Waksal Ekspress - Elva Tänavagurmee
Toimetaja veergValla uudised

Toimetaja veerg – Meie igapäevasest lihast. Ja nimede muutmisest

Elab Elvas üks mees. Lesk teine. Juba aasta. Peab ise kõigega hakkama saama. Ka igapäevase leiva koju tooma. Ja veel selliselt, et oleks võimalikult vähem pliidi najal seismist või isegi kartuli koorimist. See on ostude tegemisel lausa refleksiks saanud. Nagu Pavlovi koeral.

Meie kauplustes on kõike küll. Isegi valikut on, vastavalt rahakotile.

Samas Elva mees nüüd teab, et poes peab inimene olema väga valvas. Et mitte petta saada.

Mees ei osta viinereid ega sardelle. Kogu asja on ära rikkunud ühe sardellipaki peale kirjutatud tekst „Lihakas“. Järelikult muu sarnane kraam lihakas ei ole.

Millest siis veel sardelle tehakse? Mees teab, et viineri ja sardelli sees on soja- ja kondijahu. Vene telekanal RenTV juhatab lahkesti toidutootjate vimkad kätte – ka kanarupskitest pidi jahu tehtama ja lihakraamile lisatama. Järelikult Venemaal. Kui ainult.

On avalik saladus, et lihale lisatakse vett. Ja veel ka erilist geeli, mis imab palju vett. Mõned päevad tagasi ostis mees lihalõigud Elva ühest suuremast poest. Üllatus oli suur – pannile pandud lõigud peagi lausa ujusid rohkes vees!

Kõige värskem uudis on Suure Lombi tagant – on leiutatud lihaliim. Poes lõikelauale jäänud liharibad, tükid ja tükikesed määritakse liimiga kokku ja jäetakse ööseks külmikusse. Hommikuks on ilus läbikasvanud liha meenutav mass koos. Seda müüakse viiludena, siis ei paista „näputöö“ eriti välja. Järelikult USAs. Kui ainult.

Tavaliselt ostab mees lihalõike A-Marketist. Seal on alati väga kvaliteetne värske oss ja kohapeal valmistatud hakkliha. Eriti mõnusad on šašlõkk ja grill-liha, mida seal pakutakse väga heas marinaadis. Suure Konsumi kulinaarialeti šašlõkitoorikud on samuti head.

Poes pakutakse ka kana. Sellest leent keetes kauneid rasvaringikesi pinnale ei kerki. Jääb vaid meenutada kunagisi emme keedetud kanapuljongeid, mis sageli olid ka arstirohu eest.

Vahel tahaks maitsta lambaliha. Seda saab pakis, tükeldatuna ja vürtsimahlas osta Arbimäe Konsumist. Paraku on tükeldustehnika sedavõrd võimas, et talutava hinna eest on oht saada paras ports pikuti ja põiki lahti saetud lambaluid.

Elu parim lambaliha tuli kirjutaja hammaste vahele Avatud Talude Päeval Muru talus ja seda suitsutatud tallekintsu näol. Ning erakordselt soodsa hinnaga.

Kala. Lõhet-forelli on pea igas Elva poes. Ja samas on väga vähe märke sellest, et vald asub kalarikka Võrtsu kaldal. Või et üldse Eesti asub mere kaldal. Pigem näib, et oleme ookeani serval, mis kubiseb heeringast, putassuust, kallist mereahvenast, skumbriast ja stauriidist.

Räime ikka vahel on. See Võrtsus ei ela. Ainult meres.Aga Peipsilt toodi mõni aeg tagasi kaubikuga Rimi naaberhoovi küll. Räime ei tohiks osta muul ajal kui kevadel ja sügisel – kauaegne külmikus seismine jätab maitsele jälje. Ka süvamaalane teab hästi, et räime silm ei tohi olla punane. Mitte kriipsu võrdki.

Vürtsikilu on hea. Kihnu oma on väga hea. Vahel müüakse suhtvärsket haugi. Võib leida jäätunud lesta ja siiaribalaid. Viimased on väikese pere jaoks liiga suures koguses.

Meie vetes püütud ahven läheb vist puha Šveitsi – on tulnud tõlkida kaubakirju, kus kõige kallimatena on üleval mõnekümnegrammised ahvenafileed.

