Elva esimene osaluskohvik leidis aset Elva Gümnaasiumi majas 1. detsembril. Osaluskohvik korraldati seoses ainega “kodanik ja ühiskond”. Elva esimese osaluskohviku korraldajad olid Ana-Lina Perk, Jan-Eric Lauri, Ege-Liis Pärkson, Annika Eek, Kertu Kurvits, Hugo Kelt ja Andre Musta, õpilasi juhendas Elva noortekeskuse noorsootöötaja Mirja Jõgi. Osaluskohviku peamine eesmärk oli anda 9.-12. õpilastele võimalus kaasa rääkida erinevatel teemadel, mis vajavad noorte ideid ja mõtteid. Samuti oli osaluskohviku eesmärk anda õpilastele ürituse korraldamise kogemus ning arendada meeskonnatöö oskust.
Osaluskohvik algas kell 11 aulasse kogunemisega, kõlasid avasõnad ja päeva tutvustus. Kertu Kurvits viis läbi Maanteeameti kahooti liiklusteemalise mängu, parimad said premeeritud Maanteeameti meenetega. Osaluskohvik koosnes kolmest tsüklist, st õpilased said rääkida kaasa eelnevalt valitud kolmel teemal. Iga arutelu kestis 30 minutit ning teemasid osaluskohvikus oli kokku 13. Osaluskohviku teemad olid: “Kuhu on kadunud teretamine?”; “Vabatahtlik töö – milleks ja kellele?”; “Noorte teadlikkuse tõstmine kohaliku omavalitsuse tööst”; “Sportlikkus Elvas?”; “Ise taimetoitlaseks hakanud noored?”; “Kas nutitelefone võiks kasutada õppetöös?”; “Tervislikud eluviisid ja toitumine”; “Mida teavad noored poliitikast?”; “Kas noortel võiks olla oma kaasav eelarve või noortefond ja miks?”; “Kool kui depressiooni tekitaja”; “Gümnaasiumisse võetakse õpilasi vastu alates keskmisest hindest 3,75”; “Noored on vähe kaasatud kohaliku elu edendamisse” ning “Linnanoore ja maanoore võrdlused”. Kõige populaarsem teema oli “Kool kui depressiooni tekitaja”, kus vajasime lausa kahte teemajuhti. Teiseks kõige populaarsemaks teemaks osutus nutitelefonide teema. Minule endale osutus kõige huvitamavaks gümnaasiumi lävendi teema. Huvitav oli näha, kuidas paljud õpilased on sellise lävendi vastu ning õpilased jõudsid arutelu käigus tulemuseni, et tegelikult on kutsekoolid väga toredad õppeasutused ja mitte kehvemad gümnaasiumite kõrval. Õpilased tõid välja, et kui õpilasel ongi põhikoolis kehvemad hinded, ei tähenda see seda, et õpilane ei oleks motiveeritud gümnaasiumis pingutama. Samuti tõdesid õpilased, et kui gümnaasiumist hiljem siiski välja kukkuda, tähendab see seda, et gümnaasium pole õpilase jaoks ja ka selle tõdemine on areng. Kõrvu jäi ka teretamise teema. Koolis on justkui probleemiks, et õpilased ei tereta, kuid arutelu käigus jõudsid õpilased järeldusele, et tegemist on pseudoprobleemiga. Pigem võib probleeme olla tänamise või head aega ütlemisega. Koolist kui stressiallikast rääkides tegid õpilased huvitava ettepaneku. Koolis võiks olla samamoodi nagu on täiskasvanutel töökohtades aastas vabad tervisepäevad – koolis võiks õpilastel olla 5 sellist vaba päeva (mitte järjestikku), mis ei lähe puudumistena kirja.
Teemajuhid osaluskohvikus olid Elva Gümnaasiumi huvijuht Tiina Lauri, Noorte Tugila spetsialist Grete Kald, Elva Vallavalitsuse koordinaator Kertu Vuks, Elva vallavanem Toomas Järveoja, taimetoitluse praktiseerija ja spetsialist Jakob Oetjen, Elva Kultuurikeskuse turismispetsialist Merili Aasmaa, P. Dussmann Eesti OÜ Elva objektide juhataja Arni Ilves, üliõpilane ja poliitikahuviline Rasmus Punkar, Elva noortekeskuse noorsootöötaja Mirja Jõgi, psühholoog Killu Kaare, Elva Gümnaasiumi õpetaja Evelin Toom, Elva Gümnaasiumi HEV-koordinaator Liis Lehiste ja Elva Gümnaasiumi õpilane Kertu Kurvits.
Täname teemajuhte, kes aitasid meil arutada õpilastega palju huvitavaid teemasid. Suur tänu ka meie toetajatele: Maanteeamet, Elva Linnavalitsus, Elva Gümnaasium, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Elva Avatud Noortekeskus. Täname ka eraldi Elva Gümnaasiumi õpetajaid, kes võimaldasid osaluskohviku toimumist koolipäeval.
Osaluskohvik andis nii mulle kui ka kogu grupile väga hea esinemiskogemuse ja muidugi ka julguse võtta ka edaspidi ette suuremaid projekte nagu meie osaluskohvik.
Andre Musta, Elva Gümnaasiumi 10. klassi õpilane.
