Elva valla 2018. aasta kinnisvara turuülevaade

Seoses minu tööga on paljud kohalikud uurinud Elva valla kinnisvaraturu kohta. Võtan siinkohal kokku
hetkeolukorra nii Elva linnas kui ka vallas.Vaatame veidi statistikat eelmisest aastast ning avaldan
mõningaid mõtteid käesolevaks aastaks.

Vaadates Maa-ameti tehinguid, siis esimese asjana hakkab silma Elva valla alevike ja külade rohkus.
Eelmisel aastal sõlmiti Elva vallas kokku 427 notariaalset ostu-müügi tehingut. Vähemalt üks tehing
tehti Aakre, Annikoru, Astuvere, Atra, Ervu, Hellenurme, Härjanurme, Järvaküla, Järveküla,
Kaarlijärve, Kalme, Karijärve, Kipastu, Kirepi, Kobilu, Konguta, Koopsi, Koruste, Kulli, Kureküla,
Kurelaane, Kõduküla, Käo, Käärdi, Külaaseme, Lapetukme, Lembevere, Lossimäe, Majala,
Metsalaane, Mõisanurme, Mäelooga, Mäeotsa, Mäeselja, Neemisküla, Noorma, Paju, Palamuste,
Palupera, Pastaku, Pedaste, Piigandi, Poole, Poriküla, Puhja, Purtsi, Pühaste, Raigaste, Rannaküla,
Rannu, Rebaste, Ridaküla, Rõngu, Rämsi, Suure-Rakke, Tamme, Tammiste, Teedla, Teilma, Tilga,
Tännassilma, Uderna, Ulila, Utukolga, Vahessaare, Valguta, Vallapalu, Vehendi, Verevi, Vihavu,
Võllinge, Väike-Rakke külades ja alevikes ning muidugi kõige rohkem tehinguid tehti Elva linnas
asuvate objektidega.

Võttes väga lühidalt kokku eelmise aasta tehingute info, siis iseloomustab meie kodukanti sõna
rahulik. Müügis olevat kinnisvara on väga vähe ning seepärast on väike ka aastane tehingute arv.
Hetkeseisuga on kv.ee portaalis Elva linna all müügis vaid 9 korterit, 24 elamut ning 14 krunti. Paljud
neist on müügiportaalides üleval olnud juba kauem kui aasta. Kui vaadata kogu Elva valda, siis on numbrid vastavalt 36 korterit, 82 elamut ja 47 krunti. Sellest võib välja lugeda, et inimesed eelistavad
elada rohkem piirkonnas, kus on väljakujunenud infrastruktuur – koolid, trennid, poed jne

Domus Kinnisvara kutselise hindaja Mihail Važnõi arvates on kõige suurem puudus hetkel
renoveeritud mugavustega elamistest. 3-toalisi keskküttega kortereid on hetkel pakkumises vaid
kaks, 4-toalised lähevad nagu “soojad saiad”. Majade valik on veidi suurem, kuid otsides renoveeritud
maju, kuhu võiks perekond kohe sisse kolida ning mitte mõelda esimese asjana remondimeeste
palkamisest, siis valik on väga väike.

Vaadates konkreetseid numbreid, siis on eelmisel aastal Maa-ameti info põhjal Elva linnas tehtud
tehinguid suhteliselt vähe. Eelmisel aastal vahetas omanikku vaid 40 elamut ning 39 korterit.
Hoonestamata kinnistuid ehk krunte müüdi 17. Aastal 2017 müüdi 46 korterit, millele lisanduvad veel
mitmed komplekstehingud, kus osteti terve kortermaja. Need numbrid näitavad veelkord seda, et
nõudlus korterite järele on väga suur.

Mis on veidi üllatav, siis Elva linnas osteti maju sama palju kui kortereid. Tekib küsimus – kas Elva
inimene eelistab elada pigem majas või on korterite pakkumine oluliselt väiksem nõudlusest.
Vaadates avalikke müügipakkumisi, siis pigem on põhjuseks väga väike korterite pakkumiste arv.
Õnneks on hetkel planeerimisel paar uut kortermaja ning ka mõned paarismaja arendused.

Mida siis hetke ostuhuviline tähtsaks peab? Igal inimesel on omad eelistused, millele ta tähelepanu
pöörab, kuid järjest enam mängib suurt rolli kõrvalkulude summa ning ühistu efektiivne tegutsemine.
Korterite puhul on oluliseks kommunaalmaksed ning elamute puhul soojapidavus ja küttesüsteemide
efektiivsus. Lisaks sellele veel muidugi vundamendi ning katusekatte olukord. Kui perekond võtab
pangalaenu oma kodu ostmiseks, siis on ta pigem nõus maksma 50€ kuus suuremat laenumakset, kui
väga suurt küttearvet renoveerimata küttesüsteemi või soojustamata elamu näol. Sellest ka põhjus,
miks suurlinnades paljud noored, kellel on laenuvõime, soetavad hetkel just uusi ning vastvalminud
kortereid. Samal põhjusel osutus väga edukaks ka Järve 7 ridaelamubokside müük Elva linnas.

Seda, kui renoveeritud korteri inimene soetada saab, on mõjutatud peamiselt kahest asjaolust:
laenuvõimest ning enda ehituslikust pädevusest. Kui pank on ostjale laenu andmiseks range limiidi
ette andnud, tuleb leppida pigem kehvemas seisukorras korteriga, sest need on odavamad. Samas
otsitakse kehvemas seisus kortereid ka juhul, kui omast käest on võtta ehitaja, kes selle odavalt ja
omale meelepäraselt korda teeks.

Võrreldes hindasid kinnisvaraportaalis kv.ee, siis pakkumises olevate korterite keskmine hind jääb
üldjuhul 10-20% kõrgemaks, kui on reaalselt tehtud tehingute hinnad. Põhjust võib otsida nii selles,
et hindasid tingitakse madalamaks kui ka selles, et osad portaalis olevad kuulutused on nii valesti
hinnastatud, et nendele puudub piisav huvi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui kellelgi on mõttes oma kinnisvara müüki panna, siis on hetkel selleks
hea aeg, kuna nõudlus ületab pakkumise. Põhiliselt on kinnisvara hetkel soetamas nö "Laulva
revolutsiooni" lapsed, kellest on saanud lapsevanemad ning on tekkinud vajadus oma kodu järele.
Usun, et seesamune fakt hoiab hetkel kogu Eesti kinnisvaraturgu aktiivsena veel mõnda aega.