisel kerkinud probleem lasteaedade ja koolide toitlustamise asjus.
N.-ö kergemaid – vähemalt pea puhkas – ettevõtmisi oli ka. Vallavanem osales kolmapäeval omavalitsusjuhtide talimängudel.
Alanud nädalal
saab valla jaoks kindlasti sõlmsündmuseks homne vallavolikogu istung Puhjas. Olgu märgitud, et volikogu istungeid ongi seni peetud enamjaolt väljaspool Elvat ehk rahvale lähemal. Sedapuhku loetakse esimest korda valla põhimääruse ja aastaeelarve eelnõusid. Volinikele tutvustatakse valla arengukava ning finantsjuhtimise ja eelarvestrateegia koostamise korda. Kuulatakse ära Rally Estonia korraldusmeeskonna esindajad, mis neil Elva vallaga plaanis on. Igatahes on see pisut kärarikas üritus samal ajal meie linna ja valla maailma avalikkuse ette toomisel väga tähtis.
Istungi kava näeb ette palju muudki, kokku kaks tosinat päevakorrapunkti.
Homme on vastlapäev. Usupühana sündinud, pärast suurt paastu tava- ja toiduküllaselt peetud. Idanaaber, kes teiselpool Peipsit, kuulutas juba eile välja terve vastlanädala. Seal süüakse ohtralt pliine ehk pannkooke. Meil on see päev seotud väga vanade aegadega ja on oluline selle poolest, et meid eestlasi, va individualiste, toob see kokku nagu jaanikki. Vastlapäeval käidi ju külas – mida kaugemale külla mindi, seda pikemad linad kasvasid. Ainult liupikkusele lootma ei jäädud. Liumägedel oldi kogu külaga koos.
Selleks ajaks oli sügisest varutud sealiha otsakorral ja jäi vaid veel ära keeta seajalad. Need söödi rasvase oa- või herneleeme kõrvale ära nii, et järele jäid vaid vurriluud..Küla peale leiti kokku ka muid lihariismeid. Need pandi lauale koos tangupudruga. Edasi kevadesse söödi rohkem piimasööke ja ohtra võiga leiba.
Huvitav, et meil on täna, vähemalt äriliselt, see päev kõvasti tagasihoidlikum kui mitmel pool mujal. Kelke müüakse sama intensiivselt nagu tavapäevadel. Vastlakukkel on muidugi pea igamehe laual.
Seda ei saa öelda sõbrapäeva kohta, mis on kalendris kirjas alanud nädala kolmapäeval. Eestisse levis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul. Siin on äriefekt üsna tugev. Isegi nõuka-ajal olid järsku kõik poed-putkad igasuguseid vidinaid täis – sel päeval pidi ju sõbrale midagi viima.
Kui kristallselt aus olla, siis ka see püha on tegelikult väga vana. Lausa Vana-Rooma aega välja. Siis peeti iga aasta 15.veebruaril Lupercalia festivali, kus kallistati üksteist ja kingiti lilli.
Ristiusus võeti tähtpäev üle karjakaitsja-pühaku Valentini päevana. Tegelikult oli neid pühakuid füüsiliselt isegi kaks. Ühega neist, kes elas Vanas Roomas, on seotud legend, et Valentinus olnud Roomas salakristlane ja laulatanud noorpaare. Ju vist saadud raha eest ostnudki ta siis lilli ja kinkinud tütarlastele. Teine tulevane pühak oli keegi piiskop.
18.veebruaril peame maha Tartu Maratoni.
Kalju Hook
