Waksal Ekspress - Elva Tänavagurmee
LoodusTurismVaba AegValla uudised

TÄHELEPANU – AKVA:RIUM! Suvi on põnevate külastuste aeg

Elva vallas Võrtsjärve ääres on koht, kus pea tosin aastat on eksponeeritud kalu, kes on erilised vaid seetõttu, et nad on täiesti tavalised – meie endi veekogudes elavad liigid.

See koht on Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus, paremini tuntud kui Järvemuuseum, nüüd uue nimega AKVA:RIUM.

Jaama rajaja, Neeme-Õnneleid Mikelsaar mõistis juba pool sajandit tagasi, kui vajalik on kodanikele teaduse eesmärke ja kasu selgitada.

Toona tuldi teadlaste töö ja eluga tutvuma põhiliselt Tartust, kiirlaevaga mööda Emajõge. Siis oli meie akvaariumis ka üks valge angerjas. Tema järele küsitakse siiamaani.

Uue sajandi hakul panid seitse tollast Võrtsjärve ümbritsevat omavalitsust seljad kokku ning moodustasid Võrtsjärve Sihtasutuse – organisatsiooni, mis pidi turistid Võrtsjärve juurde tooma.

Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee kirjutas projekte, taotles rahastust erinevatest fondidest, korraldas hankeid ning viis samm-sammult ideed ellu.

Limnoloogiakeskuse kõrvalhoonesse hakati rajama Võrtsjärve külastuskeskust, kus lisaks akvaariumitega tutvumisele saaks korraldada seminare ja õppepäevi ning jagada piirkonna turismiinfot.

Aega võttis päris mitu aastat, kuid lõpuks olid ka kalad akvaariumites sees. Oli aasta 2006. AKVA:RIUM oli sündinud!

 

Uuendatud hoones oli külastajate tarbeks põrandaakvaariumiga seminariruum, kus oli komplekteeritud ka Devoni-aegsete ürgkalade väljapanek, ning akvaariumiruum kaheksa akvaariumiga.

Limnoloogiajaama peahoone ja kõrvalhoone vahel oli kitsas koridor, et halva ilmaga ühest majast teise pääseda. Ümberehituse käigus tehti koridor mitu korda laiemaks. Nii sai külastuskeskus klaasseinte ja imelise Võrtsjärve-vaatega kohvikuosa.

2007.aasta alguses tulin AKVA:RIUMi tööle. Kolme aasta jooksul koostasin Keskkonnainvesteeringute Keskusele viisteist projektitaotlust õppevahendite soetuseks, õppepäevade läbiviimiseks ja suvisteks kalalaagriteks.

2009.aastal käis meil kuus tuhat külastajat, nende seas pea seitsekümmend õpilasgruppi. Minuga koos töötas poole kohaga veel üks kolleeg.

Tegime igale külastajale ekskursiooni, tuli ta siis üksi või mitmekesi grupis.

Võhikule võisid kohalikud kalad olla vähehuvitavad – kõik peaaegu ühte nägu. Kuid me rääkisime nad ilusaks.

 

Hakkas liikuma info, et loodushariduskeskustel avaneb võimalus Euroopa Regionaalarengu Fondist suurema toetuse taotlemiseks.

Seekord tuli juba mahukam projektitaotluse pakk kokku panna. Ei läinud poolt aastatki, kui selgus, et toetust saavad üksteist taotlejat.

Nende hulgas olime ka meie!

Paar aastat, veel mitmed lisaprojektid sisustamiseks ning – voilà – AKVA:RIUM sai poole suuremaks kui enne.

 

Kes meie akvaariumites täna elavad?

Tavalised särjed, kogred ning viidikad, keda paljud õngitsedeski kätte saavad. Aga ka haruldasemad, nagu näiteks albiinosäga. Ja kaitsealused, nagu vingerjas.

Kui haugi, ahvenat ja angerjat oskab nimetada iga eestlane, siis selliste kalade olemasolust, nagu turb, rünt või nurg pole paljudel aimugi.

 

Praegu on meie hoones kakskümmend suurt akvaariumit ja neli-viis väiksemat lisaks. Hetkel ujub nendes 25 liiki eesti magevete kalu, lisaks ka mõned, kes meil looduses elada ei suudaks.

Looduses on meil sisevete kalaliike umbes 45. Miks umbes? Asi selles, et mõne tulnukliigi osas polegi enam selge, kas saame teda pidada juba uueks eesti liigiks, või veel mitte. Näiteks ümarmudil.

Juba aastaid on meil ka kaug-ida unimudil.

 

Kuigi Elva keskelt on siia vaid 25 kilomeetrit, tundub AKVA:RIUM olevat maailma serva peal. Otse meie suurima siseveekogu Võrtsjärve kõrgel kaldal. Siit avaneb järvele imeline vaade. Nii et kui lektor ei juhtu atraktiivne olema, saab auditooriumist nautida lausa miljonivaadet!

Kindlasti meeldib kõigile parvega Võrtsjärvel sõita. Korraldame sedagi.

 

Juba kümnel aastal oleme korraldanud suviseid kalastuslaagreid. Ilmselt ka tänavu – ootame veel vastust toetusprojektile.

Laagrid on viiepäevased, 10-17-aastastele lastele ja noortele. Kellel soov laste suvi sisukamaks muuta, võtke meiega ühendust.

 

Anu Metsar

 

Näita rohkem
PUHAS PESU, PUHAS RÕÕM!

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

X