EttevõtlusTurismVaba AegValla uudised

Sündis Elva näitusmess

Meesolevus satub harva inimese sünni juurde. Või lähedusse.

See on midagi seletatamatut, kui kostab esimene kääksuke ja hetk hiljem ka pahandamine, sest kalade elukeskkonnast välja tulnul on õhuhapniku esimesest sõõmust natuke valus.

Fanfaaridega ei alga ükski elu. Isegi kuningatel.

On väga mõistlik, kui samamoodi, ilma fanfaarideta, avatakse ka esmakordselt mõni tõsine üritus. Elu on näidanud, et kui alustatakse suure käraga, võib ühe korraga ka kogu toss välja minna.

Just seetõttu reedel, 10 augustil, Verevi ääres avatud valla esimene näitusmess ehk Elva Elamusfestival imponeeriski.

Kust tuli idee?

Abivallavanem Marika Saar: „On hea meel, et Elva esimesele messile registreerus 65 osalejat, kes tahtsid oma tooteid ja teenuseid tutvustada ning elamusi pakkuda. Põnev on see, et ettevõtjad olid väga erinevatelt elualadelt. Oli kohalikke toidu ja joogi ning aktiivse puhkuse pakkujaid, aga ka käsitöö- ja ilutegijaid.

Idee ürituse korraldamiseks tuli arengukava ümarlauast. Vallas on palju neid inimesi, kes sooviksid osta just kohalike tegijate tooteid või teenuseid, kuid puudub hea ülevaade kohalikest pakkujatest. Ma arvan, et selline messi kontseptsioon on üpriski ainulaadne.“

Ei olnud peaväravaid, üle tee lehvivaid transparente ega hiigeltahvleid. Omamoodi sümboolsed olid Tartu maanteelt esimesena külastajat vastu võtnud harjutusvahendid tulevaste astronautide jaoks.

Esimest kääksu ei tulnud. Tuli vallavanema asjakohane kõne, mis sisaldas olulist sõnumit – näitusmess tuli, et korduda.

Kestva ürituse puhul astub mängu teatud fenomen. Sellest, millal üks või teine külastaja kohale jõuab, sõltub ka tema üldine mulje. Päris alguses näeb kõige paremini tegijate suure vaevanägemise resultaati, hiljem saabunu tajub n.-ö sissetöötatud masinat ja lõpupoole tulnu võib näha laagri kokkupanekut ning kontserti, mis lõpetuseks korraldatud ongi. Viimase tegid näitusmessil ära Supernova ja meie iginoor Linna.

Valik on külastaja teha. Siinkirjutaja käis kohal päris alguses.

Näitusmessi läbiviimise   a e g oli pisut tavatu – nädala viimasel tööpäeval ja mõni tund enne selle lõppu. Aga kohapeal tundus see väga loomulik, kuna suurt paraadi ja lindilõikamist ei tulnud ja kõik oli ka tegijatele alles uus. Külastajad said tõuklemata pakutuga tutvuda. Ja tegijad rahulikumalt oma rolli sisse elada.

Avamise ajaks polnud Tartu maantee servgi kuigipalju kinni pargitud.

Elvalasele oli väheke üllatav näitusmessi läbiviimise koht ehk kohtumispaik, nagu see ametlikes paberites seisis. Et sedalaadi üritused kultuurikeskuse ees peetakse, on nii veres, et uus kohtki andis asjale erilise värvingu. Tahtmatult seiras silm kogu messiruumi, mille elemendid, st. telgid, ka rannaliivale ulatusid.

Ruumi oli, jäi varukski. Ja oleks vahva küll, kui tulevikus selle ürituse koht samaks jääkski.

Ühe mõttekese tekitas messipaik veel. Nimelt iga suurem veekogu, mis asetseb kaasaegses linnas, väärib oma promenaadi, kus vähemalt suvehooaja jooksul rahvas jalutab ja kohtub ning kaubandus- ja teenindustegevus käib. Kas promenaad Verevi äärde kunagi tuleb ja ka täisringi ümber järve teeb, ei tea. Igatahes meenutagem siis õpetaja Lauri, kes lubas Tootsil ka poole mataülesandest ära teha.

Mingi meeldiv promenaadi visuaal näitusmessi näol juba tekkis.

Osavõtjad olid Elva valla ettevõtlikud inimesed.

Telkide kohale asetatud inforibad andsid märku, et tuldi Elvast ja Rõngust, Aakrest ja paljudest muudest kohtadest.

Ehk silm pettis, aga domineerisid käsitöökodade ja MTÜde inimesed. Põhiliselt nende jaoks see üritus tehtud saigi, nagu abivallavanem ütles. Et nad kohtuksid ja suhtleksid. Nii omavahel, kui klientidega.

Paljud juba olidki varasemast tuttavad. Äratundvaid teresid kostus nii leti eest kui leti tagant.

Väiketootjad tõid välja põnevad toidud ja joogid. Oli kondiitrikoogi moodi seepe, disainerite ja ilukunstnike trükitoodangut ja ehteid. Turismikorraldajad tutvustasid Võrtsjärve ja muude kaunite kohtade veetlusi. Tedre talu peremees pakkus liha- ja kanakraami, mille meeldiv lepasuitsulõhn ulatus kaugele. Üllatuslikult tegid juuksurid siinsamas meestele soenguid. Naistele tehti meiki.

Üks pikemaid lette oli omatehtud kingapaaride päralt.

Kui meenutada, mis oli kõige kõigem, siis siinkirjutaja kui MTÜ Elva Elama liikme jaoks oli see kinnisvaramaakleri osavõtt messist. Soovija võis otsekohe Elvas maja- või korteriostu vormistama hakata. Igatahes eelläbirääkimisi pidada küll. Janar oli selleks igati valmis.

Ja muidugi pole Elvale võrdset selles, et ürituse külastajad said suhelda meie tublimate spordimeestega, näha rallimasinat, Soome rallivõidukarikat ning muudki huvitavat mootorispordi maailmast.

Elva noored tegid oma Arvamusfestivali. See pakkus suurt huvi ka vanematele.

Ilma muusikata ei jäetud näitusmessi külastajaid ka ürituse algul. Kaks tublit noormeest pakkusid väga mõnusaid lõõtsalugusid.

Külastajad  olid näitusmessi avamise hetkest seda uudistamas kohe. Omaette efekti andsid rannalised, kes supeltrikoodes samuti messile tulid. Tengelpungad olid neil kaasas ja oste tehti ka.

Prominentidest jäi silma Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk.

Näitusmess erines tavalistest laatadest. Ja see oli asja suur pluss.

Usun vallavanemat, et Elamusfestival peetakse aasta pärast jälle.

Üritusel on kindlasti arenguruumi. Igatahes mida vähem laadalikkust, seda parem.

Küllap mõeldakse ka festivali logole ning osalejate põhjalikumatele tutvustustele telkide juures – niinimetatud firmastooridele ja rekvisiidile. Nagu need on e-kodulehtedel.

 

Kokkuvõtteks.

Vähemalt siinkirjutajale jäi kohe mulje, et stardipaugu ei saanud üksik-, vaid jätkuüritus.
Teise sõnaga p r o t s e s s.

Suur tänu selle eest valla ümarlauarüütlitele, kultuurispetsialist Karmen Moontile ja teistele inimestele, kes selle välja mõtlesid ja idee nimel palju vaeva nägid.

Osavõtjatele aga soovin tulusaid koostöö- ja kokkuostuleppeid.

Kalju Hook

 

 

 

Näita rohkem

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

Back to top button
Close
X