AjaluguKogukondValla uudised

Muuseumisõprade klubi kutsub: Homme läheme vaatama Uderna mõisa!

Elva muuseumisõprade klubi alustab oma tegevust peale suvepuhkust mõisate tutvustamisega.

Meie vald on väga huvitava ajalooga piirkond ja siin jätkub ajaloohuvilistele piiramatult uurimistööd. Sealhulgas ka tutvumisel mõisadega.

Uderna mõis on ajalooürikutes esmakordselt mainimist leidnud 1486 aastal. Saksapärasel oli see kirja pandud kui Uddern.

Mõis kuulus esialgselt von Tiesenhausenite aadlisuguvõsale. Selle hilisemad omanikud olid Volskyted, Sbinskyted ja mõned teised. Viimane omanik oli Oskar Matthias Fuchs, kes algul võttis mõisa vastu rentnikuna.

1919.aastal sai mõisast Eesti Vabariigi omand.

 

Oluliseks daatumiks pärast Uderna mõisa esmamainimist sai 1639.aasta.

Siis avaldas Liivimaa kindral-kuberner määruse, mida tollal ordonnantsiks kutsuti, käsuga rajada Tartu-Riia sõjateel neliteist hobupostijaama. Ühena neist asutati mõisamaale, praeguse Elva kohale, Uderna postijaam.

Rootsi võim saksa parunite pärusomandit ei tunnistanud ja andis mõisasid rendile. Nii toimetati, küll lühikeseks ajaks, ka Uderna mõisaga. Svenssonite kuningas andis majapidamise rendile Rootsi armee major Christopfer Güntersbergile.

1694.aastal ilmus Uderna tänu postijaamale ka Liivimaa kaardile.

 

Kuus aastat hiljem lahvatas Põhjasõda, mis hävitas Liivimaal väga palju inimesi ja Uderna mõisa majandustegevusest ei saanud juttugi olla.

Liivimaa uus peremees, Vene keiser Peeter I andis käsu toimetada esialgu postiasju kasakate abiga.

1712.aastal aga ilmus tema ukaas anda käiku Peterburi- Tartu – Riia postitee. Seda pidid tegema kohalikud mõisnikud tänutäheks, et tsaar nende iidse omandiõiguse taas ausse tõstis.

Sellest ajast mainiti Uderna mõisa ikka seoses taastatud postijaamaga. Postijaama, aga koos sellega põhimõtteliselt ka mõisa külastasid 1718.aastal Peeter I ja tema abikaasa Katariina I, 1744.aastal Katariina II ning 1802.aastal Aleksander I.

 

Uderna mõis ei jäänud kaugeltki postijaama varju või sellest kõrvale.

Mõis varustas jaama postipoiste ja kõrtsmikega ning söögikohta ka söödava-joodavaga. Kõrts omakorda andis mõisale sissetulekut.

 

Uderna mõisakompleks on ehitatud järk-järgult.

Tänaseni on säilinud peahoone vanemad osad, mis ehitati 18. sajandil. Teine korrus ehitati 19. sajandi lõpuveerandil.

Hoonet võib pidada historitsistlikus stiilis klassitsistlike detailidega rajatiseks.

Peahoones on säilinud huvitavaid detaile ja need on põhiliselt saaliosas. Näiteks ahi ja laekarniis.

Kuna mõisas karjakasvatusele erilist rõhku ei pandud, ehitati lautu ja muid majandushooneid üsna minimaalselt.

 

19.sajandil rajati siia Oskar Matthias Fuchsi eestvõttel vabakujuline liigirikas park. Selles on esindatud suur hulk kodumaiseid puid ja põõsaid, aga ka võõrliigid.

 

Nõukogude ajal paiknes peahoones kopsuhaigete raviasutus, kaasajal tegutseb siin Uderna Hooldekodu.

 

Homme, 22. augustil kell 10.30 korraldab muuseumisõprade klubi tutvumise Uderna mõisakompleksiga.

Sinnasõit algab endiselt turuplatsilt, Konsumi parklast kell 10.00.

 

 

Kõik huvilised on oodatud!

 

Heli Zink

 

 

 

Näita rohkem
PUHAS PESU, PUHAS RÕÕM!

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

X