Waksal Ekspress - Elva Tänavagurmee
KultuurValla uudised

Astuks õige läbi … raamatukogust!

Kuum maikuu jättis tunde, et suur suvi on käes. Nüüd on jahedam, aga suvetunne on juba naha vahel. Paljud on korralisel puhkusel ja eakaski võtab oma toimetusi lihtsamalt – päeval naudib ilma ning õhtul asub koduaias peenraid kastma. Kevadsuvises teles pole suurt midagi vaadata. Kehastudes ümber suvelugejaks, astun sisse Elva Linnaraamatukokku. Ja kõnnin kohe asutuse juhataja Imbi Härsoni manu.

Huvitav, kas raamatukogu kui sellise maine on ajas muutunud? Kinoga näiteks vist enam ei meelita. Välja arvatud noored, kel kallimaga pole kuhugi musitama minna. Kindlasti ollakse ka teisel arvamusel. Raamatuid müüakse mustmiljon. Kirjastusi on Eestis juba üle 100. Kirjutatakse jumal teab millest. Trükised on väga kalliks läinud. Imbi Härson sõnab, et raamatukogu on piisavalt mainekas kogu aeg. Vahepeal oli tõesti lugejate vähenemist tunda, aga mullu algas uus tõus.

Tean, et numbreid ei ole mõnus lugeda, kuid ikkagi pinnin Imbilt välja veel statistikat. Juhataja seletab:

„Raamatuid, ajakirju ja auviseid on raamatukogus   58 587 eksemplari, lasteraamatuid sealhulgas üle 34 000. “.

Mis need auvised on?

„Auvised on meie ametikeeles teavik, mille valdavas osa moodustab heli või pilt. Muusikaplaadid, sealhulgas ka heliraamatud, mida näiteks automatkale sõites hea kaasa võtta. Näitleja loeb teile põnevikku ette“.

Keskvalitsus on kultuurivallas end hoolega lahti raputanud väga paljust, mis raha nõuab. Elva muuseum kupatati olematusse. Kuidas raamatukoguga lood on?

Imbi Härson: „Tegutseme kohaliku omavalitsuse rahakotil. Riik toetab raamatute ostu elanike arvu järgi. Samas oleme üsna iseseisvad. Uusi raamatuid tellime ettenähtud summa eest otse Rahva Raamatust, Apollost, kirjastustelt. Saame ka annetusi. Temaatika osas täiendame fondi seinast seina, sest seinast seina on meil ka lugejate maitseid. Osa riigirahast, ca 30%, kasutame sihtotstarbeliselt. See tähendab, et eelistatud on raamatud, mis on saanud Kultuurkapitali kirjanduspreemiaid, lastekirjanduse auhindu ja saanud rahvusvahelist tunnustust“.

Kas ostate lektüüri ka muudes keeltes?

„Ikka. Kõige enam vene ja inglise keeles. Varasemast ajast on ka soome ja saksakeelseid raamatuid. “

Lasteosakonna töötaja Taimi annab teada, et osakonnas saab laenutada laste- ja noortekirjandust. Samas saab vahetundide ajal ja pärast kooli mängida ka erinevaid lauamänge. Viiakse läbi raamatukogutunde nii õpilastele kui eelkooliealistele. Kooli raamatukogu kaudu käib õpilaste varustamine õpikute, töövihikute ja muu õppematerjaliga.

Kui kaua üks õpik peaks vastu pidama?

„Neli aastat“.

Kas vastab tõele, et õpikuid on erinevaid ja õpilased lõpetavad nende varal justnagu täiesti erinevaid koole?

„Vastab küll. Juba alates aabitsast, millest on valida 6 erineva kirjastuse varianti“.

Räägime teemal „Klient on kuningas“.

„Räägime“, nõustub Imbi Härson, „Kuigi meile ei meeldi sõna „klient“. Meil on lugejad. Mõned lugejad, kes elavad raamatukogust kaugemal, võtavad mõnikord kaasa korraga kuni 20 raamatut“.

Uudistan, kui palju kordi aastas tuleb siia tulijale tere öelda?

Saan vastuseks, et 52 000 korda.

Ja kuidas on lood suvelugejatega? Nõuka-ajal tuli neid sadade kaupa, tegevuse lahtris pandi tavaliselt kirja „nautšnõi sotrudnik“ (teadur).

Saan vastuseks, et need ajad on möödas. Suvekülaline tuleb ja loeb ajakirjandust kohapeal, käib internetis ja laenutab mõne raamatu kaasagi. Imbi Härson täpsustab, et külastusena läheb kirja ka internetipunkti kasutamine. Kasutusi koguneb aastas üle 5 500.

Kas raamatuvaramu töös on tunda ka hooajalisust?

Imbi Härson: „Kevadsuvi on ikka olnud vaiksem aeg. Nii mõnigi püsilugeja ütleb täna, et ta nüüd enne sügist ei tule. Ka koolid lõpetavad töö“.

Ilukirjandus huvitab küllap kõiki?

