Kolmapäeva ja Rõngu koosolekuga sai Elva valla arengukava ja eelarvestrateegia rahva ette toodud ja inimeste arvamus ära kuulatud.
Käisin selleteemalisel koosolekul Elvas.
Siia tuli inimestega rääkima ja publiku arvamusi ära kuulama 13 vallaametnikku. Linnakodanikke tuli 16.
Kokkutulnutele anti teada, et nädala teisel poolel hakatakse juba aruteludest kokkuvõtteid tegema ning esmaspäeval, 1.oktoobril, paneb valla volikogu debattidele punkti ja annab arengukavale lähetuse ellu.
Tähtis valladokument sai lahti seletatud juba eelmise nädala Toimetaja veerus.
Nüüd oli huvitav jälgida, mismoodi läheneb sellele elanikkonna esindaja.
Nagu arvata oligi, võttis Elvas elanikkonna esindaja kohe suuna elulistele detailidele, jättes kenad laused-sõnad kõrvale. Esinejatel – vallavanemal ja abivallavanematel, aga ka vallavalitsuse arenguosakonna juhatajal oli tükk tegu, et hoida jutujärge, sest publik innustus üha rohkem akuutsetest probleemidest, mida, nagu tundus, vallavõimu ette tooma tuldigi.
Avakõnedes rõhutati, et kuumemate tulipunktidena on arutelude käigus juba esile kerkinud vallas elanike arvu vähenemine ja töökohtade nappus. Süvendamist ootab läbematult noorte tasandi otseliin haridus-ettevõtlus-karjäär. Jne.
Publikust toodi kohe vastukaaluks teema, kuhu on jäänud koolimaja ees kaldtee ja kuidas on koolis lood tugiisikutega puuetega õppurite jaoks? Abivallavanem Marika Saare kinnitusel on tugiisikud vajadusepõhiselt olemas.
Järgmine oluline probleem, mis kohaletulnud üles tõstsid, oli jäätmemajandus. Emotsionaalselt reageeriti teatele, et juba alates 1.oktoobrist lõpetatakse prügivedajaga sõlmitud üldlepingu kohaselt vähem kui 140-liitriste konteinerite töötlemine. Ja selgitati, et väiksemate prügianumate käitlemisest pidi loobuma tellija algatusel, kuna võimalusi dikteeris raha.
Kohalolijad tõstsid kohe üles ka suuremahuliste heitmete äraveo teema. Hääl saalist teatas, et mets on Elva lähistel vanu diivaneid täis. Ja et vastavat infot pole vallas kusagilt leida.
Saadi teada, et alates 1.oktoobrist suurjäätmete tasuta äravedu enam ei toimu. Jälle hinna tõttu – vedaja küsib 30 eurot kandi eest.
Suurjäätmeid võetakse jätkuvalt vastu Elva jäätmejaamas Puiestee tänava katlamaja juures.
Eakama elanikkonna esindaja tõi välja mõtte, et prügivedu peaks toimuma vajadusepõhisena. Ta meenutas, et juba 1960.aastatest alates anti vedajale reaalsest veovajadusest teada. Küsimuse tingis olukord, kus kinnistuomanik juhtus pikka aega ära olema, prügivedaja aga „tühjendas“ tühje konteinereid. Või ei jõuta neid teinekord korralikult täita.
Seletati, et prügi äraveo suhtes võib vedajafirmaga kokku leppida ka täna.
Saalist tuli küsimus, kuidas on mõeldud vallakeskuses elamuehitust arendada? Vastati, et kavas on rakendada tüüpplaneeringut ning ehitada üürikortereid koostöös ettevõtetega. Seega vastavalt siinsete töövõtjate reaalsele vajadusele. Kui töötegijad tuuakse mujalt, langeb paikse elamispinna vajadus ära.
Kui vaja, siis valla poolt antakse krundid.
Teema laiendati ka sotsiaalpindadele ja saadi teada, et hetkel on vallavõimu siht parandada nendele ligipääs. Käib sotsiaalpindade kaardistamine ja nende remondivajaduse tuvastamine.
Vallavõimu esindajatele anti teada, et seirekaamerate puhul, mis Elvas püsti on, on mõnede vaatenurk liialt kitsas. Ametnikud täpsustasid, et seirekaameraid on Elvas üles pandud juba 10 aastat ja neid on kokku 60 tuuris. Seega seire peaks olema piisav. Ainuüksi Pikal tänaval on 10 kaamerat töös.
Kui jutt jõudis sporditurismi radadele, teatati saalist, et üks kultuuriobjekt vajab erilist tähelepanu. See on Elva lauluväljak.