Kui suitsulatikas on lõhki lõigatud kõhu poolelt, tähendab see mehe arvates, et kala ei pruugi olla korralikult läbi suitsunud. Ja lepalõhna ka ei ole. Isegi kilepakendis müüduna. Lepp on suitsutamispuu. Muu ei kõlba. Lapsena sai mees oma triibulised kätte, kui toppis suitsuahju kuuseoksi – need andsid ju kõige rohkem suitsu!

Mees on saanud maitsta ehtsaid siberi pelmeene, kaukaasia hinkaale ja Itaalia ravioole. Meie poodides neid ei ole. Kuigi nimetused on.

Kui laseks grusiinlasel maitsta siin müüdavat tšeburekki, jääb vaid arvata, milline tuleb „tänu“. Selle roa peamine koostis, leem, on täielikult puudu.

Ehk võtaks mõned lihakonservid? Ei julge. Paaril korral on ostetud, sees on lihtsalt tükk roosat massi.

Pirukamajandus on Elvas hea. A&O kõrval puhvetis eriti.

On aeg lahti seletada üksiku mehe lollikindel tavalõuna: kanapuljongikuubikust leem ja kapsapirukad. Liha omi ei julge osta.

Kui kogu see halvustamine kokku võtta, siis Elva paremates peredes on koostatud kindlad toidukauba hankemarsruudid. Mehe sugulastel kuulub neisse kindlasti sõit värske liha järele teisipäeviti Rõngu laadale Kaido leti juurde või muul päeval A-Marketisse.

Hakkliha – A-Market. Pirukad – A&O. Kala – Rannakülla Janari juurde. Kana – ei kuhugi või tuttava talunaise manu. Head pudrud (kotikestes, et kastrulit mitte liialt määrida) – Rimisse. Jne.

Kui Rõngu- ja Rannaküla reisid välja jätta, kujuneb ostutrass Elva piires keskmiselt kuni 5 kilomeetrit pikaks.

 

Nimede muutmisest

Kas ka meie Veterinaar- ja Toiduamet, kel karm voli toidu kvaliteeti üles-, mitte allapoole vedada, neid hirmujutte liha osas kuulnud on?

Riigiasutuse koduleht kinnitab, et see ametkond koostab kontrollkavasid. Praegu on käsil Eesti Integreeritud Mitmeaastane Riiklik Kontrollkava 2017-2020. Muu info kättesaamisega on raskusi.

Arvestades praegust moejoont, tuleks ehk ka see asutus lihtsalt ümber nimetada. Ehk hakkab paremini tööle. Nagu mõned ametnikud arvavad.

Ehk see Sotsmini naiste idee Töötu- ja Haigekassa osas polegi nii arutu? On ju ettevõtja aabitsatõde, et kui äri ei lähe, vaheta kõigepealt nimi välja!

Eesti variandis ei pea isegi tehtud vigade pärast muretsema.

Töötukassas võib edasigi lasta töötuid hauguldada, nagu talitati siinkirjutaja sugulasega Tammistest, et „..ja te polegi nii pika aja peale tööd leidnud!“ ning nuumata igasuguseid konsultatsioonifirmasid, mille korraldatud kursused annavad sama vähe lootust tööd leida, kui „harimata“ jäänuna. Siinkirjutajal on kogemus, kuidas kursused lõpetatud ja järjekordsed sii-viid laiali saadetud, tuleb vastuseks, et „…olete ülekvalifitseeritud“.

Või lasta läbi eratelekanalite permanentselt kerjata arstirohtusid ja meditsiiniseadmeid. Või lasta osta lihakonserve, teadmata mis roosa mass seal sees on.

Nimemuutust võib ju kahe käega toetada, kui teaks, et ainult inimlikust tagasihoidlikkusest ei teavitata meid vastavate kontorite töö olulisest parandamisest. Näiteks et sessamas Töötukassas (vabandust, Töökassas!) teatab ametnik ühel ilusal päeval rõõmsalt:“ Tere! Mul on teile hea uudis – teile pakutakse just seda ametikohta, mida soovisite. Minge kohe sinna ja sinna!“. Hüvasti, rasked mured, et raha napib, võlad kasvavad ning auto ja peavari ähvardatakse ära võtta…

Kalju Hook

Näita rohkem
PUHAS PESU, PUHAS RÕÕM!

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

X