„Seda küll, kuid on selgesti näha ka eelistusi. Kõige popimad on kirjastuse Petrone Print „Minu …“ sarja raamatud. Rohkem küsitakse Skandinaavia kriminulle. Samuti on huvi ajalooteema ja eneseabi raamatute vastu. Ka elulugusid loetakse suure huviga.   On tunda, kui meedias on olnud juttu mõnest uuest raamatust, siis tullakse seda ka kohe küsima.“

Ja mida arvab lugeja mitteilukirjandusest?

„Arvab, et siit saab head teavet see, kes tegeleb koduaiaga, käsitööga ja mitmete muude huvialadega“.

Mida on siin teha peale raamatute ja perioodika lugemise?

„Tänu Wi-File pole meil sugugi tavatu, et tudeng istub siin tunde ja päevi, uurib kirjandust ja teeb siinsamas valmis oma kursuse- või isegi diplomitöö. Pakume ka koopiate tegemise võimalust“.

Raamatukogus on kombeks näitusi korraldada. Hetkel on siin vaadata näitus „Eesti Vabariik 100 läbi eesti luule“. Juulis tuleb näitus miniraamatutest. Imbi võtab joonlaua ja kastist suvalise trükise ning kannab ette mikrotrükise mõõdud – 2×2,5 cm. Pealkiri: „My fundamental rights“ (Minu põhiõigused). Ainult pisut suurem on raamatuke, mis sisaldab NSV Liidu hümni sõnu. Hea eeskuju – ka Eesti Vabariigi hümn võiks samamoodi trükitud olla. Pidulike ürituste puhul hea spikriks võtta.

On ühinetud projektiga „Kunst raamatukokku“. Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva puhul pakutakse tänavu noortele (1426-aastastele) kunstnikele võimalust eksponeerida oma töid raamatukogudes. Sügisel tulebki näitus viie Elva noore kunstniku töödest. Kui vaja, siis antakse siin ka arvutialast abi.

Raamatukogus töötavad inimesed, kes leiavad ka haruldasemaid raamatuid justnagu maa alt. Ja aitavad üritusi korraldada. Elva muuseumisõprade klubi liikmena näen peaaegu alati meie üritustel Imbi Härsonit kas videotehnika või raamatute vastava väljapaneku juures toimetamas. Ja järjekordset kõnepidajat on siin alati aidatud ettekande koostamisel.

Kui oma varudes mõnd raamatut pole, kas saate hankida seda kusagilt mujalt?

„Jah, selleks on RVL – Raamatukogude Vaheline Laenutus.“

Kui kiiresti see toimib?

„Reeglina tuleb tellitu postiga. 3-4 päeva jooksul. Kui meid aitab Lutsu raamatukogu Tartus, saame ka ise kiiresti raamatu ära tuua. Mullu saadeti teistele raamatukogudele laenutuseks 202 raamatut, ise saadi abi 34 korral.”

Kui astuda raamatumajale lähemale, näeb läbi akende kõigepealt eakamaid inimesi perioodikat lugemas. Milliseid ajalehti-ajakirju siia tellitakse ja mis lugejale suuremat huvi pakub?

Imbi Härson: „Eestis ilmuvaid lehti tellime 8 nimetust. Samuti on saadaval olulisemad Eestis ilmuvad ajakirjad ja mõned võõrkeelsedki. Meil on tekkinud alalised lehelugejad. Kohe pärast hommikust avamist on nad kohal ja loevad värsked lehed läbi. Meil on kuni kümme sellist lehesõpra. Ja – ärge imestage – on ka ajakirjasõbrad, kes regulaarselt loevad läbi kõik värsked ajakirjad. Kõige rohkem loetakse Postimeest, Õhtulehte, Postipoissi ja Maalehte“.

Kas raamatukogule raamatuid võlgu jäänuid kah on?

Imbi: „Paraku ikka. Mõni on ehk lihtsalt unustanud. Mõni teab, et on võlgu, aga pelgab nägu näidata. Ja pelgab aja möödudes aina rohkem. Selliste jaoks on abiks meil tagastuskastid – sõltumata raamatukogu lahtioleku ajast võib tulla ja laenutatud raamat kasti poetada. Kutsun võlgnikke üles seda tagastuskasti rahumeeli kasutama. Kast häbi-häbi ei ütle.“.

Räägime Imbi Härsoni kolleegidest.

33 aastat oma ametit pidanud juhataja nendib: „Kolleegid on mul väga tublid. Kõik on kõrgharidusega väga head oma ala tundjad. Üks töötaja on keskeriharidusega, aga ta on sooritanud lisaks ka vastava kutseeksami“.

Kas uus tehnoloogia murrab ka raamatukokku sisse?

Jah, juba aastaid toimib elektrooniline laenutussüsteem. Mitmed toimingud saab teha lugeja kodus ilma raamatukogu külastamata: raamatuid reserveerida, ise laenutust kuni kolm korda pikendada.

Elva Linnaraamatukogu saab 1. oktoobril 95-aastaseks. Arvan, et see on väga väärt daatum meie kodulinna ajaloos ja tänapäevas. Ja väärt asutus on ka selle daatumi kandja.

Kalju Hook

 

Näita rohkem
PUHAS PESU, PUHAS RÕÕM!

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

X