Toimetaja veerg – Elva dramaturgist ja Eesti Vabariigi ministrist
Täna 135 aastat tagasi, 10.juulil 1883 sündinud Hugo Raudsepp
oli mees, kelle kohta võib vabalt öelda, et Elvas ta kirjanikuna sündiski. Temast sai siin Eesti esimene elukutseline dramaturg.
Tegelikult oli ta siia kolides juba 43 aastat vana.
Raudsepa varasem elu seisnes ajakirjanikutöös, följetonide väljamõtlemises ja poliitilises tegevuses kuni saadikutööni Eesti Vabariigi Riigivolikogus.
Äkki tuli kallale tuberkuloos. Elva-ajaks oli tiisikus mehe sõna otseses mõttes maha murdnud. Hingata sai ainult lamades.
Raudsepp on tunnistanud, et kaalus põhjalikult oma tegevusi ülejäänud elupäevadeks. Ja valiski draamakirjaniku ala.
Elvasse kutsus teda reklaam, et siin saab mändide abiga tiisikusest lahti.
Algul rentis ta toa Šurupova pansionis, peagi aga kolis allüürnikuks Kondakovi majja. Pansionimaks oli suurem kui üüriraha.
Mõlemad elukohad olid lähestikku – tänaste aadresside järgi tema nimelise tänava majades 2 ja 9.
Varsti ta avastas, et Elvas on tõepoolest kopsuhaigust raviv kliima. Ja et ta paraneb. Pärast ringkäike Konguta metsapargis ja mõne aja pärast juba Käärdil või kaugemalgi, tundis ta, et kopsud töötavad aina paremini.
Oma tervendusrajad pani kirjanik ka paberile:
„Milliseid matku sai siit suunata Laanele, Kinksepale, Könnile, või üle Angaste ja Soo talu põlluteede ja peenarde Käärdi mäele ja Käärdile ning Kitsehärma raudteesilla alt Pulgale! Või siis veel kaugemale – Udernale ja Runtsule, sealt Põrgumäele!“
Kõnniradadelt kogunes ka ainest kirjutamiseks. Lavatüki „Vedelvorst“ aluse sai Hugo Käärdilt, teadusemees Eisenschmidti talust, mille tema laiskvorstist vend hiljem põhja lasi. Ka „Mikumärdis“näidatud peremehi ja kavalaid sulaseid oli Elva ümbruses vabalt eeskujuks võtta.
Häid rahvaliku naljaga näidendeid kirjutanud mees oli ka tegelikus elus suur naljanina, sõbralik ja heatahtlik inimene. Temale usaldati Elvas nii noorsoopoliitika ajamine, kui naitemängude lavastamine. Ta saavutas uskumatut – kogu alevirahva poolehoiu ja austuse.
Kirjaniku 50.sünnipäeva tähistas kogu Elva. Andestati isegi see, et ta 1936.aastal siit Tartusse, tõsi küll Elva tänavasse kolis.
Suviti, nagu ta elvalastele ka lubas, oli kirjamees ikka Elva tänavapildis.
Siin kirjutas Raudsepp kaks jutukogumikku („Vested“ ja „Ristteed“) ning üksteist humoorikat rahvalikku näidendit. Neist „Mikumärdi“ on saanud kõigi aegade kõige mängitavamaks.
Terava keele tõttu pälvis Raudsepp kohe Saksa okupatsiooni alguses võimude pahameele ja ta saadeti Tartust välja … Elvasse!
Kui 1951.aastal uute võimude ees pugenud Paul Kuusberg võttis „tulihingelise bolševikuna“ kiruda Raudsepa näidendites esitatud häid suhteid klassivaenlaste vahel, saadeti näitekirjanik Irkutski oblastisse Taišeti rajooni Ozerstroi vangilaagrisse.
16.septembril 1952 suri kirjamees Siberis kurnatusse. Ta oli 69 aastat vana.
45 aastat tagasi, 5.septembril 1973 sündinud Janek Mäggi on alates 2.maist Eesti Vabariigi riigihalduse minister.
Maalehe eelmise nädala numbris on avaldatud tema Argo Ideonile antud intervjuu.
Poleks olnud põhjust ministri mõtteid meie lehte üle kanda, kui need poleks nii lähedased tavainimeste mõttekäikudele.
Intrigeeriv oli ka see, et neljapäevases Delfis püsis lugu vaid mõned tunnid ja võeti siis maha.
Kohe loo algul tunnistas minister, et suhtekorraldusftrmas Powerhouse tegutsedes andis ta mõnigi kord klientidele vale nõu. Seni on ministriametis olnud/olevad isikud end ikka ilmeksimatuteks pidanud.
Emajõele tselluloositehase rajamise teemal, mis meilegi siin Elva mail mõju võib avaldada, vastas minister, et:
„Sellisel kujul, nagu see Tartumaal oli planeeritud, me ei usu, et see on teostatav“ ja edasi: „Seis on seal (Emajõel – K.H.) üsna kehv mitte ainult võimaliku tehase pärast, vaid ka põllumajandusreostus on päris suur“.
Edasi üllatas minister ka vastuväitega seni levitatud teabele, justnagu oleksime metsanduse ja metsatööstusega lausa upakil:
„Puidusektor on Eestis väga tugev. See ei ole sugugi niimoodi, et kui nüüd seda üht tehast ei tule, siis me ei väärinda oma puitu“.
Töötades aastaid tagasi Eesi tollis.tõdes siinkirjutaja, et näiteks Prantsusmaa mööblitegijad ostsid Eestist kokku lausa märga puitu, et seda siis eri viisil kuivatada, tuues välja puidu erakordse värvirikkuse. Meie meestel polnud muud vaja, kui määrata väärikas hind.
Kiiduväärt enesekriitiliselt hindas minister riigivõimu juures olijate ettekujutust Eesti reaalsest elust. „Eestis ongi nii, et kui sa ei käi kohapeal, siis need probleemid tegelikult ei jõua sinuni“.
Hr. Mäggi sarjas ka meie e-riigi müüti: „…kõik see e-riik, mida tegelikult ei eksisteeri“, vihjates mitmetunnisele ootamisele dokumentide vahetamisel ja vajadusele lapse sündi registreerida mitte juba haiglas, vaid eraldi ametiasutuses.
Küllap tuleb teatud mööndusega võtta ministri väidet, et: „väga palju sellest, kuidas me oma kodanikega suhtleme, on kiviajast“.
Tõepoolest, teadaandmine elektri suurest kallinemisest on väga paljudele inimestele, eeskätt pensionäridele, juba mõjunudki nagu paras kolakas kivikirvega pähe.
Kalju Hook