Väljaku territoorium on pidevalt pudelikilde täis. Sihtasutus Elva Kultuur, kelle hoole alla on objekt antud, pidavat nurisejatele vastama, et koristustööd peavad nad seal tegema ainult pärast massiüritusi. Mitte iga päev. Teavitaja pakkus välja, et lauluväljakul võiks paikneda alaliselt kasvõi väikesed prügikastid.
Vastuseks öeldi, et ka väikeste prügikastide töötlemine kaotab oma mõtte, kuna eriti kokkuhoidlikud asukad kannavad need ülikiiresti olmeprügi täis. On fikseeritud juhtumid, kus kalmistulgi on jõutud mõne tunniga toppida sealsed korraliku mahuga konteinerid olmeprügi täis.
Nii et meie kultuuri kipub lauluväljaku variandis üle trumpama mõne elaniku kultuuritus. Ka sellisel moel, et kärakapudel tuleb kindlasti kildudeks lüüa.
Arengukavaga esmakordselt kaasneva eelarve strateegia arutamisel saali aktiivsus jätkus.
Koostajad andsid teada, et eelarves, mida igal aastal üle vaadatakse, on suurem osa loovutatud haridusele (64%) ja personalikuludele. Viimased koosnevad töötasust 700 inimesele. Valla põhivara müügist loodetakse saada aastas 20 000 eurot.
Nimetati tähtsamad kuluallikad Elva tänavapildis. Linna kesktänava piirkonnas on nendeks kena pargi tekitamine ja korralike trotuaaride rajamine. Koos asjakohaste piirikividega.
Küsimusele saalist, kas ka puuetega inimestele on kõnniteede kujundamisel mõeldud, vastati ebalevalt.
Uuel aastal on kavas teha Liiva tänava remont ja paigaldada sinna ka kaasaegne valgustus.
Projekti tasandil tegeletakse Pika tänavaga. Selle kohatine laius on üleliigne. Oodatakse huvitavaid lahendusi.
Loomulikult tuli saalist kohe ka küsimus Elva ujula kohta. Vastati, et ujula teema on kolimas üle avavee variandi juurde, Verevi rannaprojekti manu. See-eest tulevane spordihoone saab palliväljakud ning isegi 60-meetrise jooksuraja ja hüppesektori.
Tähelepanu pälvis ka eelarve rida Elva turuplatsi kaasajastamise kohta. Abivallavanem Heiki Hanson selgitas, et eesmärk on leida turuplatsile rohkem funktsionaalsust. Lähinädalatel on kavas arendada sel teemal ka vastavat diskussiooni.
Funktsioone tahab vallavõim juurde saada ka lauluväljakule.
Küsimisele Verevi järve seisundi kohta vastati saalile, et vee seisund on korras, nii kinnitavad seda uurinud teadlased. Muret teeb järve põhjasete, kus on palju fosforit. Ebameeldiv on ka ujuv muda.
Valla omad loodavad ainelisele abile, sealhulgas KIKi poolt.
Mõnele oli üllatuseks, et Verevi ja Kentsi järv on veevarustuse osas omavahel seotud.
Selgitati, et Kentsi paisjärve kohendamine jäi toppama, kuna ainelist toetust ei saadud. Tööd aga on palju – võsa ootab lõikamist, järvepõhi puhastust. Ainuüksi jääkmuda on vaja ära koristada oma 350 000 kantmeetrit. On eesmärk saavutada järve keskmiseks sügavuseks 4 meetrit.
Vee teema jäi veelgi mõneks minutiks püsima. Saalist küsiti, kus Elvas oleks seaduspärane koera ujutada? Lühike vastus kõlas, et seal, kus ei ole keelavat silti. Igatahes Arbi järves ja paisjärves võib. Mõistagi mitte avalikes ujumiskohtades.
Koosoleku lõpu poole küsiti, kui pikk on Elvas lasteaiakoha soovijate järjekord. Vastati, et tänu kokkulepetele erahoidudega järjekordi praegu pole.
Kavas on ehitada lasteaed Käärdile.
Hoiatati, et kui sügistalvel tulevad linna elama uued lastega pered, võib tekkida ka lasteaiakohtade nappus. Aga seda ajutiselt, kuna need mured lahendatakse jooksvalt.
Ainet koosoleku huvitavamaks lõpetamiseks andis vallavanem Toomas Järveoja. Ta teatas, et aasta algusest on tänaseks valla elanike arv (sünnid-surmad) plussis. Ja seda tervelt ühe inimese võrra!
Kalju Hook
