Tere, hea Elva Elu lugeja!
Siin ja praegu on vist kõige olulisem märkida, et meie rahva suure
pidupäevani – oma riigi 100.sünnipäevani – on tänasest jäänud ainult 26
päeva.
Valla külade esimesed kärajad
Laupäeval, 27. jaanuaril, kogunesid Elva valla külade esindajad Konguta
rahvamajja esimestele külade kärajatele uues vallas. Osa võtsid külavanemad,
külaseltside ja teiste kohaliku kogukonna tegevustesse panustavate
mittetulundusühingute esindajad.
Võeti sõna mitmetel aktuaalsetel teemadel ja kooskõlastati üritusi valla
tähtsamate ettevõtmiste kalendris. Arutati ka ettevalmistusi Tartumaa Aasta
Küla 2018 valimisteks. Esimesed Elva valla külade kärajad korraldas Rannu
Külade Selts käsikäes Rõngu Rahvamajaga.
Võib julgesti väita, et kärajate taolised ettevõtmised on oluliseks sammuks
valla suure ühise kogukonna tekkimisel. Muinasajal sündinud
rahvademokraatia toimib taas!
Juubelitest
Võtsin vähe aega tagasi vastu oma sõpra Soomest ja too esitas täiesti ootamatu
küsimuse. Nimelt, et miks pole Eesti ja ka Elva tänavapildis üldse tunda suure
riigijuubeli saabumist? Meenutades nähtut Soome kahes telekanalis, mida ma
Elvas näen, põrutasin vastu, et ei märganud detsembrikuul ka nende juures
eriti suurt juubeldamist. Sõber seletas, et telekanalid reaalse elu kõiki tahke ei
näitagi ja paraadile polnud meelega viimast kui kodumaakaitsjat toodud.
Selle peale ei osanud ma teha muud, kui üritasin hõimuvelle minuga taas ühe
mütsi alla meelitada. Väitsin, et eks meie rahvaste temperament ole teiste
etnostega võrreldes tüki tagasihoidlikum. Võtkem või näiteks idanaabri. Tolle
eel- ja järelpidudel poleks otsa ega äärt, pärispeost ja ordenite sajust
rääkimata. Paraku Venemaal oma sünnipäeva ei olegi, kuigi ajalugu
kirjutatakse ümber ikka ja jälle.
Meie tänavate ja tanumate peal võiks tõesti pisut rohkem märke olla, et üks
väike rahvas saab pärast ajaloolisi põrguid ometi oma suurt tähtpäeva vabalt ja
avalikult pidada. Valimiste aegu oskame me väga kenasti kauneid plakateid
interjööri üles riputada.
Tähistamisel on ka 100 aastat kunstiühingu Pallas loomisest. Väike detail:
ühendus sai nimeks „kunstiühing“, sest asutajateks olid kõik Tartumaa
kunstisõbrad – peale kunstnike ka kirjanikud, koolmeistrid ja muu intelligentsi
esindajad.
Pallase kui kunstikooli kasvandikega on Elva vald väga tihedasti seotud.
Alustan meie kunsti suurkujust Konrad Mägist, kes oli ka kunstikooli Pallas
juhataja. Meenutan, et Tartumaa Muuseumis hoiti pallaslaste Voldemar
Kangro-Pooli, Endel Kõksi, Elmar Kitse ja Johannes Uiga taieseid. Kunsti
maailmaklassi astus koos Konrad Mägiga ka suve-elvalane Eduard Viiralt.
Mägi õppis Uderna koolis, Elmar Kits veetis lapsepõlve Rõngu mail ja õppis
Koruste külakoolis. Eduard Kutsar, enne kui elvalaseks sai, õppis Pallases
eriti pikalt – 18 aastat. Richard Sagritsa meremaalid olid Elva ärimehe
Huoponeni lemmikud. Pallase lõpetas 1939.aastal peedulane Kalju Nagel.
Kunstikooli vilistlased olid suvepeedulased Juhan Nõmmik, Juhan Püttsepp
ja Gustav Raud. Elvas Tartu maantee ääres seisva koolimaja aulas saab juba
65 aastat vaadelda suurt pannood, mille maalis pallaslane Lui Paavel.
Pallasesse võeti vastu ka hiljuti meie hulgast lahkunud Sulev Otsing Elvast,
kuid tema koolitee pani kinni ema surm ja vajadus talu ülal pidada.
Uutest vallasündmustest ka
Selle kuu eelviimasel päeval avatakse Puhja seltsimajas näitus „Pärand elab“.
Ekspositsioon jääb avatuks kuni 9.veebruarini.
Rannu Rahvamajas peetakse laupäeval, 3.veebruaril, Tartumaa rahvatantsijate
talvefestival nimega Tantsutallad.
Tantsutaldade vastupidavust ka Elva Elu poolt!
Kalju Hook
